RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-6-06 Otsuse kuupäev 20. november 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kerga

§ 142lg 2 p 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linakohtu 20.

veebruari

1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1/22972/2000 ja Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a otsus kriminaalasjas nr II-1/325 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.T. kaitsja vandeadvokaadi abi Anton Filjajev, teistmisavaldus Asja läbivaatamise kuupäev
4. september
5. a Istungil osalenud isikud H.T. kaitsja vandeadvokaadi abi Anton Filjajev, riigiprokurör Jaan Naaber RESOLUTSIOON
6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
7. märtsi
8. a ja Tallinna Linnakohtu
9. veebruari
10. a kohtuotsused H.T.

§ 142

lg 2 p 4 järgi, uuendada kriminaalasjas menetlus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.

1. Teistmisavaldus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. H.T. tunnistati Tallinna Linnakohtu
3. veebruari
4. a kohtuotsusega KrK § 142 lg 2 p 4 järgi süüdi väljapressimises. Süüdistuse kohaselt helistas ta
5. aasta juunikuus korduvalt P Selveri infoletti ja ähvardas kaupluses lõhata pommi, kui talle ei maksta nõutud rahasummat. Süüdistus põhines tõenduslikult P Selveri infoleti töötajate poolt H.T. hääle helistaja häälena äratundmisel ja kahe tunnistaja, kellest üks anonüümne, ütlustel. Kohtuistungitel uuriti üksnes tsiviilhagisse puutuvat ja ühtki tunnistajat üle ei kuulatud.
6. Tallinna Ringkonnakohtu
7. märtsi
8. a kohtuotsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja H.T. ning tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata.
9. mail
10. a ei võtnud Riigikohus H.T. ja tema kaitsja kassatsioone menetlusse.
11. H.T. kaitsja esitas kaebuse Eesti Vabariigi vastu Euroopa Inimõiguste Kohtule, väites, et rikutud on tema kaitsealuse õigust õiglasele kohtupidamisele Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi Konventsiooni) artikli 6 lõike 1 ja lõike 3 punkti d mõttes. Euroopa Inimõiguste Kohtu
12. novembri
13. a otsuses leiti, et Eesti riik on rikkunud Konventsiooni artiklit 6 lõiget 1 ja lõike 3 punkti d. Kohus mõistis Konventsiooni artikli 44 lõike 2 alusel Eesti Vabariigilt H.T. kasuks välja 6500 eurot mittevaralise kahju eest ja 2300 eurot kohtukulusid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14. H.T. kaitsja vandeadvokaadi abi Anton Filjajev esitas
15. mail
16. a Riigikohtule teistmisavalduse, milles taotleb Tallinna Linnakohtu poolt
17. aasta veebruaris ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt sama aasta märtsis H.T. suhtes tehtud kohtuotsuste tühistamist ja kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks.
18. Kaitsja märgib, et Eesti riik on võtnud Euroopa Inimõiguste Kohtu ees endale kohustuse Konventsiooniga tagatud õiguste rikkumise tuvastamise korral kriminaalasi uuesti menetlusse võtta. Lisaks märgib kaitsja, et H.T. kriminaalasja menetlemisel tuvastati H.T. õiguste rikkumine ja selle eest määras Euroopa Inimõiguste Kohus talle ka hüvitise, kuid kriminaalasja sisu osas Euroopa Inimõiguste Kohus seisukohta ei võtnud, mistõttu tulebki menetlus kaitsja hinnangul taasavada. Kaitsja märgib samuti, et H.T. süüdimõistmine tugines peaaegu täielikult anonüümse tunnistaja ütlustel, seetõttu on ta alusetult süüdi tunnistatud ja karistatud ning talle on sellega tekitatud varaline kahju, mis on tänaseni hüvitamata.
19. Teistmisavaldusele esitatud vastuses nõustub prokuratuur teistmisavalduses esitatud taotlusega. Seejuures tugines prokuratuur Riigikohtu üldkogu poolt
20. jaanuaril
21. a kriminaalasjas nr 3-1-3-13-03 tehtud otsuses esitatud seisukohtadele.
22. Riigikohtu istungil leidsid nii kaitsja kui riigiprokurör, et Tallinna Linnakohtu
23. veebruari
24. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
25. märtsi
26. a kohtuotsused H.T. süüteoasjas tuleb tühistada ja kriminaalasi tuleb saata uueks arutamiseks Harju Maakohtule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
27. Kriminaalmenetluse seadustiku § 366 p 7 kohaselt on teistmise aluseks teistetavas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse või määruse peale Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebuse rahuldamine Konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole võimalik kõrvaldada või sellega tekitatud kahju hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu.
28. Kõnealuses asjas on Euroopa Inimõiguste Kohus tuvastanud Konventsiooni artikli 6 lõike 1 ja lõike 3 punkti d rikkumise. Selles osas märkis Euroopa Inimõiguste Kohus, et H.T. süüasja arutamisel ei kuulatud kohtuistungitel üle ühtegi tunnistajat ja kaitsja ei saanud neile küsimusi esitada kohtueelses menetluses ega kohtumenetluse ajal. Samuti ei küsitlenud kohtud tunnistajaid otse vaid toetusid kohtueelses menetluses tunnistajate poolt antud ütluste helisalvestustele, mis olid lisatud toimikule. Euroopa Inimõiguste kohus sedastas, et H.T. mõisteti süüdi peamiselt tunnistajate ütluste alusel, keda tal ei olnud võimalus küsitleda. Sellest tulenevalt leidis Euroopa Inimõiguste Kohus, et kuna H.T-l ja tema kaitsjal ei võimaldatud ühtegi tunnistajat küsitleda mitte üheski kohtumenetluse etapis ning kohtud ei küsitlenud ka ise ühtegi tunnistajat, piirati sellega H.T. kaitseõigust sellises ulatuses, mis on vastuolus Konventsiooni artikli 6 lõikes 1 ja lõike 3 punktis d sätestatud õigustega. Samas tõdes kohus, et kuigi kaebaja asjas ei viidud kriminaalmenetlust läbi kooskõlas Konventsiooniga, ei saa kohus üksnes oletustele tuginedes arutleda, kas menetluse tulemus oleks olnud erinev, kui konventsiooni rikkumist ei oleks aset leidnud.
29. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kõnealuses asjas võisid Euroopa Inimõiguste Kohtu tuvastatud ja käesoleva otsuse punktis 9 märgitud Konventsiooni artikli 6 lõike 1 ja lõike 3 punkti d rikkumised mõjutada H.T. süüasja otsustamist ja seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada muul viisil kui kriminaalmenetlust uuendades ja kriminaalasja uuesti arutades. Seetõttu on teistmisavaldus põhjendatud. Kriminaalasja uuel arutamisel tuleb eeltoodud puudused kõrvaldada.
30. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 366 p-st 7 ja § 373 lg-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
31. veebruari
32. a kohtuotsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu
33. märtsi
34. a kohtuotsuse H.T.

§ 142

lg 2 p 4 järgi, uuendab kriminaalasjas menetluse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg