RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON

§ 67

lg 1 kohaselt peab haldusorgan haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamisel arvestama muu hulgas ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima. Vaidlustatud haldusaktiga tegi Narva Linnavalitsus AS-le XXXXX maa erastamiseks uue piiride kulgemise ettepaneku ning andis nõusoleku maa erastamiseks uutes piirides. Sellega tunnistas Narva Linnavalitsus kehtetuks 11. septembril 2003 koostatud piiride kulgemise ettepaneku. Erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, millega ei lahendata erastamise küsimust veel lõplikult. Samas on ettepanek aluseks katastriüksuse moodustamisele ning sellega määratakse siduvalt kindaks hilisema maa erastamise otsuse tegemisel olulist tähendust omavad asjaolud.

§ 52lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse eelhaldusakti suhtes haldusakti sätteid.

Seega peab ka eelhaldusakti kehtetuks tunnistamisel järgima

-s sätestatud nõudeid. Erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei pruugi anda isikule õiguspärast ootust, et erastamine viiakse lõpule eelhaldusaktides kindlaksmääratud tingimustel. Põhjendatud kaalutluste olemasolul võib haldusorgan üldjuhul erastamise eeltoimingute raames kindlaksmääratud tingimusi muuta. Asja uuel läbivaatamisel peab halduskohus kontrollima vastavate kaalutluste olemasolu ning väljatoomist vaidlustatud korralduses.

1. Kolleegium märgib, et esialgse korralduse muutmist õigustavaks kaalutluseks võib olla avalik huvi Veeseaduse § 5 lg 1 p 2 kohaselt riigi omandis oleva Narva jõe osalise erastamise vältimiseks. Samuti saab tunnistada võimalikku avalikku huvi Jõe tänava erastamata jätmiseks. MRS § 28 lg 1 p 1 kohaselt antakse munitsipaalomandisse munitsipaalomandis olevate rajatiste alune ning neid teenindav maa. Kui tegemist on avalikult kasutatava ning eraisikule mittekuuluva teega, on selle erastamata jätmiseks piisavalt kaalukas huvi, et õigustada haldusakti muutmist. Halduskohus peab asja uuel läbivaatamisel kontrollima erastatava maa piiride muutmise põhjendatust ka ülejäänud muudatuste osas.
2. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga vaidlustatud korralduse õigusvastasusest teenindamiseks vajaliku maa määramise tõttu lahustükkidena. MRS § 6 lg 33 kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Ehitise vahetus läheduses kulgev tee ei saa takistada ehitise teenindamiseks piisava suurusega maatüki erastamist. Kui ehitisega samal pool teed olevast maast ei piisa teenindusmaaks, ei ole välistatud täiendava maatüki teenindusmaaks määramine ehitist ümbritsevast maast teisel poolt teed. 15.

§ 40

lg 1 kohustab haldusorganit andma menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebuse kohaselt ei kaasatud AS-i XXXXX vaidlustatud korralduse andmise menetlusse ega kuulatud ära tema arvamust. Halduskohus peab asja uuel läbivaatamisel kontrollima, kas vaidlustatud korralduse andmisel täideti kaasamise nõudeid ning anti AS-le XXXXX võimalus esitada oma arvamus. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, ei võta kolleegium seisukohta kohtukulude jagamise osas. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann