Obsah (6)

§ 163§ 98§ 132§ 24§ 31§ 33

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

§ 163

lõike 2.1 esimesest lausest järeldub seadusandja tahe keelduda õiguslikul alusel tasutud intresside tagastamisest. Riigikohtu

1. novembri
2. a otsusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Kohus ei nõustunud kaebaja käsitlusega intressinõude aegumisest. Maksuhaldur ei ole pärast aegumistähtaja möödumist asunud intressivõlga sundtäitma. Vaatamata sundtäitmise aegumisele ei anna kaebuse esitaja poolt maksuvõla vabatahtlik tasumine alust tagastusnõudeks. Maksuvõlga tasuti ajatamisgraafiku alusel ka pärast sundtäitmise aegumist. Seega toimus tasumine haldusakti alusel, mille kehtivus ei olnud lõppenud.
3. XXXXX XXXXXXXXXXX AS apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu
4. jaanuari
5. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiti, et maksuõiguse üldiste põhimõtete kohaselt lõpeb aegumisega maksu- ja kõrvalkohustus. Seda väidet toetab ka alates
6. juulit 2002 kehtiva

§ 98lg 4.

Seega ei ole asjakohane halduskohtu järeldus, et intressid tasuti kehtiva haldusakti alusel. Maksuvõla ajatamine ei saa muuta maksu- ja kõrvalkohustuse lõppemist maksuvõla sissenõudmise aegumise tõttu.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
4. jaanuari
5. a otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et nii intressi määramine, sissenõudmine kui ka suuremas osas tasumine on toimunud enne
6. juulit 2002, mistõttu ei saa aegumise küsimuses tugineda kehtivale

-le, ja et osaliselt võis kaebaja tõepoolest tasuda intresse, mille sissenõudmine oli aegunud. Kuni 1. juulini 2002 kehtinud

ei sätestanud, milline on sissenõudmise tähtaja möödumise õiguslik tagajärg. Kehtiva

§ 132

lõike 2 kohaselt lõpevad sundtäitmise aegumisega nii maksukohustus kui sellega seotud kõrvalkohustused. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna kaebaja tasus maksuvõlga vabatahtlikult ajatamisgraafiku alusel, siis ei anna sundtäitmise aegumine alust nõuda tasutud intressisumma tagastamist. Maksuintresside tasumise aluseks oli haldusakt, mille kehtivus ei olnud lõppenud. Kehtivas

§ 98

lõikes 4 ei ole sätestatud maksuõiguse üldpõhimõtet, sest aegumine oli varem tervikuna reguleeritud teisiti. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et RVastS §-le 22 tuginemine on alusetu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. XXXXX XXXXXXXXXXX AS esitas kassatsioonkaebuse, milles taotleb, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused täies ulatuses ning saadaks asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et erinevalt kehtiva

§ 132lg-st 3 ei tähendanud kuni 1.

juulini 2002 kehtinud

§ 24

lg 2 alusel maksuvõla sundtäitmise aegumine maksukohustuse ja sellega seotud kõrvalkohustuse lõppemist.

§ 132lg-s 3 sätestatu kehtis üldpõhimõttena ka enne 1.

juulit 2002. Sellist järeldust kinnitab kehtiva

eelnõu seletuskiri, Riigikogu täiskogu istungite stenogrammid ning eelnõu juhtivkomisjoni istungite protokollid. Seletuskirjas § 128 kommentaaride teises lõigus märgiti, et § 128 lg 2 ja 3 sätestavad maksuvõla sundtäitmise eeldused: sundtäitmiseks peab olema kohustuse täitmise tähtpäev saabunud, võlg ei ole ajatatud, aegunud, kustutatud või muul viisil lõppenud, haldusakti täitmine ei ole peatatud, ja et need on printsiibid, mida kehtiv seadus ei sätesta, kuid mida järgitakse ka praegu. Kassaator ei nõustu ka ringkonnakohtu selle seisukohaga, et maksuvõla ajatamise otsus on niisugune haldusakt, millega määratakse kindlaks maksuvõlg ja millest tuleneb kohustus maksuvõla tasumiseks, samuti sellega, et ajatamisotsuse tõttu jääb maksukohustus püsima ka pärast sundtäitmise aegumist. Kassaator viitab seejuures Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-9-06. 7. Maksu- ja Tolliamet leiab kirjalikus vastuses, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Maksuhaldur toetab ringkonnakohtu seisukohta, mille kohaselt oli maksu tasumise aluseks haldusakt, mille kehtivus ei olnud lõppenud. Seega toimus maksuvõla tasumine pärast sundtäitmise aegumist haldusakti alusel. Maksuhaldur peab õigeks ringkonnakohtu seda järeldust, et kehtiva

§ 98

lõikes 4 ei ole sätestatud ka varem kehtinud maksuõiguse üldpõhimõtet, sest aegumine oli varem tervikuna reguleeritud teisiti. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Selles asjas asus ringkonnakohus seisukohale, et kuna maksuvõla tasumise aluseks oli maksuhalduri ajatamisotsus, siis ei anna maksuvõla sundtäitmise aegumine alust nõuda sellise aegunud ja tasutud maksuvõla tagastamist, mille tasumise aluseks oli kehtiv haldusakt ajatamisotsus. Riigikohtu halduskolleegium ringkonnakohtu selle seisukohaga ei nõustu, sest ringkonnakohtu seisukoht tähendab lõppkokkuvõttes seadusega kehtestatud aegumise regulatsiooni muutmist haldusaktiga ja ajatamisotsusele väära sisu andmist.
2. Oluline on see asjaolu, et selles asjas toimus ajatamine varemkehtinud Maksukorralduse seaduse alusel. Kehtiv seadus sätestab § 132 lg 4 p-s 2 aegumise katkemise maksuvõla tasumise ajatamise korral. Aegumise katkemise instituut varemkehtinud seaduses aga puudus. Kuna aegumise katkemine on maksukohustuslase suhtes koormava iseloomuga, siis ei saa aegumise katkemist selles asjas kohaldada, sest ajatamisotsus tehti enne kehtiva Maksukorralduse seaduse jõustumist
3. juulil
5. Kehtivas Maksukorralduse seaduses reguleerivad maksuvõla tasumise ajatamist §-d 111-
6. Neist sätetest nähtub, et ajatamiseks esitab maksukohustuslane põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava, mille kohta teeb maksuhaldur taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Varemkehtinud Maksukorralduse seaduse §-des 342-344 reguleeriti ajatamist sarnaselt kehtiva õigusega. Seega tuli ja tuleb ajatamist mõista kui maksuhalduri kaalutlusõigusel põhinevat otsustust, millega rahuldatakse maksukohustuslase taotlus. Selline otsustus on maksukohustuslase suhtes tehtud soodustav haldusakt.
7. aprilli
8. a Riigikohtu otsuses asjas nr 3-3-1-9-06 (p 17) leidis halduskolleegium, et ajatamine ei tähenda maksuvõla siduvalt kindlaksmääramist ega ka maksuvõla tunnustamist võlgniku poolt.
9. Ringkonnakohus tuvastas, et "teatud ulatuses võidi kaebaja poolt tasuda intresse, mille sissenõudmise tähtaeg oli aegunud". Kuid ringkonnakohus ei teinud kindlaks intressisummat, mille osas sissenõudmine oli aegunud, sest ringkonnakohus pidas oluliseks ajatamisotsust, mis olevat võtnud kaebajalt õiguse esitada tagastusnõuet. Kuna ajatamisotsus selles asjas ei muuda aegumist, võtab Riigikohus seisukoha aegumise mõju osas tagastusnõude esitamise õigusele.
10. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et õige on kaebaja seisukoht, mille kohaselt sundtäitmise aegumine (vt

§ 132) tähendab maksukohustuse ja kõrvalkohustuse lõppemist.

Kuigi see põhimõte sätestati esmakordselt

§ 31

lg-tes 1 ja 3, oli see kohaldatav ka enne Maksukorralduse seaduse kehtimahakkamist

1. juulil
2. Asjaolu, et aegumise instituut oli varemkehtinud Maksukorralduse seaduses reguleeritud teisiti, ei sea kahtluse alla nimetatud põhimõtte kehtivust ka varem. Varemkehtinud Maksukorralduse seadus ei sätestanud nimetatud põhimõttega vastuolus olevat menetlust. Seega lõppes kaebaja maksukohustus ja kõrvalkohustus sundtäitmise aegumisega. Seisukohta, et hoolimata maksukohustuse ja kõrvalkohustuse lõppemisest puudub kaebajal tagastusnõude esitamise õigus, pole kolleegiumi arvates võimalik maksuõiguses mõistlikult põhjendada. 13.

§ 33

lg 1 alusel on maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurile enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 järgi laieneb nimetatud õigus ka maksukohustuslasele, kes on tasunud rohkem intresse. Selles asjas ei ole seni tuvastatud asjaolusid, mis oleksid tagastamisnõude rahuldamata jätmise aluseks selle maksuvõla osas, mille sundtäitmine on aegunud.

1. Ajatamist, tagastamisnõuet ja aegumist on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud ka varem
2. veebruari
3. a otsuses asjas nr 3-3-1-3-04,
4. novembri
5. a otsuses asjas nr 3-3-1-64-04,
6. detsembri
7. a otsuses asjas nr 3-3-1-63-04,
8. märtsi
9. a otsuses asjas nr 3-3-1-7-06,
10. aprilli
11. a otsuses nr 3-3-1-9-06,
12. mai
13. a otsuses asjas nr 3-3-1-11-
15. Eeskätt aegumist reguleeriva materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu tühistab Riigikohus ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu otsused ning saadab asja sundtäitmise aegumise tõttu lõppenud maksukohustuse ja kõrvalkohustuse osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Asja uuel läbivaatamisel peab halduskohus tuvastama iga maksuliigi osas põhivõla tasumise aja ning sellest tulenevalt intressi aegumistähtaja alguse ja lõpu. Vajadusel tuleb selleks nõuda maksuhaldurilt täiendavat teavet ja lisaselgitusi haldusasjas juba esitatud intressiarvestuse dokumentide juurde. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann