← Eesti

3-1-1-98-06

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-98-06 Otsuse kuupäev

  1. november 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Väärteoasi J.B. karistamises Liiklusseaduse § 7419 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus väärteoasjas nr 4-04-41 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.B. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson Asja läbivaatamise kuupäev
  4. oktoober 2006 Istungil osalenud isikud Kohtumenetluse pooled istungile ei ilmunud RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
  5. mai
  6. a kohtuotsus J.B. väärteoasjas Liiklusseaduse § 7419 järgi ja lõpetada väärteomenetlus seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Põhja Politseiprefektuuri
  8. septembri
  9. a otsusega karistati J.B. Liiklusseaduse (LS) § 7419 järgi rahatrahviga 210 trahviühikut ehk 12 600 krooni selle eest, et ta
  10. juulil
  11. a kell 22.35 juhtis Tallinnas Lasnamäel L tn x juures joobeseisundis olles mootorsõidukit, rikkudes seega Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid.
  12. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse J.B. kaitsja Indrek Sirk, kes palus selle otsuse tühistada ja väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kaebuses märgiti, et J.B. oli
  13. a
  14. juuli õhtul küll alkoholi tarbinud, kuid ei juhtinud mootorsõidukit, vaid võttis autost üksnes oma asjad. Kaitsja leidis, et väärteoasja menetlus pole olnud igakülgne, täielik ja objektiivne.
  15. Harju Maakohtu
  16. mai
  17. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et J.B-le süüksarvatud tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Samuti ei ole kohtuväline menetleja eksinud karistuse määramisel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  18. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J.B. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Kassaator leiab, et sündmuse tehiolude tuvastamisel on kohus jätnud arvestamata tunnistajate ütlustes olevate vastuoludega. Samuti ei toimunud õiguspäraselt J.B. joobeseisundi tuvastamine. Lisaks rikkus maakohus J.B. õigust osaleda asja arutamisel, kuna ei aktsepteerinud J.B. istungilt puudumise alusena arstitõendit. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  19. J.B. on käesolevas väärteoasjas karistatud LS § 7419 järgi teo eest, mis leidis väidetavalt aset
  20. juulil
  21. a. Karistusseadustiku § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu väärteo aegumistähtaja kulgemise peatumise alustele (KarS § 81 lg 7) vastavaid asjaolusid. Seega aegus J.B. väidetav väärtegu
  22. juulil
  23. a, s.o ajal, mil Harju Maakohus oli küll väärteoasjas otsuse teinud, kuid see otsus ei olnud jõustunud, kuna J.B. kaitsja oli esitanud maakohtu otsuse peale kassatsiooni. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Eeltoodud põhjusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  24. mai
  25. a kohtuotsuse, millega jäeti muutmata Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna
  26. septembri
  27. a otsus J.B. karistamise kohta LS § 7419 järgi, ning lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel J.B. suhtes väärteomenetluse seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.