Obsah (10)

§ 1045§ 1041§ 1023§ 1042§ 132§ 139§ 1018§ 1024§ 78§ 137

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 1045 lg 1 p-le 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Linnakohus leidis, et lifti kasutamisele eelneva tehnilise kontrolli tegemata jätmine ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, sest ei ole tõendatud, et vaidlusalune sündmus toimus seetõttu, et lift ei olnud tehniliselt korras. Lifti lõppkontrolli vastavussertifikaadist nähtub, et lift oli tehniliselt korras. Hagi rahuldamist ei takista ka asjaolu, et osa majaelanikest on hagejale osaliselt lifti parandamise kulud hüvitanud. Tulenevalt

§-st 1043 on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist kahju tekitajalt.

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Ringkonnakohus tühistas
3. aprilli
4. a otsusega linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus hagejalt välja kostja kohtukulud.
5. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole isikuks, kellele oleks õigusvastaselt kahju tekitatud.

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna vara, millele kahju tekitati, on korteriomanike kaasomandis, saavad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes korteriomanikud. Hageja nõue ei ole ka teise isiku kohustuse täitmisest tulenev nõue

§ 1041

mõttes, kuna hageja seletuste kohaselt oli ta maja haldajana nii õigustatud kui kohustatud laskma liftiðahti ukse parandada. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid tema nõuet pidada veel mõnel muul õiguslikul alusel esitatud nõudeks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud. Hageja arvates rikkus ringkonnakohus menetlusnorme, rajades otsuse hageja ringkonnakohtu istungil antud selgitustele, mis ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 järgi tõendiks, välistades sellega

§-st 1041 tuleneva nõude. Samuti on ringkonnakohus neid kostja selgitusi vääralt hinnanud. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud ka kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, jättes põhjendamata, milliste tõendite hindamise tulemusel ja millise seaduse alusel jõuti järeldusele, et tegemist ei või olla mõne muu võlasuhtega kui hageja esile toodu. Ringkonnakohus on jätnud tuvastamata poolte vahel oleva õigussuhte või selle puudumise. Hageja arvates on täidetud

§-s 1018 sätestatud ehtsa õigustatud käsundita asjaajamise eeldused, mistõttu on tal õigus nõuda kulutuste hüvitamist

§ 1023lg 1 alusel.

Õigustamata käsundita asjaajamise korral võib hageja

§ 1041

alusel nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd kostja on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud. Hageja nõudele võib kohalduda ka

§ 1042, mis sätestab kulutuste hüvitamise.

1. Kostja ei ole hageja kassatsioonkaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja ei ole isikuks, kes saaks kostjalt nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist

§ 1045lg 1 p 5 alusel.

Selle sätte kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja ei ole liftiðahti omanik. Järelikult ei saa tema

§ 1045lg 1 p-le 5 tugineda.

Vaidlust ei ole selles, et vara, millele kahju tekitati, on korteriomanike kaasomandis. Seega on õige ringkonnakohtu järeldus, et seoses omandi kahjustamisega saavad deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõude esitada üksnes kaasomanikud. Korteriomaniku, tema perekonnaliikmete, ajutiste elanike ja korteriomandit kasutavate isikute kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest ja kahju hüvitamise nõude alused on reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega. Kolleegium märgib, et korteriomaniku poolt oma korteriomandi kasutamisega teisele korteriomanikule kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena korteriomandiseaduse (KOS) § 11 kõrval muid sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt ka tsiviilkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-2-1-38-05 (RT III 2005, 18, 187) ja
3. septembri
4. a otsus asjas nr 3-2-1-69-06 (RT III 2006, 30, 265)). Kolleegium peab vajalikuks märkida, et korteriomanike eest võib KOS § 11 alusel esitada kahju hüvitamise nõude ka korteriühistu, kelle ülesandeks on korteriühistuseaduse § 2 lg-st 1 tulenevalt korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Enne
5. jaanuari
6. a kehtinud TsMS § 5 lg 1 p 2 järgi algatas kohus tsiviilasja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitset taotleva isiku avalduse alusel, kui õigus teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks on temale antud seadusega. Kolleegium on sellest sättest tulenevalt tunnustanud korteriühistu õigust esitada hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (vt tsiviilkolleegiumi
7. juuni
8. a otsus asjas nr 3-2-1-76-04 (RT III 2004, 19, 220). Õigus pöörduda kohtusse teise isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks tuleneb ka alates
9. jaanuarist
10. a kehtiva TsMS § 3 lg-st
11. Kahjuhüvitise ulatust reguleerivad KOS § 11 alusel nõude esitamise korral (nagu kõikide kahju hüvitamise juhtudel) võlaõigusseaduse
12. peatüki sätted.

§ 132

lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kahjuhüvitist vähendatakse, kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel (

§ 139). 11.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja ei toonud esile asjaolusid, mis võimaldanuks tema nõuet rahuldada muul õiguslikul alusel. Kolleegium leiab, et kuna õigusliku kvalifikatsiooni andis hageja nõudele linnakohus ning hageja ei toonud esile asjaolusid, mis oleksid olnud kvalifikatsiooni muutmise aluseks, siis ei pidanud ringkonnakohus analüüsima kõikide võimalike nõuete olemasolu. 12. Vastuseks hageja kassatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Hagejal võinuks iseenesest vastavate eelduste olemasolu korral tekkida

§ 1018

ja

§ 1023

lg-te 1 ja 2 alusel lifti remontimiseks kantud kulude hüvitamise ja tasu maksmise nõue elamu korteriomandi reaalosadest väljapoole jäävate mõttelise osade kaasomanike, sh kostja vastu osas, mida üks või teine kaasomanik pidi kandma vastavalt AÕS § 75 lg-le 1. Õigustatud käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise nõude (

§ 1018

ning

§ 1023

lg-d 1 ja 2) kohaldamiseks pidanuks vaidlusalust juhtumit aluseks võttes hageja tõendama järgmised eeldused: 1) hageja tegutses korteriomanike soodustamise eesmärgil (

§ 1018

lg 2); 2) hageja ei olnud kohustatud lifti remontima lepingust või seadusest tulenevalt; 3) korteriomanikud kiidavad heaks, et hageja remontis lifti (

§ 1018

lg 1 p 1), lifti remontimine vastas korteriomanike huvidele ja nende avaldatud või eeldatavale tahtele (

§ 1018

lg 1 p 2) või see oli vajalik olulistes avalikes huvides (

§ 1018lg 1 p 3).

Kui ühtegi

§ 1018

lg 1 kolmes punktis nimetatud eeldustest ei oleks esinenud, võinuks hagejal korteriomanike vastu olla alusetust rikastumisest tulenev nõue juhul, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et tal puudub korteriomanike asja ajamisele (lifti remontimisele) asumiseks õigustus

§ 1018

lg 1 alusel (vt

§ 1024lg 4).

13. Kui hageja remontis lifti eesmärgiga lõpetada kostja kui lifti kahjustamise eest vastutava isiku kohustus kahju hüvitada, oleks hageja nõue võinud olla põhjendatud

§ 1018

ja § 1023 lg 1 alusel või

§ 1024

lg-st 4 tulenevalt alusetu rikastumise õiguse alusel ka siis, kui ta oleks tõendanud, et kostja oli kohustatud hüvitama teistele korteriomanikele lifti kahjustamisega põhjustatud kahju (vt käesoleva otsuse p 10) ning et kostja nimetatud kohustus lõppes lifti remontimisega

§ 78järgi.

14. Hagejal ei saanud tekkida nõudeid käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise õiguse alusel juhul, kui lifti remontimise aluseks oli leping korteriomanikega või muu isikuga. Kolleegium märgib, et asjas jäi ebaselgeks, kas hageja remontis lifti hoolduslepingu alusel või oli lifti remontimise näol tegemist lepinguvälise sooritusega. Võis olla, et hageja täitis lifti remontimisega temal lasuvat lepingu rikkumisest või õigusvastasest teost tulenevat kahju hüvitamise kohustust. Kui kostja oli sama kahju eest vastutav teiste korteriomanike ees (vt p 10), siis võib hagejal olla kostja kui kahju hüvitamise kohustuse osas solidaarvõlgniku vastu (

§ 137

lg 1) tagasinõue kostjale langevas osas (

§ 137lg-d 2 ja 3). 15. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et Ts

MS § 229 lg-st 2 tulenevalt on tõendiks poole vande all antud seletus. Seega ei saa kohus rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud. Sellise rikkumise tõttu ei tule aga ringkonnakohtu otsust tühistada, sest see ei toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu