RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

(TsMS) § 422 lg 1 mõttes. Kostja esindajal oli piisavalt võimalusi aja planeerimiseks ning kostjal oli piisavalt võimalusi vajadusel uue esindaja leidmiseks. Kostja ei ole esitanud ühtegi põhjendust kohtuistungile ilmumata jätmise kohta. Arvestada tuleb ka seda, et eelmenetluses rahuldas maakohus

1. novembril
2. a hagi tagaseljaotsusega, sest kostjal ei olnud eelistungilt puudumiseks seaduslikku takistust.
3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt ei kontrollinud maakohus tagaseljaotsuse tegemise eeldusi ning kohtuostus on õiguslikult põhjendamata. Tagaseljaotsuse tegemiseks ei olnud vajadust, sest kostja esindaja osales eelistungil, esitades hagile vastuväiteid, ja kostja õiguslik positsioon oli kohtule teada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. mai
6. a otsusega tühistati maakohtu tagaseljaotsus ja saadeti asi läbivaatamiseks samale maakohtule. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu otsus õige, sest tagaseljaotsuse tegemise eeldused ei olnud täidetud.

§ 413

lg 3 p 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Kostja esitas

1. veebruaril
2. a taotluse palvega lükata
3. veebruarile määratud kohtuistung edasi, kuna tema esindaja viibib sel ajal välislähetuses Läti Vabariigis. Seega ei olnud maakohtul alust tagaseljaotsuse tegemiseks, sest kostja teatas enne kohtuistungit kohtule ilmumata jätmise põhjusest ja taotles selle edasilükkamist. Kostja kasutas TsMS § 217 lg 1 järgi võimalust osaleda menetluses esindaja kaudu. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on teinud eelmenetluse toiminguid puudulikult. Maakohus nõudis küll kostjalt kirjalikku vastust hagile, kuid määras samas asja kuulamisele, kuigi kostja tähtajaks ei vastanud.
4. novembri
5. a tagaseljaotsuse tegi maakohus põhjusel, et kostja ei ilmunud eelistungile. Menetluse taastamisel rikkus maakohus enne
6. jaanuari
7. a kehtinud TsMS § 203 lg-t 2, mille kohaselt oli kohtul kohustus nõuda kostjalt kõike asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalikku. Kui kohus oleks selle nõude täitnud, ei oleks tekkinud asja edasisel menetlemisel olukorda, kus menetluse jooksul esitatakse pidavalt kirjalikke tõendeid. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks võtnud kõigi esitatud tõendite kohta seisukoha või nende vastuvõtmisest keeldunud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Hageja arvates leidis ringkonnakohus vääralt, et asjas tagaseljaotsuse tegemise eeldused ei olnud täidetud. Kostja on püüdnud menetlust venitada, rikkudes sellega hageja õigusi. Kostja ei ilmunud kohtuistungile, kuigi selle toimumise aeg oli talle 4,5 kuud ette teada. Kostja teatas oma esindaja äraolekust (13.-
9. veebruar
10. a) alles tema komandeeringusse mineku päeval. Samuti pole kostja esitanud senimaani tõendeid selle kohta, et tema esindaja oli töölähetuses Lätis ja Leedus. Kostja taotles põhjendamatult kohtuistungi edasilükkamist, viidates oma esindaja äraolekule. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostja kasutas esindajat vaid
11. aprilli
12. a eelistungil ning osales varem ja ka pärast viidatud kuupäeva menetluses isiklikult. Samuti on maakohus kohustanud kostjat isiklikult kohtusse ilmuma. Ringkonnakohus tugines valesti TsMS § 413 lg 3 ple 2 ja jättis tähelepanuta, et kostjal puudusid mõjuvad põhjused kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kostja teatas, et kohtuistungile ei saa ilmuda tema esindaja, mitte aga tema ise. Väär on ringkonnakohtu järeldus, et maakohus on teinud eelmenetluse toiminguid puudulikult. Kostja ei vastanud maakohtule kohtu määratud tähtpäevaks (
13. juuniks
14. a). Kostja esitas viidatud tähtpäevaks allkirjastatud venekeelse vastuse ning lisas sellele tõendi. Kuivõrd kostja oli vastuse (olgugi et nõuetele mittevastava) ja omapoolse tõendi esitanud, siis ei pidanud maakohus õigesti põhjendatuks tagaseljaotsuse tegemist ning määras asjas eelistungi. Maakohus andis kostjale võimaluse esitada oma seisukohad ka kohtuistungil ning kostja tegi seda
15. septembril
16. a. Ringkonnakohus viitas küll õigesti, et maakohus ei ole kostjalt pärast menetluse taastamist kõiki asja ettevalmistamiseks vajalikke tõendeid nõudnud, kuid jättis märkimata, kas see asjaolu võis kaasa tuua väära kohtulahendi või rikkus kostja menetlusõigusi. Kostja oli oma õigustest ja kohustustest teadlik, kuid eiras kohtu nõudeid, üritades menetlust venitada. Ringkonnakohus leidis ka põhjendamatult, et maakohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud tõendite vastuvõtmise kohta, jättes konkretiseerimata, milliseid tõendeid ta silmas peab. Pärast
17. septembri
18. a istungit esitatud täiendava tõendi võttis maakohus asja materjalide hulka, sest hageja sellele vastuväidet ei esitanud. Seega ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme.
19. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles kostja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik.
20. Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 11.

§ 420

lg 2 sätestab, et kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Ringkonnakohus tühistas kostja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu tagaseljaotsuse ja saatis asja läbivaatamiseks samale kohtule, leides, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused ei olnud täidetud ning eelmenetluse toiminguid on tehtud puudulikult. 12.

§ 410

kohaselt teeb kohus juhul, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Tagaseljaotsuse tegemist kostja kohtuistungile ilmumata jätmise korral reguleerib TsMS §

1. Viidatud paragrahvi
2. lõige sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse, et kostja võttis hageja esitatud faktilised väited omaks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sama paragrahvi
3. lõike kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust muu hulgas juhul, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Vaidlusaluse asja lahendamisel on oluline selgitada, kas kostjal oli mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja kas ta on seda põhistanud.
4. Mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks on TsMS § 422 lg 1 järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Seega ei sätesta seadus mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu ning kohtul on konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas menetlusosalisel oli kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Kostja palus
5. veebruaril
6. a Harju Maakohtusse saabunud taotluses
7. veebruarile
8. a määratud kohtuistungi edasilükkamist selle tõttu, et tema lepinguline esindaja viibib istungi ajal välislähetuses Läti Vabariigis. Ringkonnakohus on jätnud sisuliselt hindamata, kas kostja esindaja põhjusi kohtuistungilt puudumiseks saab pidada TsMS § 422 lg 1 tähenduses mõjuvateks. Otsustades kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemise põhjendatuse üle, tuli ringkonnakohtul samuti kaaluda, kas kostja on taotluses oma väidet põhistanud. Väite põhistamise mõiste on esitatud TsMS §-s
9. Selle sätte kohaselt loetakse väite põhistamiseks kohtule väite põhjendamist selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole esitanud kohtule lepingulise esindaja välislähetuses viibimist kinnitavaid tõendeid, ega asjaolusid, mille alusel saaks kohus hinnata tema väite põhistatust. Kolleegium juhib tähelepanu ka TsMS §-le 345, mis sätestab kohtuistungile kutsutud menetlusosalisele, kes ei saa kohtusse ilmuda, nõude, et ta peab sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. 14.

§ 410

ei kohusta kohut menetlusosalise kohtusse ilmumata jätmise korral tegema tagaseljaotsust, vaid üksnes annab selleks võimaluse. Samas nähtub toimikus olevast kohtuistungile kutsutud isikute nimekirjast, et kostja oli teadlik

1. veebruaril
2. a toimunud kohtuistungist ning teda oli teavitatud tema suhtes tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Kostja on kinnitanud eeltoodut oma allkirjaga (tlk 59). Taotledes kohtuistungi edasilükkamist oma lepingulise esindaja puudumise tõttu, pidi kostja arvestama ka võimalusega, et kohus ei loe taotlust põhistatuks. Vältimaks võimalust, et tema suhtes võidakse teha tagaseljaotsus, tuli kostjal ilmutada vajalikku huvi oma taotluse lahendamise vastu ja ilmuda ise kohtusse. Lepingulise esindaja kohtuistungilt puudumine ei ole poole enda kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 lg 1 tähenduses. Kostja ei ole esile toonud, miks tal ei olnud võimalik istungil osaleda.
3. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas kostja taotlus oli põhistatud, ning võtta selle alusel poolte väiteid ja vastuväiteid kaaludes seisukoht, kas tagaseljaotsuse tegemiseks on eeldused täidetud. Kui tuvastatud asjaolude järgi on tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud, ei oma tähendust poolte väited ja vastuväited seonduvalt eelmenetluse toimingute tegemisega. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik