← Eesti

3-3-1-66-06

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-66-06

  1. november 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann H. R. kaebus AS Falck Eesti
  2. mai
  3. a viivistasu otsuse nr 087256 tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  4. mai
  5. a otsus haldusasjas nr 305-664 H. R. kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada H. R. kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  6. veebruari
  7. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-05-664 ja Tallinna Ringkonnakohtu
  8. mai
  9. a kohtuotsus samas asjas. Teha uus otsus, millega tühistada AS Falck Eesti
  10. mai
  11. a viivistasu otsus nr 087256 Mõista AS-lt Falck Eesti välja H. R. kasuks kohtukulud 5000 krooni. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. mail 2005 koostas AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja viivistasu otsuse nr 087256, mille kohaselt sõiduauto Chrysler registreerimisnumbriga 975 YYY parkis tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Viivistasu otsusest nähtub, et sõiduk parkis Tallinnas, Viru tn 27a vastas kell 12.10, sõidukile oli paigutatud parkimispilet AA 1298727 kell 9.00, autos asuva parkimiskella osuti osutas kellaajale 8.
  14. Viivistasu otsusega määrati Liiklusseaduse § 502 alusel viivistasu summas 480 krooni.
  15. Nimetatud sõiduki parkinud H. R. esitas Tallinna Linnavalitsusele vaide viivistasu otsusele. Vaide kohaselt oli parkimistasu makstud selle aja eest, mis oli aadressil Viru 27a vastas liikluskorraldusvahendiga lubatud. Parkimiskohale laienes lisateadetetahvel 873c "Parkimisaja piirang 30 min", mis annab sõidukijuhile õiguse parkida 30 minutit. Kaebaja nendib, et alates kella 9.10-st oli lubatud parkimisaeg ületatud. Kaebaja tunnistab, et edasise parkimisega sooritas ta väärteo, mis on karistatav LS § 7437 lg 1 või lg 2 alusel. Kaebaja leidis, et AS Falck Eesti töötaja ei ole eristanud väärteo eest karistamise ja parkimistasu kogumise õiguslikku regulatsiooni.
  16. Tallinna Transpordiameti
  17. juuli
  18. a teatise nr 5-4/05/3221 kohaselt otsustas Tallinna Transpordiameti märgukirjade ja selgitustaotluste ning vaiete läbivaatamise komisjon, et avalduses märgitud asjaolud ei anna põhjust avaldust rahuldada, kuna sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal, mis on tähistatud vastavate mõjualamärkidega ja parkimise eest ei ole tasutud.
  20. augustil 2005 esitas H. R. kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles taotles
  21. mai
  22. a viivistasu otsuse nr 087256 ja
  23. juuli
  24. a teatise nr 5-4/05/3221 tühistamist. Kaebuse kohaselt oli parkimistasu makstud aja eest, mil parkimine oli lubatud. Lisateadetetahvel 873c annab sõidukijuhile õiguse parkida seal 30 minutit. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et parkimisaja piirangut ületades pani kaebaja toime väärteo. Sellisel juhul aga ei saa nõuda viivistasu.
  25. Tallinna Halduskohtu
  26. augusti
  27. a määrusega haldusasjas nr 3-1063/05 määrati vastustajateks AS Falck Eesti ja Tallinna Transpordiamet.
  28. AS Falck Eesti vastuses kaebusele leiti, et H. R. kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastuses märgitakse, et kaebaja parkis tema kasutuses oleva sõiduki tasulisel parkimisalal ning jättis tasumata parkimistasu. Ekslik on kaebuses toodud seisukoht, mille kohaselt mootorsõiduki parkimine kauem, kui see on liikluskorraldusvahendiga lubatud, välistab viivistasu määramise. Riigikohus on asunud seisukohale (haldusasi nr 3-3-1-8-05), et parkimistasu ei saa võtta ja parkimise viivistasu määrata kohas, kus parkimine on keelatud. Antud juhul ei olnud tegemist kohaga, kus parkimine oleks üldse keelatud, piiratud oli üksnes lubatud parkimisaeg. Kaebaja kasutas parkimistasu maksmata parkimiseks lubatud kohta. Kui seal poleks parkinud kaebaja, oleks seda kohta kasutanud teised isikud, tasudes ettenähtud tasu. Linnal jäi seega saamata parkimistasu. Asjaolu, et H. R. pani samaaegselt toime väärteo, parkides lubatust kauem, ei välista iseenesest samaaegselt parkimise viivistasu määramist. Vastustajale jääb ebaselgeks, miks kaebaja taotleb teatise tühistamist, mitte aga vaiete läbivaatamise komisjoni otsuse tühistamist.
  29. Kohtuistungil Tallinna Halduskohtus täpsustas kaebaja esindaja kaebuse taotlust ning palus tühistada ka Tallinna Transpordiameti tehtud vaideotsus.
  30. Tallinna Halduskohtu
  31. veebruari
  32. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-05-664 (endine nr 11063/05) jäeti kaebus rahuldamata. Kohus mõistis kaebuse esitajalt välja AS Falck Eesti kasuks viimase esindaja kohtukulud, kokku 708 krooni. Kohtu põhjenduste kohaselt: 1) isik on kasutanud linnaressurssi, mille kasutamine on maksustatud. Kaebajal ei tekkinud tasuta parkimise õigust, tasutud polnud kogu parkimisaja eest. Põhimõtteliselt on õige, et viivistasu määramisega ei saa seadustada kaebaja tegevust, kuid sellest ei järeldu, et viivistasu ei saa siis määrata, kui lubatud parkimise aeg ületatakse. Kaebaja seisukoht, et keelatud oli üldse parkida üle 30 minuti ka siis, kui kaebaja oleks selle aja eest tasunud, on ekslik. Kohus annab liiklusmärkidele kaebajast erineva tähenduse liikluseeskirjast lähtuvalt; 2) paigaldatud olid liiklusmärgid 575a, mis tähistab parklat, liiklusmärk 576, mis määrab parkimise korra, lisateatevahend 872a, mis teatab tasulisest teenusest, ning lisateatetahvel 873c, mis teatab parkimiskella kasutamise vajadusest. Kaebaja eksib, väites, et sellise märgikombinatsiooni puhul on ta kohustatud järgida pikimat lubatud parkimise aega 30 minutit; 3) tegemist oli parkimisega kohas, kus parkimine oli lubatud ja parkimise eest tuli tasuda; 4) vaideotsus ei riku kaebaja õigusi.
  33. Tallinna Halduskohtu
  34. veebruari
  35. a otsuse peale esitas H. R. apellatsioonkaebuse. Kaebuse esitaja taotles halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tühistada
  36. mai
  37. a viivistasu otsus ning
  38. juuli
  39. a teatis . Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) halduskohtu otsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Riigikohtu
  40. märtsi
  41. a otsuse asjas nr 3-3-1-8-05 (punkt 12) leitakse, et kohalik omavalitsus ei saa lubada parkimist ja nõuda selle eest raha seal, kus parkimine on liikluseeskirja või liikluskorraldusvahendiga üldse keelatud. Keegi ei saa parkimistasu maksmisega osta õigust parkida selleks keelatud kohas. Seetõttu ei saa parkimistasu maksmata jätmise korral määrata ka viivistasu; 2) kohus on valesti tõlgendanud n-ö avaliku ressursiga seonduvat. Parkimistasu kehtestamisega soodustatakse piiratud ressursi optimaalset kasutamist. Parkimiskohas, mis on lisatahvli 873c mõjupiirkonnas töötaks viivistasu parkimistasu eesmärgi vastu; 3) kohtu seisukoht, et ressursi kasutamise eest peab maksma, on õige parkimistasu, mitte aga viivistasu osas; 4) viivistasu ei ole kohalike maksude nimekirjas. Sellisena on ta vastuolus PS §-ga 113 ning Kohalike maksude seaduse § 4 lg-ga 3 ning maksu mõistega; 5) kohus on otsuses vääralt kajastanud liikluskorraldusvahendeid; 6) kui sõiduk on pargitud märkide 575a ja 576 ning tahvlite 872b ja 873c mõjupiirkonnas, siis on seal sõiduki juhi kohustuseks parkida paralleelselt sõiduteega, kohustus teha parkimise algusaeg teatavaks ja kohustus parkida sõidukit mitte kauem kui 30 minutit; 7) eelnimetatud kohustuste eiramisel on juht toime pannud väärteo, mis on karistatav LS § 7437 lgte 1 ja 2 alusel; 8) kohus on vääralt välja mõistnud õigusabi kulud. Riigikohtu praktikale tuginevalt on peetud küll haldusorgani poolt õigusabi kasutamist võimalikuks, kuid piiratud on haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmist. Parkimise järelevalvevolituste aluseks olevas täiendavas kokkuleppes nr 3 sätestatud, et kokkuleppe jõustumisest alates esindab AS Falck Eesti Tallinna linna kõigis kokkuleppe või riigihanke raamlepingu alusel teostatavate ülesannete või toimingutega seotud kohtuvaidlustes omal kulul; 9) vaie rikub kaebaja õigusi, kuna vaide kohta väljastatud teatisel puuduvad dokumendi tunnused, esitamata on õiguslik põhjendus, teatis ei ole vormistatud vastavalt Maksukorralduse seaduse §-le 149 ega allkirjastatud transpordiameti juhi poolt.
  42. AS Falck Eesti vastuses leiti, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud viivistasu otsus on koostatud seetõttu, et apellandile kuuluv mootorsõiduk oli pargitud avalikul tasulisel parkimisalal ilma parkimistasu maksmata. Nimetatud küsimuses puudub poolte vahel vaidlus. Liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumine ning selle tagajärjel tekkiv vastutus väärteomenetluse korras ei välista iseenesest viivistasu määramist LS § 502 lõikes 1 sätestatud alustel. Parkimise viivistasu ja vastutus väärteo toimepanemise eest on kaks erinevat instituuti ning neil on erinevad eesmärgid. Apellandi poolt osundatud Riigikohtu otsus välistab viivistasu määramise üksnes seal, kus parkimine on üldse keelatud. Viivistasude määramine pole vastuolus Põhiseaduse §ga
  43. Viivistasu määramise alused, määramise kord ning lubatud suurim määr on sätestatud Liiklusseaduses. Viivistasu määra kehtestamine on jäetud kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse. Viivistasu on olemuselt parkimistasu kõrgendatud määr. Seadus näeb ette viivistasu sissenõudmise, kuid parkimistasu sissenõudmine pole võimalik, sest puudub sellekohane protseduur. Kohtukulude osas leiab vastustaja, et apellandi poolt osundatud leping reguleerib üksnes poolte, s.o AS Falck Eesti ja Tallinna linna suhteid ning selle eesmärgiks ei ole välistada õigusabikulude väljamõistmist halduskohtumenetluses.
  44. Tallinna Ringkonnakohtu
  45. mai
  46. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-05-664 jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
  47. veebruari
  48. a otsus muutmata. Kohus mõistis H. R.-lt välja 500 kr kantud õigusabikulude katteks AS Falck Eesti kasuks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt: 1) Riigikohtu
  49. märtsi
  50. a lahendi seisukohad ei ole käesoleval juhul asjakohased, sest asjas vaadeldaval alal ei ole parkimine keelatud; 2) kaebaja on teinud ebaõige järelduse, et selliselt märgitud alal tuleks tasuda parkimistasu üksnes 15 minuti eest (15 minutit on parkimiskella kasutamisel tasuta). Tulenevalt LS § 501 lg-st 1 peab sõidukijuht maksma parkimistasu parkimisel tasulise parkimisala piires, sama paragrahvi lõike 2 punkti 3 kohaselt kehtestab parkimistasu soodustused ja vabastused kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega. Tallinna Linnavolikogu kirjeldatud parkimistasu vabastusi ette ei ole näinud; 3) kaebaja tõlgendus viib ebamõistliku tulemuseni. Piiratud parkimiskestusega kohtades oleksid sõidukijuhid sisuliselt üldse vabastatud parkimistasu maksmisest, sest ka tasumata 15 minuti eest ei saa neile viivistasu otsuseid koostada. Parkimistasu regulatsioon on kehtestatud piiratud ressursi optimaalsema kasutamise eesmärgil; 4) viivistasu otsuse koostamine ei välista väärteomenetlust. Viivistasu otsus ei anna sõidukijuhile lisaõigusi; 5) viivistasu ei ole iseseisev maks ja seepärast ei sisalda Kohalike maksude seadus ka sellenimelist maksu. Kohalik maks on selle seaduse §-s 141 sätestatud parkimistasu. Viivistasuks nimetatakse Liiklusseaduses sätestatud korras tasumata ning seega sissenõutavaks muutunud ning vastava ametniku poolt ühepoolselt määratavat parkimistasu. Asja materjalidest ei nähtu, et sama maksuobjekti oleks maksustatud mitmekordselt; 6) kohus on õigesti leidnud, et vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi ning väiteid selle õigusvastasusest pole vaja hinnata; 7) ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga kohtukulude osas.
  51. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas H. R. kassatsioonkaebuse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  52. Kassaator taotleb kohtuotsuste tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kassatsioonkaebuses on esitatud samad põhjendused, mis apellatsioonkaebuses.
  53. AS Falck Eesti vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  54. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et H. R. parkis sõiduki tähistatud tasulisel parkimisalal lisatahvli 873c mõjupiirkonnas. Nimetatud lisatahvliga oli parkimisaja kestvus piiratud 30 minutiga. Asja materjalidest nähtuvalt jätkas H. R. parkimist pärast nimetatud aja möödumist ega tasunud täiendavalt parkimistasu. Vaidlus käib selle üle, kas lubatud parkimisaja ületamisel parkimise jätkamine ilma parkimistasu maksmata saab kaasa tuua viivistasu määramise.
  55. Riigikohtu halduskolleegium peab esmalt vajalikuks hinnata, kas H. R.-l oli võimalik parkida üle lubatud ajalimiidi õiguspäraselt ning kas sellisel juhul oleks ta pidanud tasuma parkimistasu. Liiklusseaduse § 501 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Osundatud norm sätestab üldreegli, reguleerimata seejuures parkimistasu maksmise kohustust oludes, kus parkimisele on kehtestatud erinõuded. Sellised erinõuded võivad hõlmata lubatud parkimise kestvust, lubatud parkimise nädalapäeva, kellaaega, sõiduki liiki jne. Parkimist selliste erinõuete puhul ei ole sätestatud ka Tallinna Linnavolikogu
  56. jaanuari
  57. a määrusega nr 9 "Parkimistasu kehtestamine" ning selle lisaga. Käesoleval juhul on H. R. rikkunud parkimiskorda, ületades liikluskorraldusvahendiga lubatud parkimisaega. Õiguspäraseid võimalusi sellise lubatud parkimisaja ületamiseks kehtiv regulatsioon ette ei näe. Seetõttu oleks H. R. olnud vältimatult kohustatud liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimisaja limiidi ületamisel parklast lahkuma. Selle kohustuse eiraja suhtes saab seaduses sätestatud juhtudel ja korras kohaldada sunnivahendeid. Keelatud ajal parkimine ei muutu õiguspäraseks ka siis, kui on tasutud parkimistasu ka selle aja eest, mis ületas lubatud parkimise kestvuse. Veelgi enam, parkimise korraldajal puudub sellistel asjaoludel õiguslik alus parkimistasu ja viivistasu vastuvõtmiseks. Parkimistasu maksmine annab isikule õiguse parkida tasulisel parkimisalal. Selline järeldus tuleneb Liiklusseaduse § 501 lg-st 41, aga ka Tallinna Linnavolikogu
  58. jaanuari
  59. a määrusest nr 9 (Lisa punktid 4.3, 4.4 jt). Olukorda, kus H. R. tasuks parkimistasu ja seda aktsepteerib parkimise korraldaja, tuleks hinnata H. R. poolt õiguse omandamisena parkida nimetatud alal üle kehtestatud limiidi. Selline tagajärg ei tulene paigaldatud liikluskorraldusvahendite eesmärgist ega vasta ka tasulise parkimise korralduse eesmärkidele tervikuna. Eeltoodut kinnitab ka parkimistasu õiguslikult sätestatud eesmärk. Linnavolikogu osundatud parkimistasu kehtestamise määruse lisa p 1.
  60. kohaselt on parkimistasu Tallinna linna avalikõiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks ja avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks tasumisele kuuluv rahaline kohustus. Seega täidab parkimistasu nii fiskaalset kui ka liikluskorralduslikku ülesannet. Tasulisele parkimisalale parkimisaega piirava lisatahvli paigaldamisega on parkimise korraldaja omistanud sellel parkimisalal tasu nõudele domineerivalt korraldusliku tähenduse. Parkimisaja limiidi kehtestamine oli suunatud võimalikult paljudele isikutele lühiajalise parkimisvõimaluse loomisele ja üldise parkimiskoormuse vähendamisele. Eeltoodust lähtudes ei pea Riigikohtu halduskolleegium kehtivale õigusele tuginevaks parkimistasu ja viivistasu nõuet juhul, kui parkija ületab liikluskorraldusvahendiga lubatud parkimisaega.
  61. Viivistasu kuulub tasumisele juhul, kui isik ei täida parkimistasu maksmise kohustust. Kehtiv õiguskord ei näe ette võimalust määrata viivistasu isikule, kellel ei lasu parkimistasu maksmise kohustust. Liiklusseaduse § 502 lg 1 kohaselt määratakse viivistasu juhul, kui parkimistasu on maksmata, tasutud parkimisaega on ületatud, tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt sõidukile paigaldatud. Loetletud alused on viivistasu määramiseks ammendavad. Osundatud sätet ei saa tõlgendada viisil, et isikule saab viivistasu määrata ka siis, kui parkimine on keelatud.
  62. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et tuvastatud asjaoludel oli H. R.-l keelatud parkida, kui lubatud parkimisaeg oli ületatud, ning sellest tulenevalt ei olnud talle viivistasu määramine õiguspärane. Eelnevast tulenevalt kassatsioonkaebus rahuldatakse. Halduskolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu
  63. veebruari
  64. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-05-664 ning Tallinna Ringkonnakohtu
  65. mai
  66. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-05-
  67. Halduskolleegium teeb uue otsuse, millega tühistab AS Falck Eesti
  68. mai
  69. a viivistasu otsuse nr
  71. Kuivõrd kohus tühistab viivistasu määramise otsuse, puudub vajadus võtta seisukoht viivistasu nõude põhiseaduspärasuse osas. Kohus ei anna hinnangut ka vaidemenetluse otsusele, kuivõrd selles asjas vaidemenetluse otsus ei riku kaebaja õigusi iseseisvalt.
  72. Kaebaja taotleb kantud kohtukulude väljamõistmist vastustajalt AS-lt Falck Eesti. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja kandnud järgmisi kohtukulusid: õigusabikulud Tallinna Halduskohtus 1982,40 krooni, õigusabikulud Tallinna Ringkonnakohtus 7788,00 krooni. Kassatsioonkaebuse koostamisel osutatud õigusabi eest on kassaatorile esitatud arve summas 7080 krooni, kuid puuduvad dokumendid, mis tõendaksid nimetatud kulu kandmist ning seetõttu nimetatud kulusid välja ei mõisteta. Halduskolleegium peab vajalikeks ja mõistlikeks kohtukuludeks halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud õigusabikulusid 5000 krooni ulatuses. Siinjuures arvestab kolleegium asjaolu, et ringkonnakohus menetles asja kirjalikus menetluses. Eeltoodust tulenevalt tuleb AS-lt Falck Eesti välja mõista H. R. kasuks tema poolt kantud õigusabikulud summas 5000 krooni. Kautsjon kuulub tagastamisele. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.