3-1-1-102-06

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-102-06 Otsuse kuupäev

1. november
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi A. L. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja 7431 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. mai
4. a otsus väärteoasjas nr 4-06-1107 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. oktoober
6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
7. Tühistada Harju Maakohtu
8. mai
9. a otsus A. L.-i väärteoasjas liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.
10. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Põhja Politseiprefektuuri
12. märtsi
13. a otsusega karistati A. L.-i liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut (2400 krooni) ning LS § 7431 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut (9000 krooni). Ühtlasi võeti A. L.-il LS § 7431 lg 2 alusel lisakaristusena ära juhtimisõigus kolmeks kuuks. Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi karistati A. L.-i selle eest, et ta, juhtides
14. veebruaril
15. a kell 8.22 Tallinnas X mnt 52 juures sõiduautot Audi A8, ei veendunud liikluseeskirja (LE) § 91 rikkudes manöövri ohutuses, mistõttu riivas reavahetusel kõrvalreas liikunud sõiduautot Subaru, põhjustades sellega varalise kahju Kaitsepolitseiametile. Ta ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi see oli kohustuslik, rikkudes nõnda LE §
17. A. L. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles politseiprefektuuri otsuse tühistamist tema karistamise osas LS § 7431 lg 1 ja 2 järgi ning selles osas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt ei märganud A. L. seda, et ta riivas oma autoga teist autot. Sellest sai ta teada alles talle järele sõitnud ja peatumiseks märku andnud Subaru juhilt. Saanud liiklusõnnetusest teada, helistas A. L. koheselt politseisse.
18. Harju Maakohus rahuldas
19. mai
20. a otsusega kaebuse, tühistas kohtuvälise menetleja otsuse A. L.-i karistamise kohta LS § 7417 lg 1 ja LS § 7431 lg 1 ja 2 alusel ning lõpetas väärteomenetluse väärteotunnuste puudumise tõttu. Maakohus märkis otsuses, et A. L. on kaebuses vaidlustanud ainult karistamist LS § 7431 lg 1 ja 2 järgi. Liiklusõnnetuse põhjustamise on ta omaks võtnud ja selle peale kaebust esitanud ei ole. Kohus leidis, et tõendatud ei ole A. L.-i süü LS § 7431 lg 1 järgi. LS § 7431 lg 1 eeldab tahtlikku tegu - isik, olles teadlik liiklusõnnetuse toimumisest, jätab sellest teatamata. Maakohus pidas usaldusväärseks menetlusaluse isiku ja tema autos viibinud tunnistajate ütlusi selle kohta, et kokkupõrget tunda ei olnud. Lisaks märkis kohus, et politseile tuleb liiklusõnnetusest LE § 227 kohaselt teatada juhul, kui liiklusõnnetuse osapoolte vahel on lahkarvamused. Antud juhul aga lahkarvamusi ei olnud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
21. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Põhja Politseiprefektuur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassatsioonis märgitakse, et maakohus on alusetult tühistanud kohtuvälise menetleja otsuse A. L.-i LS § 7417 lg 1 järgi karistamise osas ning lõpetanud ka selles osas väärteomenetluse. Nagu nähtub ka maakohtu otsuse põhiosast, ei ole A. L. tema karistamist LS § 7417 lg 1 järgi vaidlustanud. Lisaks leitakse kassatsioonis, et kohus on jätnud arvestamata isiku teoeelse käitumise ja seetõttu asunud ekslikult seisukohale, et A. L. ei olnud liiklusõnnetusest teadlik. Kassaator taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
22. Kriminaalkolleegium tõdeb, et maakohtu otsuses esineb ilmne vastuolu. Kohtuotsuse põhiosas piirdub maakohus liiklusõnnetuse põhjustamise küsimuse käsitlemisel nentimisega, et A. L. ei ole vaidlustanud tema karistamist LS §7417 lg 1 järgi, vaid on liiklusõnnetuse põhjustamise omaks võtnud. Seega nähtub põhiosast, et maakohus ei ole pidanud vajalikuks kohtuvälise menetleja otsuse muutmist selles osas. Samas on kohus otsuse lõpposas tühistanud ka LS §7417 lg 1 järgi määratud karistuse ja lõpetanud menetluse. Vastuolu kohtuotsuse põhiosas tuvastatud asjaolude ja lõpposa järelduste vahel kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 1 p 8 tähenduses ning toob kaasa kohtuotsuse tühistamise VTMS § 175 p 2 alusel.
23. Seoses maakohtu seisukohaga, et LS § 7431 lg 1 sätestatud väärteo subjektiivne koosseis nõuab tahtlust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. See ei tähenda siiski, et ettevaatamatu tegu oleks karistatav kõigi väärteokoosseisude puhul. Nimelt võib eriosanormis esitada subjektiivse külje osas täpsemaid nõudeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. juuni
25. a otsus väärteoasjas nr 3-1-148-05). LS § 7431 lg 1 osas on Riigikohus senises praktikas asunud seisukohale, et tegemist ei ole väärteokoosseisuga, mis sõnastusest või teo olemusest tulenevalt eeldaks tingimata tahtlikku tegu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26. oktoobri
27. a otsus väärteoasjas 3-1-1-87-06, samuti
28. juuni
29. a otsus väärteoasjas 3-1-1-61-04). Näiteks tuleb ettevaatamatus kõne alla juhul, kui liiklusõnnetuses osalenud juhile tundub, et ta on teise osapoolega jõudnud kokkuleppele ja jätab sellepärast politseile teatamata, tegelikult aga nõutavat kokkulepet pole. Samuti võib olla tegemist ettevaatamatusega, kui isik ei saa aru, et liiklusõnnetus aset leidis, kuigi oleks pidanud sellest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral aru saama. Eeltoodu pinnalt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.
30. Eelnevast tulenevalt ning tuginedes VTMS § 175 p-dele 1, 2 ja § 174 p-le 7 tühistab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
31. mai
32. a otsuse A. L.-i väärteoasjas liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi ning saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Ott Järvesaar Jüri Ilvest Eerik Kergandberg