← Eesti

3-3-1-63-05

RIIGIKOHUS ÜLDKOGU KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine 3-3-1-63-05

  1. detsember 2006 Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Jüri Põld, Harri Salmann ja Tambet Tampuu Beate Bodemanni ja Thomas Bodemanni kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  2. augusti
  3. a otsuse nr 12421 tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  4. juuli
  5. a otsus haldusasjas nr 2-3/24/05 Beate Bodemanni ja Thomas Bodemanni kassatsioonkaebus Menetluse jätkamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada Beate Bodemanni ja Thomas Bodemanni kassatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu
  6. mai
  7. a otsus haldusasjas nr 3-278/2003 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  8. juuli
  9. a otsus haldusasjas nr 2-3/24/
  10. Teha uus otsus, millega rahuldada Beate Bodemanni ja Thomas Bodemanni kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  11. augusti
  12. a otsuse nr 12421 tühistamiseks. Tühistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  13. augusti
  14. a otsus nr
  15. Kautsjon tagastada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Riigikohtu üldkogu vaatas
  17. veebruari
  18. a istungil läbi B. Bodemanni ja T. Bodemanni kassatsioonkaebuse ning tegi
  19. aprillil
  20. a haldusasjas nr 3-3-1-63-05 osaotsuse, millega tunnistas Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 7 lg 3 kehtetuks ja nägi ette, et kohtuotsus jõustub selles osas
  21. oktoobril
  22. a tingimusel, et ei ole jõustunud nimetatud sätet muutev või kehtetuks tunnistav seadus.
  23. B. Bodemanni ja T. Bodemanni kassatsioonkaebuse lahendamist pidas üldkogu võimalikuks siis, kui üldkogule on selge, millist materiaalõigust tuleb vaidluse lahendamiseks kohaldada.
  24. aprilli
  25. a otsuse tegemise hetkel üldkogul sellist selgust veel polnud. Seepärast otsustas üldkogu jätkata B. Bodemanni ja T. Bodemanni kassatsioonkaebuse menetlemist pärast ORAS § 7 lg 3 muutmist või kehtetuks tunnistamist (vt üldkogu
  26. aprilli
  27. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-05 ? RT III 2006, 13, 123, p 33). ÜLDKOGU SEISUKOHT I
  28. Riigikogu võttis Riigikohtu üldkogu
  29. aprilli
  30. a otsuse täitmiseks
  31. septembril
  32. a vastu Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seaduse, mille Vabariigi President jättis
  33. septembril
  34. a välja kuulutamata.
  35. septembril
  36. a võttis Riigikogu nimetatud seaduse muutmata kujul uuesti vastu. Vabariigi President esitas
  37. oktoobril
  38. a põhiseaduse § 107 alusel Riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks
  39. septembril
  40. a vastu võetud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seadus. Seega ei ole nimetatud seadus jõustunud.
  41. Kuna ORAS § 7 lg-t 3 muutev või kehtetuks tunnistav seadus ei ole jõustunud, siis on ORAS § 7 lg 3 Riigikohtu üldkogu
  42. aprilli
  43. a otsusest tulenevalt kehtetu alates
  44. oktoobrist
  46. Üldkogu on seisukohal, et ORAS § 7 lg 3 kehtetuse tagajärjeks on see, et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Saksamaale ümber asunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub tagastamisele, kompenseerimisele või üürnikele erastamisele omandireformi aluste seadusega sätestatud üldistel alustel ja üldises korras. Selline õiguslik selgus võimaldab üldkogul jätkata B. Bodemanni ja T. Bodemanni kassatsioonkaebuse menetlemist.
  47. Kuna menetlusosalised on
  48. veebruari
  49. a kohtuistungil ära kuulatud, siis peab üldkogu võimalikuks jätkata asja arutamist kirjalikus menetluses. II
  50. Kohtuvaidlus sai alguse sellest, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjon (edaspidi linnakomisjon) tühistas
  51. augustil
  52. a otsusega nr 12421 sama komisjoni
  53. novembri
  54. a otsuse nr 1272 ja
  55. veebruari
  56. a otsuse nr 1272/186, millega oli omandireformi objektiks loetud Tallinnas Wiedemanni 11 asuv elamu ja krunt ning omandireformi õigustatud subjektiks U. Hamburg, kelle ema J. Hamburg oli nimetatud elamu omanik õigusvastase võõrandamise ajal
  57. a.
  58. aastal tühistas linnakomisjon oma
  59. a ja
  60. a otsused sellepärast, et õigusvastaselt võõrandatud elamu endine omanik J. Hamburg lahkus
  61. jaanuaril
  62. a NSVL-i ja Saksa riigi vahel sõlmitud lepingu alusel Eestist. Linnakomisjon põhistas vaidlustatud otsust ORAS § 7 lg-ga 3, mis nägi ette Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikutelt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise üksnes riikidevahelise lepingu alusel (vt üldkogu
  63. aprilli
  64. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-05 ? RT III 2006, 13, 123, p 20).
  65. Vaidlust ei ole selle üle, et Tallinnas Wiedemanni 11 asuva elamu ja krundi omanik oli õigusvastase võõrandamise ajal U. Hamburgi ema J. Hamburg, kes lahkus
  66. jaanuaril
  67. a NSVL-i ja Saksa riigi vahel sõlmitud lepingu alusel Eestist. Need on asja lahendamiseks olulised asjaolud.
  68. Kuna asja lahendamiseks oluliste asjaolude üle ei vaielda ning linnakomisjoni vaidlustatud otsus tugineb põhiseadusevastasuse tõttu kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud ORAS § 7 lg-le 3, siis teeb üldkogu HKMS § 72 lg 1 p 4 alusel uue otsuse ilma asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Üldkogu rahuldab B. Bodemanni ja T. Bodemanni kassatsioonkaebuse ja nende poolt halduskohtule esitatud kaebuse ning tühistab nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse ja linnakomisjoni
  69. augusti
  70. a otsuse nr
  71. Seega jäävad jõusse linnakomisjoni
  72. novembri
  73. a otsus nr 1272 ja
  74. veebruari
  75. a otsus nr 1272/186 nende koostoimes. Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.