Obsah (6)

§ 1§ 5§ 40§ 4§ 6§ 7

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 40 lg 1 koosmõjule aluse korteriühistu sundlõpetada. Kuna Xxxxxxxxx x asuvat elamut ei ole otsuse tegemise ajaks reaalosadeks jaotatud, ei ole korteriühistu asutamisel toimunud seaduserikkumist võimalik kõrvaldada, sest puuduvad subjektid, kes võiksid korteriühistu asutada. Seega tuleb hagi korteriühistu sundlõpetamiseks rahuldada. Muudel asjaoludel ei ole asja lahendamise seisukohalt tähtsust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Korteriühistu esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole korteriühistu sundlõpetamiseks alust. Registriosakond ei teinud korteriühistu registrisse kandmisel määrust asutamisdokumentide puuduste kõrvaldamiseks. Tõendatud ei ole, et korteriühistu asutamiseks võltsiti allkirju ja esitati registripidajale valeandmeid. Paljasõnaline on avaldajate seisukoht, et korteriühistu loomise eesmärk ei vasta seaduses kehtestatule. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et korteriühistu saavad asutada üksnes korteriomanikud. Korteriühistu võivad asutada ka ehitise kaasomanikud.
2. Avaldajad paluvad jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et ringkonnakohtu otsus on õige. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et nii linnakohtu kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4. Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et ehitise kaasomanikud ei saa korteriühistut asutada. Tulenevalt KÜS § 2 lõikest 1 on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 2 lg 2 järgi on korteriühistuks korteriühistuseaduse tähenduses ka korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. KÜS § 16 lg 1 ja eluruumide erastamise seaduse § 15 järgi on korteriühistu lubatud moodustada ka erastatud eluruumidega elamutes, mis ei ole kinnisasjad. Seega on korteriühistuseaduse mõttes korteriühistuks korteriomanike, vallasajana erastatud korterite omanike või korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu. Mittetulundusühing on

§ 1

lg 1 järgi isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

§ 5kohaselt võivad mittetulundusühingu asutada vähemalt kaks isikut.

Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Kolleegium leiab, et viimati nimetatud sätetest tulenevalt ei ole ehitise kui vallasasja või kinnistu kaasomanikel iseenesest keelatud asutada mittetulundusühingut ehitise, sh elamu majandamiseks. Kuid vallasasjaks oleva ehitise või kinnistu kaasomanike loodud mittetulundusühing ei saa olla korteriühistu korteriühistuseaduse mõttes. 11. Samas ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et korteriühistu tuleb sundlõpetada TsÜS § 40 lg 1 p 2 ja

§ 40

lg 1 alusel, kuna vallasjaks oleva ehitise kaasomanikud ei saa asutada korteriühistut. Nagu eespool öeldud, ei saa vallasasjaks oleva ehitise kaasomanikud küll moodustada korteriühistut, kuid keelatud ei ole ehitise majandamise eesmärgil asutada mittetulundusühingut (vt käesoleva otsuse p 10). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 40 lg 1 p 3 kohaselt on juriidilise isiku sundlõpetamise aluseks põhikirja oluline vastuolu seadusega (vt allpool p 12). Vastavalt

§ 4

lõikele 2 ei või mittetulundusühingu nimi olla eksitav mittetulundusühingu eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas. Sealhulgas on eksitav näiteks mittetulundusühingu nimes kasutatav sõna "korteriühistu" juhul, kui tegemist ei ole korteriühistuga korteriühistuseaduse tähenduses. Kolleegium leiab, et vallasasjaks oleva ehitise kaasomanike asutatud mittetulundusühingu nimetamine põhikirjas korteriühistuks, ei kujuta endast olulist vastuolu seadusega TsÜS § 40 lg 1 p 3 tähenduses, sest mittetulundusühing saab oma nime viia seadusega kooskõlla, muutes põhikirja. Põhikirjas esinevate puuduste, sh juriidilise isiku nimes esineva puuduse kõrvaldamiseks võib kohus TsÜS § 40 lg 2 järgi anda juriidilisele isikule tähtaja ning sama sätte mõtte kohaselt sundlõpetada juriidilise isiku alles siis, kui juriidiline isik ei vii oma põhikirja seadusega kooskõlla kohtu määratud tähtaja jooksul. 12. Harju Maakohus peab avaldust uuesti menetledes hindama ka avaldajate väiteid, mis puudutavad rikkumisi korteriühistu asutamiskoosolekul, pidades silmas seda, et seadusest tulenevalt saadi moodustada tavaline mittetulundusühing. Mittetulundusühing sundlõpetatakse

§ 40

lg 1 p-des 1�5 nimetatud juhtudel.

§ 40

lg 2 kohaselt võib kohus anda eelnimetatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

§ 40

lg 1 p-st 5 tulenevalt tuleb mittetulundusühingu sundlõpetamise puhul arvestada ka juriidilise isiku sundlõpetamise üldiseid aluseid, mis on sätestatud TsÜS § 40 lg 1 p-des 1�

1. Avaldajad väidavad, et korteriühistu asutamisel rikuti seadust sellega, et korteriühistu asutamiskoosolekul osalejate nimekirjal olevad allkirjad ja koosoleku protokoll on võltsitud ning korteriühistu asutati omanike tahte vastaselt, kasutades selleks võltsitud allkirju. Lisaks väidavad avaldajad, et tegelikkusele ei vasta korteriomanike nimekirjas ja hääletamistulemustes märgitud osalenud isikute isiku- ja registrikoodid ning et omanikeks olevate juriidiliste isikute esindajad ei osalenud asutamiskoosolekul ning puudusid ka nende volikirjad või registrikaardid. Avaldajate väidete tõesuse korral võib olla tegemist korteriühistu sundlõpetamist kohustava olukorraga, kui korteriühistu asutamisel rikuti oluliselt seadust või esines asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada (TsÜS § 40 lg 1 p 2). Juhul, kui avaldaja väited on tõesed, kuid rikkumisi saab kõrvaldada, ei tohi Harju Maakohus korteriühistut sundlõpetada enne, kui ta on andnud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja puudusi ei ole tähtajaks kõrvaldatud.
2. Harju Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel muu hulgas arvestama, kas mittetulundusühingu asutamisel järgiti

§-s 6 sätestatut.

§ 6

lg 1 järgi tuleb mittetulundusühingu asutamiseks sõlmida asutamisleping, milles peab

§ 6

lg 2 kohaselt olema märgitud asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk, asutajate ja juhatuse liikmete andmed, samuti asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes.

§ 6

lg 3 nõuab, et koos asutamislepingu sõlmimisega tuleb selle lisana kinnitada ka mittetulundusühingu põhikiri. Mittetulundusühingu põhikirjas tuleb märkida

§ 7

lg 1 pdes 1�10 sätestatud tingimused, sh peavad põhikirjas olema märgitud liikmete õigused ja kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada. Kolleegium märgib, et mittetulundusühingu asutamisleping võib olla iseenesest vormisatud ka asutamiskoosoleku protokollina, kui see vastab muudele asutamislepingu kohta seaduses sätestatud nõuetele. Asutamislepingu poolteks saab sellisel juhul lugeda üksnes mittetulundusühingu asutamise poolt hääletanud isikuid.

1. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et erinevalt korteriühistu asutamisest ei loo tavalise mittetulundusühingu asutamine (asutamisleping ja põhikiri) kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed. Juhul, kui mittetulundusühingu põhikirja järgi pannakse seoses mittetulundusühingu asutamise ja tegevusega kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed, ei vasta mittetulundusühingu põhikiri seadusele. Selline põhikirja vastuolu seadusega ei ole aga oluline vastuolu TsÜS § 40 lg 1 p 3 mõttes, sest seda on võimalik kõrvaldada ja kohus peab andma mittetulundusühingule tähtaja põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks ning alles rikkumise tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral sundlõpetama mittetulundusühingu.
2. Asja uuel läbivaatamisel tuleb Harju Maakohtul seega hinnata, kas korteriühistu kui tavalise mittetulundusühingu asutamisel järgiti seadust ning kas rikkumiste korral saab neid kõrvaldada. Kõrvaldatavate rikkumiste korral peab maakohus andma sundlõpetamise ähvardusel tähtaja rikkumiste kõrvaldamiseks, sh põhikirja muutmiseks nime ja kõrvalistele isikutele kohustuste pealepanemise osas. Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Tambet Tampuu