← Eesti

3-3-1-43-06

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-43-06

  1. november 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque Seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX kaebus Võrumaa Keskkonnateenistuse
  2. oktoobri
  3. a korralduse nr 56 peale haldusakti tühistamise nõudes Tartu Ringkonnakohtu
  4. märtsi
  5. a otsus haldusasjas nr 304-383 Võrumaa Keskkonnateenistuse ja XXXXX XXXX OÜ kassatsioonkaebused Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Võrumaa Keskkonnateenistuse ja XXXXX XXXX OÜ kassatsioonkaebused. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. märtsi
  7. a otsus haldusasjas nr 3-04-383 ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu
  8. novembri
  9. a otsus haldusasjas nr 3-226/2005, asendades selle motiivid käesoleva otsuse motiividega. Kautsjonid tagastada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Võrumaa Keskkonnateenistuse
  11. oktoobri
  12. a korraldusega nr 56 otsustati anda XXXXX XXXX OÜ-le maavara kaevandamise luba turba kaevandamiseks Võru maakonnas Urvaste vallas Esso turbamaardla Esso turbatootmisalal üldpinnaga 100 ha, sh mäeeraldis 84,8 ha. Korralduse kohaselt väljastatakse luba pärast maavara kaevandamiseks vajaliku maa kasutamise õiguse tekkimist. Korralduse lisa kohaselt avalikustati kaevandamise loa taotlemine
  13. septembril
  14. a väljaandes "Äripäeva Ametlikud Teadaanded", mille järel ei laekunud pretensioone. Lisas märgitakse, et maavara kaevandamiseks on Urvaste Vallavalitsus
  15. detsembril
  16. a korraldusega nr 277 andnud nõusoleku. Kavandatav tegevus ei vaja keskkonnamõjude hindamist.
  17. Urvaste Vallavalitsuse
  18. oktoobri
  19. a korraldusega nr 274 muudeti osaliselt
  20. detsembri
  21. a korraldust nr 277 ning nõustuti kaevandamisloa väljastamisega XXXXX XXXX OÜ-le.
  23. septembril 2004 sõlmisid kaks Urvaste valla elanikku seltsingulepingu, millega asutasid seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX. Lepingu kohaselt ühendavad seltsinglased oma jõupingutused Urvaste valla looduskeskkonna säilitamiseks ja väärtustamiseks.
  25. septembril 2004 esitas seltsing XXXXXXXX XXXXXXX Urvaste Vallavalitsusele avalduse, milles taotles vallavalitsuse
  26. detsembri
  27. a korralduse nr 277 tühistamist. Urvaste Vallavalitsuse
  28. oktoobri
  29. a kirjaga nr 7-9/653-1 jäeti taotlus rahuldamata.
  30. Seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX volitatud esindaja K. Vaarmari esitas
  31. septembril 2004 Võrumaa Keskkonnateenistusele vaide. Vaide kohaselt said seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX liikmed kaevatava haldusakti koopia
  32. augustil 2004, mida tuleb lugeda haldusaktist teadasaamise kuupäevaks. Võrumaa Keskkonnateenistuse
  33. oktoobri
  34. a otsusega jäeti vaie rahuldamata.
  35. Seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX volitatud esindaja K. Vaarmari esitas
  36. novembril 2004 Tartu Halduskohtule kaebuse, taotledes Võrumaa Keskkonnateenistuse
  37. oktoobri
  38. a korralduse nr 56 tühistamist. Kaebuse motiivide kohaselt on korraldus õigusvastane järgmistel asjaoludel: 1) kaevandusloa menetluses tulnuks hinnata keskkonnamõju; 2) kaevandusloa väljaandmiseks puudus kohaliku omavalitsuse nõusolek; 3) keskkonnateenistusel ei olnud piisavalt teavet, et teha kaevandusloa väljaandmiseks kaalutletud otsus. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse ja palus keelata igasugune kaevandamisega seotud tegevus vaidlusaluse haldusakti alusel. Kaebaja leidis, et seltsingu kaebeõigus tugineb Århusi konventsiooni artikli 9 punktile 2, mille kohaselt asjast huvitatud üldsuse esindajatel on õigus pöörduda keskkonnaasjades tehtud otsuse materiaalse ja protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks kohtusse. Kaebuse esitaja on avalikes huvides tegutsev keskkonnakaitseline ühendus, mistõttu ta on otseselt seotud vaidlusaluse haldusaktiga.
  39. Tartu Halduskohtu
  40. novembri
  41. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-596/04 rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati Võrumaa Keskkonnateenistuse
  42. oktoobri
  43. a korralduse nr 56 täitmine.
  44. Keskkonnaministeeriumi kirjalikus seletuses leiti, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud XXXXX XXXX OÜ seletuses leiti, et kaebuse menetlemine tuleb lõpetada kaebetähtaja rikkumise ning kaebuse esitamise tõttu seltsingu poolt, kellel puudub õigusvõime.
  45. Seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX esindaja esitas halduskohtule selgituse kaebuse tähtaegsuse kohta, milles leidis, et teadaannete avaldamine Ametlikes Teadaannetes ei olnud piisav. Århusi konventsiooni art 6 lõike 2 kohaselt tuleb keskkonnasjade otsustajatel teavitada asjast huvitatud üldsust juba otsustamise varases etapis ja tõhusal viisil.
  46. Tartu Halduskohtu
  47. märtsi
  48. a määrusega haldusasjas nr 3-596/04 lõpetati haldusasja menetlus HKMS § 25 lg 2 ja HKMS § 12 lg 3 alusel, sest seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX esindaja K. Vaarmari ei esitanud kaebust tähtaegselt. Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud seltsing see subjekt, keda oleks pidanud vaidlustatud korraldusest teavitama, sest seltsinguleping on alla kirjutatud alles
  49. septembril
  50. Ametlikes Teadaannetes on
  51. septembril 2002 avaldatud Esso turbatootmisalal turbatootmise taotlemisteatised. Kolmandal isikul on alates
  52. oktoobrist 2002 tekkinud õiguspärane ootus saada luba maavara kaevandamiseks. HKMS § 9 lg 1 eesmärgiks on õiguskindluse kaitse.
  53. Seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX esindaja K. Vaarmari esitas nimetatud määrusele erikaebuse, leides, et halduskohtu määrus on põhjendamata ning kohus on rikkunud protsessiõiguse norme ja vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme.
  54. Tartu Ringkonnakohtu
  55. aprilli
  56. a määrusega haldusasjas nr 2-3-163/2005 rahuldati erikaebus. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud korralduse tegemise ajal kehtinud Maapõueseaduse § 31 kohaselt teeb kaevandamisloa väljaandja kaevandamisloa andmise otsuse avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  57. septembri
  58. a Ametlikes Teadaannetes on avalikustatud kaevandamisloa taotlus, mitte aga kaevandamisloa väljastamine. Seltsing on
  59. septembril 2004 esitanud vaide
  60. oktoobri
  61. a korralduse kehtetuks tunnistamiseks.
  62. oktoobril 2004 on Võrumaa Keskkonnateenistus vaide sisuliselt läbi vaadanud ja jätnud selle rahuldamata. Seega peab halduskohus arvestama vaiet läbivaatava riigiorgani seisukohta vaide tähtaegsuse osas. Seltsing XXXXXXXX XXXXXXX on halduskohtusse pöördunud 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.
  63. Tartu Halduskohtu
  64. novembri
  65. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-226/2005 jäeti seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX esindaja K. Vaarmari kaebus Võrumaa Keskkonnateenistuse
  66. oktoobri
  67. a korralduse nr 56 peale rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole õige kaebaja väide, et kohalik omavalitsus ei ole andnud nõusolekut kaevandamisloa väljastamiseks. Urvaste Vallavalitsus on korraldustega
  68. detsembrist 2000 nr 277 ning
  69. oktoobrist 2002 nr 274 nõustunud kaevandamisloa väljastamisega XXXXX XXXX OÜ-le. Kohus leidis, et sellel perioodil kehtinud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna auditeerimise seadus (KeHAS) ei näinud korraldusega hõlmatud tegevuse puhul ette keskkonnamõjude hindamist. Veel leidis kohus, et vaidlustatud korraldus on üheselt mõistetav, põhjendatud, välja antud pädeva organi poolt ning korralduse lisas sisalduvad kaevandamisega seonduvad tingimused. Kaevatav korraldus on kooskõlas siis kehtinud õigusnormidega ja õiguse üldpõhimõtetega. Kohus jäi seisukoha juurde, et kolmandal isikul on tekkinud Põhiseadusest tulenev ootus - saada luba maavarade kaevandmiseks.
  70. Tartu Halduskohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX volitatud esindaja. Kaebuse põhjenduste kohaselt on haldusakt õigusvastane, kuna selle andmisel on rikutud kaalutlusreegleid. Haldusorgan oleks pidanud hindama, kas kaevandamisest saadav kasu on suurem kui tekitatav kahju ning kas tekitatavat kahju on võimalik leevendada vastavate tingimuste kehtestamisega. Haldusakt ei sisalda põhjendusi. Veel leiab apellant, et keskkonnateenistus ei kogunud kaalutlusotsuse tegemiseks piisavalt informatsiooni ning kohus oma otsuses ei selgitanud, miks tuli jätta arvestamata asja materjalidele lisatud seletused. Apellandi arvates oleks tulnud hinnata keskkonnamõjusid, tuginedes KeHAS § 6 lg-le
  71. Haldusakti põhjenduste puudumisest tulenevalt ei ole võimalik kontrollida, kas haldusorgan on analüüsinud keskkonnamõju eelnimetatud sättest lähtudes. Apellant peab asjakohatuks kohtuotsuses kaebeõiguse käsitlemist, kuna sama kohus on leidnud, et seltsingul on kaebeõigus tulenevalt Århusi konventsiooni sätetest. Apellatsioonkaebuses leitakse, et kohtuotsus ei ole seaduslik ega ka põhjendatud.
  72. Tartu Ringkonnakohtu
  73. märtsi
  74. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-04-383 rahuldati apellatsioonkaebus. Kohus tühistas Tartu Halduskohtu
  75. novembri
  76. a kohtuotsuse ja tegi uue otsuse, millega tühistas Võrumaa Keskkonnateenistuse
  77. oktoobri
  78. a korralduse nr
  79. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt: 1) vaidlustatud korralduses puuduvad kaalutlused selle kohta, kas prognoositavad kaevandamise kahjulikud mõjutused on või ei ole suuremad kui saadav kasu ja kas kaevandamine tekitab olulist kahju keskkonnale; 2) keskkonnateenistusel ei olnud keskkonnamõju hindamiseks piisavalt andmeid ning seetõttu oleks ta pidanud nõudma keskkonnamõju hindamist. Olemasolevate andmete alusel ei olnud keskkonnateenistusel alust arvata, et mõjutused keskkonnale oleksid minimaalsed; 3) õige ei ole apellantide seisukoht, et kaevandamisloa väljaandmiseks puudus kohaliku omavalitsuse nõusolek; 4) apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks ei ole ka see asjaolu, et halduskohus on käsitlenud vaidlustatud otsuses kaebeõigust.
  80. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsuse peale esitasid kassatsioonkaebused Võrumaa Keskkonnateenistus ja XXXXX XXXX OÜ. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  81. Võrumaa Keskkonnateenistuse kassatsioonkaebuses taotletakse Tartu Ringkonnakohtu
  82. märtsi
  83. a kohtuotsuse tühistamist ning Tartu Halduskohtu otsuse jõusse jätmist. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ringkonnakohus ei ole arvestanud kolmanda isiku õiguspärase ootusega. Ringkonnakohus tühistas haldusakti ligi 4 aastat pärast korralduse andmist. Riigikohtu kohtuotsusest haldusasjas nr 3-3-1-4102 tuleneb, et kui kaebetähtaeg hakkab kulgema haldusakti andmise hetkest tunduvalt hiljem, peab halduskohus tühistamiskaebuse läbivaatamisel kaaluma, kas kaebaja õigus nõuda haldusakti tühistamist kaalub üles kolmanda isiku võimaliku õiguspärase ootuse, et haldusakt jääb kehtima; 2) vaidlustatud korraldusega lubatud tegevust ei ole nimetatud KeHAS § 6 lg-s
  84. Selles sättes nimetamata tegevuse keskkonnamõju tuli kaaluda sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest lähtudes. Sellist kaalutlusotsust on võimalik langetada vaid loodusteaduslike eriteadmiste baasil. Kohus saab hinnata vaid kaalutlusotsustuse õiguspärasust, kuid ei saa teha uut kaalutlusotsust. Käesoleval juhul on kohus teinud kaalutlusotsuse, sest otsusest järeldub, et oleks tulnud algatada keskkonnamõju hindamine; 3) kohtu seisukoht, et keskkonnateenistusel ei olnud otsustamiseks piisavat informatsiooni, on paljasõnaline. Välja ei ole toodud ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et kavandatava tegevusega kaasneks oluline keskkonnamõju; 4) kohus ei ole oma järeldusi sidunud konkreetsete tõenditega.
  85. XXXXX XXXX OÜ kassatsioonkaebuses leitakse, et haldusakti tühistamine selle väidetava põhjendamatuse tõttu ei ole õige. Haldusasjas puudus vaidlus selle üle, et kaevandamisloa taotlus oli avalikustatud ning taotlusele vastuväiteid ei esitatud. Olukorras, kus vastuväiteid ei esitatud ning taotluse rahuldamata jätmiseks alused puudusid, ei saa haldusorganilt nõuda põhjenduste esitamist nö igaks juhuks. Kassaator ei pea põhjendatuks kohtu seisukohta keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse kohta. Kassaator osundab kohtu ekslikule väitele, et aruanne "Eesti märgalade inventeerimine 1997" ei sisalda informatsiooni keskkonnamõjude ulatuse kohta seoses turba kaevandamisega Võrumaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatava loa alusel. Nimetatud aruannet ei ole kohtule esitatud ega ole seda kohus ka välja nõudnud. Kohus on endale omistanud paremad erialased teadmised, kui seda on keskkonnaküsimustega tegelevatel organitel. Ringkonnakohtu otsus tugineb vääral arusaamal, et keskkonnamõjude uuringu eesmärk on koguda informatsiooni keskkonnamõju olulisusest. Tegelikult on informatsioon keskkonnamõju olulisusest eelduseks uuringu tegemise otsustamiseks ning uuring on abinõu erinevate lahendusvariantide leidmiseks. Kassaator märgib, et ringkonnakohus jättis täielikult arvestamata halduskohtu otsuse põhjenduse, et kolmandal isikul on tekkinud usaldus haldusakti kehtimajäämise suhtes.
  86. Seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX esindaja H. Kärganberg peab kirjalikes vastustes kassatsioonkaebusi põhjendamatuiks ning leiab, et Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsus tuleb jätta jõusse. Muu hulgas märgitakse vastustes, et vaidlusaluse akti väljaandmisest ei ole avalikkust mingil viisil teavitatud, mistõttu seltsing XXXXXXXX XXXXXXX sai haldusakti andmisest teada alles peaaegu kaks aastat pärast selle väljaandmist. Kolmanda isiku usaldust haldusakti kehtimajäämiseks saab siduda vaid majanduslike eesmärkidega. Samas on soo säilimine seotud ulatusliku avaliku huviga keskkonna kaitseks, mida esindab seltsing XXXXXXXX XXXXXXX. Vastuses leitakse, et seisukoht, mille kohaselt keskkonnamõju hindamise kohustuse tekkimiseks peab olema tõendatud kaevandamise oluline mõju keskkonnale, ei ole kooskõlas ettevaatusprintsiibiga. KeHAS § 6 lg 3 alusel keskkonnamõju hindamise algatamiseks ei pea olema tõendatud, et kavandatava tegevuse tulemusena tekib kindlasti oluline keskkonnamõju, vaid piisab ka kahtlusest.
  87. Võrumaa Keskkonnateenistuse kirjalikus vastuses XXXXX XXXX OÜ kassatsioonkaebusele märgitakse, et keskkonnateenistusel puuduvad vastuväited kaebusele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  88. Riigikohtu halduskolleegium nendib, et selles asjas on halduskohtusse kaebusega pöördunud seltsing. Seltsing ei kujuta endast juriidilist isikut. Seltsinguna saab käsitada isikute teatud eraõigusliku lepingulise seotuse vormi. Vastavalt VÕS § 580 lg-le 1 kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil. Seltsingu kui isikute lepingulise seose vormi kinnitavad ka sätted, mille kohaselt suhetes kolmandate isikutega esindab seltsinglasi seltsingut juhtima volitatud liige ning seltsingu poolt kolmandate isikute ees võetud kohustuste eest vastutavad seltsinglased solidaarselt. Seega ei käsitata eraõiguses seltsingut iseseisva isikuna.
  89. Halduskohtusse pöördumise õigus on HKMS § 7 lg 1 kohaselt isikutel ning lõike 3 kohaselt ka isikute ühendusel, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteoleval ühendusel, kui seadus talle sellise õiguse annab. Eelnimetatud sätte kohaldamise praktikast tulenevalt on halduskohtusse pöördumise õiguse kindlakstegemisel esmatähtis mitte selle isiku formaalne vastavus tsiviilõigusliku isiku tunnustele, vaid asjaolu, kas üks või teine subjekt saab olla materiaalõiguslike haldussuhete subjektiks, kas ta saab avaliku halduse sfääris omada õigusi ja kanda kohustusi. Seetõttu juhul, kui seltsing omandaks avaliku õiguse sfääris subjektiivseid õigusi ja kannaks kohustusi, tuleks möönda ka tema halduskohtumenetlusliku õigusvõime olemasolu.
  90. Selles asjas on seltsing esitanud kaebuse populaarkaebusena, mitte selle tõttu, et avalik võim rikkunuks seltsingu õigusi. Vaidlustatud on maavara kaevandamise luba keskkonnakaitseliste nõuete järgimata jätmise motiivil. Seetõttu ei ole käesoleval juhul asjakohased HKMS §-s 7 sätestatud üldised nõuded.
  91. Efektiivse keskkonnakaitse tagamiseks on kehtivad õigusaktid näinud ette üldkorrast erinevad võimalused keskkonda mõjutavate haldusotsustuste vaidlustamiseks. Sealhulgas paneb Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjades osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni art 9 liikmesriikidele kohustuse tagada, et asjast huvitatud üldsuse esindajad, kellel on põhjendatud huvi või kelle õigusi on rikutud, saaksid pöörduda kohtusse või muu sõltumatu asutuse poole. Sellise üldsusena saab käsitada nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid ning siseriikliku praktika kohaselt ka nende isikute organisatsioone, rühmi või muid ühendusi. Halduskolleegium leiab, et sellise ühendusena saab käsitada ka seltsingut kui VÕS § 580 määratlusele vastava seltsingulepingu alusel ühise eesmärgi saavutamiseks tegutsevate isikute ühendust. Meie õiguspraktikas puudub seltsingute kohtumenetluses osalemise varasem kogemus.
  92. Riigikohtu halduskolleegium peab sellise praktika kujundamisel esialgu vajalikuks analüüsida iga konkreetset juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Sealhulgas tuleb arvestada isikute ühenduse tegevuse eesmärke, senise tegevuse iseloomu ja ulatust. Keskkonnakaitset edendav juriidiliseks isikuks mitteolev isikute ühendus peab kaebeõiguse omamiseks üldsuse esindajana esindama vähemalt olulise osa kohalike elanike seisukohti. Isikute mitteformaalsetele ühendustele kaebeõiguse andmine ei tohi avada teed kaebeõiguse kuritarvitamiseks, sealhulgas piiramatuks ning põhjendamatuks kaebamiseks eeldatavates avalikes huvides.
  93. Mitteformaalset ühendust võib halduskohtusse pöördumise õigust omava üldsuse esindajana vaadelda üksnes siis, kui vastava ühenduse ja üldsusena mõistetava olulise osa elanikkonna seisukohad või arvamused langevad kokku ning üldsus ühes või teises vormis aktsepteerib sellist esindajat ja tema vastavat tegevust. Eelnimetatud tingimustele vastavust peab mitteformaalne ühendus kohtusse pöördumisel ka näitama. Kohus võib üldsuse aktsepti olemasolu eeldada, kui ühendus on konkreetses valdkonnas oma varasemas tegevuses tuginenud üldsuse toetusele. Kohtuasja materjalidest võib järeldada, et kaebuse esitas vastkujunenud ühendus, kelle põhieesmärgiks oligi konkreetsel sooalal edasiste kaevandamistööde ärahoidmine. Selliste asjaolude puhul on äärmiselt oluline selgitada välja mitteformaalse ühenduse tegelik seos üldsusega.
  94. Käesoleval juhul sõlmisid
  95. septembril 2004 seltsingulepingu kaks Urvaste vallas elavat isikut. Seltsingulepingu kohaselt oli seltsinglaste eesmärgiks ühendada oma jõupingutused Urvaste valla looduskeskkonna säilitamiseks ja väärtustamiseks. Seltsingu esimesteks ettevõtmisteks oli Esso turbamaardlasse kaevandusloa andmisega seonduvate haldusaktide vaidlustamine.
  96. novembril 2004 vaidlustatigi halduskohtus Võrumaa Keskkonnateenistuse
  97. oktoobri
  98. a korraldus nr
  99. Asjaolu, et seltsingu moodustasid vaid kaks isikut, võib tõstatada põhjendatud küsimuse sellest, kas selline seltsing sai kaebeõiguse kasutamise ajal kuigivõrd adekvaatselt esindada üldsuse huve. Kohtuasja materjalidele on aga lisatud allkirjalehed, millest nähtub, et turbamaardla rajamise vastu on oma allkirja andnud 2483 isikut, neist 536 Urvaste vallast. Kuigi allkirjade andmise kuupäevad puuduvad, on tõenäoline, et see toimus peatselt pärast seltsingu moodustamist. Eeltoodud asjaolusid arvestades võib järeldada, et seltsing XXXXXXXX XXXXXXX esindab eelduslikult üldsust ulatuses, mis on piisav, pidamaks seltsingut üldsuse esindajaks.
  100. Seltsing pöördus kohtusse siis, kui vaidlustatava haldusakti andmisest oli möödunud enam kui kaks aastat. Seega teostas seltsing kaebeõigust haldusakti suhtes, mille vaidlustamise tähtaeg oli möödunud ammu enne seltsingulepingu allakirjutamist. Mööndes seltsingu kui üldsust esindava isikute ühenduse õigust pöörduda keskkonnakaitselistes küsimustes kohtusse, ei pea halduskolleegium võimalikuks sellise kaebeõiguse laiendamist aktidele, mille vaidlustamise tähtaeg oli möödunud enne vastava ühenduse moodustumist. Ühenduse halduskohtumenetlusõiguslik teovõime keskkonnaasjades tekib seltsingu moodustamisel (seltsingulepingu allakirjutamisel). Eeskätt saab seltsing teostada kaebeõigust nende aktide ja toimingute suhtes, mis on antud pärast ühenduse kujunemist. Halduskolleegium möönab, et võib esineda erandlikke olukordi. Näiteks on mõeldav tulenevalt akti või toimingu erakordselt koormavast iseloomust laiendada seltsingu kaebeõigust ka aktidele ja toimingutele, mis on antud enne seltsingu kujunemist. Kuid ka siis ei saaks seltsingu poolt kaebeõiguse kasutamine toimuda HKMS §-s 9 sätestatud nõudeid eirates. Seisukoht, et tähtajad kaebeõiguse teostamiseks hakkavad kulgema seltsingu loomisest või ajast, millal seltsing sai aktist teada, on eksitavad. Sellised eksitavad seisukohad oleksid vastuolus õiguskindluse põhimõtet toetavate kaebeõiguse reeglitega. Seltsingu kui üldsuse huve esindava ühenduse eripära arvestades tuleks kaebetähtaja kulgemise alguse määratlemisel võtta arvesse aega, millal üldsus aktist või toimingust teada sai või pidi teada saama. Riigikohtu halduskolleegiumil on kohtuasja materjalidest lähtudes alust arvata, et Urvaste valla elanikud olid informeeritud kaevandamisega seonduvatest asjaoludest seltsingu moodustamisest tunduvalt varem.
  101. Riigikohtu halduskolleegium peab asja lahendamisel määravaks seda, et seltsing vaidlustas kehtiva haldusakti, mis oli antud ja mille vaidlustamise tähtaeg oli möödunud kaua enne seltsingu loomist. Asjas ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid omistada seltsingule XXXXXXXX XXXXXXX kohtulikku kaebeõigust Võrumaa Keskkonnateenistuse
  102. oktoobri
  103. a korralduse nr 56 peale. Selle akti suhtes ei loo kaebeõigust muu hulgas ka asjaolu, et Võrumaa Keskkonnateenistus menetles septembris ja oktoobris 2004 vaidena seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX pöördumist keskkonnateenistuse poole selle korralduse tühistamise taotluses. Kuna seltsingul puudusid õiguslikud võimalused vaidlustada eelnimetatud korraldust, siis ei pea kolleegium vajalikuks peatuda kassatsioonkaebuste teistel motiividel.
  104. Eelnevast tulenevalt rahuldab halduskolleegium Võrumaa Keskkonnateenistuse ja XXXXX XXXX OÜ kassatsioonkaebused. Tartu Ringkonnakohtu
  105. märtsi
  106. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-04-383 tuleb tühistada. Riigikohtu halduskolleegium jätab jõusse Tartu Halduskohtu
  107. novembri
  108. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-226/2005, asendades selle motiivid käesoleva otsuse motiividega. Kautsjonid tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.