← Eesti

3-3-1-63-06

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-63-06

  1. detsember 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque XXXXX XXXXXX OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse maksuotsuse tühistamise nõudes Tallinna Ringkonnakohtu
  2. aprilli
  3. a otsus haldusasjas nr 3-04-273 XXXXX XXXXXX OÜ kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. aprilli
  5. a otsus haldusasjas nr 3-04-273 ja Tallinna Halduskohtu
  6. detsembri
  7. a otsus haldusasjas nr 3-2171/2004 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse
  9. augusti
  10. a maksuotsusega nr 12-5/247 määrati OÜ-le XXXXX XXXXXX tasumiseks käibemaks summas 790 358 krooni. Otsuse kohaselt deklareeris OÜ XXXXX XXXXXX maksustamisperioodidel november ja detsember 2003 ning jaanuar 2004 käibedeklaratsioonidel mahaarvatava sisendkäibemaksu 1136,5 tonni põlevkivi-kütteõli ostmiselt XXXXXXXXX OÜ-lt. Viidates Maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 84, leidis maksuhaldur, et tehinguid XXXXX XXXXXX OÜ ja XXXXXXXXX OÜ vahel pole toimunud, mistõttu puudub XXXXX XXXXXX OÜ-l XXXXXXXXX OÜ
  11. jaanuari
  12. a,
  13. jaanuari
  14. a ja
  15. jaanuari
  16. a arvetel nr 068, 069 ja 088 näidatud sisendkäibemaksu 790 358 krooni mahaarvamise õigus. Oma järeldust põhjendas maksuhaldur sellega, et XXXXX XXXXXX OÜ ostis põlevkivi-kütteõli XXXXXXXXX OÜ-lt hinnaga vahemikus 3850-3870 kr/t, kuid müüs ostetud kaupa Lätti ja Leetu hinnaga vahemikus 1956-2363 kr/t, millega tekkis XXXXX XXXXXX OÜ-l jaanuaris 2004 müügikahjum summas 1 954 027 krooni. XXXXXXXXX OÜ ostis sama kauba XXXXXX XXX OÜ-lt hinnaga 3850-3860 kr/t, OÜ XXXXXX XXX omakorda ostis kauba OÜ-lt XXXXXX XXXXX hinnaga 1220-1280 kr/t ning OÜ XXXXXX XXXXX soetas põlevkivi-kütteõli AS-lt XXXXX XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXX XXXXXXXXXXXXXX OÜ-lt ajavahemikus
  17. jaanuar 2004 kuni
  18. veebruar 2004 hinnaga vahemikus 1750-2200 kr/t. OÜ XXXXXX XXXXX ja AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX vahel
  19. mail 2003 sõlmitud põlevkiviõli ostu-müügilepingus on ostja tellimusi esitavate isikutena märgitud E. V., E. B. ja V.-V. R. XXXXXXX XXXXXXXXXXXXXX OÜ ja OÜ XXXXXX XXXXX vahel
  20. jaanuaril 2004 sõlmitud põlevkiviõli ostu-müügi lepingus on OÜ XXXXXX XXXXX esindajaks märgitud E. B. XXXXX XXXXXX OÜ juhatuse liige ning ainuosanik on alates
  21. detsembrist 2003 E. B. XXXXXXXXX OÜ juhatuse liige on alates
  22. aprillist 2003 V.-V. R., kes on ka osaühingu ainuosanik alates
  23. veebruarist
  25. aprill 2002 -
  26. mai 2002 oli V.-V. R. OÜ XXXXXX XXX juhatuse liige ning
  27. aprill 2002 -
  28. mai 2003 ka osanik. OÜ XXXXXX XXXXX juhatuse liige oli
  29. veebruar 2003 -
  30. aprill 2004 T. S.
  31. detsember 2002 -
  32. veebruar 2003 oli ning alates
  33. aprillist 2004 on taas juhatuse liige E. V., kes oli
  34. jaanuar 2003 -
  35. märts 2004 osaühingu nõukogu liige. Eeltoodust nähtub maksuhalduri arvates, et OÜ XXXXXX XXXXX on müünud põlevkivi-kütteõli tootjatelt soetatud ostuhinnast odavamalt edasi OÜ-le XXXXXX XXX. OÜ XXXXXX XXX on tõstnud müügihinna võrreldes ostuhinnaga 3 korda kõrgemaks ning müünud kauba edasi XXXXXXXXX OÜ-le. XXXXXXXXX OÜ on võõrandanud kauba edasi XXXXX XXXXXX OÜle, kes on eksportinud kauba ostuhinnast odavamalt, tegeliku turuhinnaga (XXXXXXX XXXXXXXXXXXXXX OÜ-lt saadud andmete kohaselt on põlevkivi-kütteõli turuhind ca 2000 kr/t). Kõik tehingud on toimunud ühel ja samal kuupäeval ning tehingute ahelas osalevad äriühingud XXXXX XXXXXX OÜ, XXXXXXXXX OÜ, OÜ XXXXXX XXX ja OÜ XXXXXX XXXXX on omavahel seotud. Viidates OÜ XXXXX XXXXXX seostele tootjatelt põlevkivi-kütteõli ostnud isikute esindajatega ning sellele, et AS XXXXXXXXXX arvetest nähtuvalt organiseeris XXXXX XXXXXX OÜ põlevkivi-kütteõli transpordi piirile juba õli tootjatelt ostmise hetkel, leidis maksuhaldur, et XXXXX XXXXXX OÜ oli põlevkivi-kütteõli ostmisel teadlik põlevkivi-kütteõli tegelikust hinnast, omas soovi teostada põlevkivi-kütteõli eksporti ning korraldas ekspordi läbi endaga seotud isikute eesmärgiga luua fiktiivne õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Vahepealsete fiktiivsete müügitehingutega tekitas XXXXX XXXXXX OÜ suurema käibemaksu enammakse, et saada riigilt tagasi käibemaks, mis jäi tehingute ahelas osaleva OÜ XXXXXX XXX poolt arvestamata ja tasumata. Tehingute tegelik majanduslik sisu oli XXXXX XXXXXX OÜ poolt põlevkivi-kütteõli ostmine tootjatelt XXXXXXX XXXXXXXXXXXXXX OÜ-lt ja XXXXX XXXXXXXXXXXXX AS-lt.
  36. XXXXX XXXXXX OÜ taotles halduskohtule esitatud kaebuses maksuotsuse tühistamist. Kaebaja leidis, et tema maksukohustuse tekkimisel ei oma tähendust, kuidas ja millise hinnaga on tema poolt ostetud kütteõli eelnevates tehingutes müüdud ja ostetud. Kaebajal ei olnud võimalik osta põlevkivi-kütteõli otse tootjatelt. Põlevkivi-kütteõli kahjumiga eksportimine oli vajalik Läti ja Leedu turule sisenemiseks, et uuel turul tõestada oma tarnevõimet ning panna ostjaid valima seniste tarnijate asemele uut. OÜ XXXXXXXXX tarnib ja kaebuse esitaja ostab kauba Vaivara jaamas. Nn "tootja hind" ei sisalda kauba laadimise kulusid tehases ega vagunite transpordi kulusid tehasesse ning Vaivarasse (ca 100 km). Kaebuse esitaja jaoks on need kulud alati olnud kauba hinna sees. Alles Vaivara jaamast edasi organiseerib transporti kaebuse esitaja. Vaivaras plommitakse ise ka vaguneid. Et mõned vahendajateks olnud äriühingud ei osalenud transpordi korraldamises, on loomulik, sest nende äri selles seisnebki, et kasutada ära võimalust tootjatega sõlmitud lepingute alusel piiratud koguses saadaolevat kaupa osta ja see vaheltkasuga edasi müüa ilma vajaduseta seda kaupa transportida. Tavapärane on märkida tootjaga otse suhtleva äriühingu lepingusse volitatud isikutena tellimuste esitajateks selle äriühingu võimalike klientide esindajaid. E. B. on turgu ja võimalusi põlevkivi-kütteõliga äri teha uurinud pikemat aega ning eelkokkulepped võimalikeks müügitehinguteks OÜ-ga XXXXXX XXXXX ja OÜ-ga XXXXXXXXX sõlmiti juba
  37. aastal, mistõttu on E. B. märgitud AS-ga XXXXX XXXXXXXXXXXXX sõlmitud lepingusse, kuid selline märkus ei tähenda, et nimetatud lepingu järgi peaks ostjaks olev äriühing mõnele esindajale või tema juhitavale äriühingule kindlasti tellitava kauba edasi müüma. OÜ XXXXX XXXXXX juhatuse liikmed on juba kauemat aega sarnastel tegevusaladel tegutsenud ja ka teiste äriühingute juhatustesse kuulunud. Väär on väide, et kaebaja oli põlevkivi-kütteõli ostu-müügi "tehingute juures" alates tootjalt soetamisest ning teadlik eelnevate müügitehingute asjaoludest. Kaebaja sai täieliku ülevaate põlevkivi-kütteõli tootjahindadest ja enne kauba kaebuse esitajale müümist teostatud tehingutest maksuhalduri kontrollaktist. E. B. on allkirjastanud kauba transpordiga seotud dokumente, kuid ei osalenud vahendajate vahel teostatud ostu-müügi tehingutes. Maksuhaldur ei sea kahtluse alla kaebuse esitaja poolt põlevkivi-kütteõli saamist arvetel näidatud kogustes ja kütteõli soetamise seotust kaebuse esitaja ettevõtlusega, mistõttu on kõik tingimused sisendkäibemaksu mahaarvamiseks täidetud. Kui mõni müügiahelas osalenud äriühing on jätnud käibemaksu tasumata, tuleb maksu nõuda sellelt äriühingult. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskus palus jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur leidis, et OÜ XXXXXX XXXXX, OÜ XXXXXX XXX ja OÜ XXXXXXXXX arvetel märgitud tehingud on fiktiivsed ja vormistatud eesmärgiga tekitada kaebajal enammakstud käibemaksu tagastamise alusetu nõue. Kuna äriühingute seotus viitab osavõtule maksupettusest, tuleb kaebajal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et tehingud müügiahelas osalenud osaühingutega on siiski toimunud, kuid sellekohaseid tõendeid pole esitatud. Tehingute toimumist kinnitavad E. V. (OÜ XXXXXX XXXXX volitatud esindaja), P. S. (tolleaegne OÜ XXXXXX XXX juhatuse liige) ja V.-V. R. (OÜ XXXXXXXXX juhatuse liige) seletused pole usaldusväärsed, sest ei sobi kokku teiste asjas kogutud tõenditega ning on vastuolus äriühingute tavapäraste majanduslike eesmärkidega (tulu saamine). Oluliseks asjaoluks, mis tõendab tehingute mittetoimumist tehingute ahelas osalevate osaühingute vahel sellisel ajal ja viisil, on raha liikumine. Et kauba hinda oli ostuhinnaga võrreldes kunstlikult kolm korda tõstetud, tõendab ka fakt, et XXXXX XXXXXX OÜ eksportis soetatud kauba tegeliku turuhinnaga, ehk hinnaga, millega soetas OÜ XXXXXX XXXXX kauba tootjatelt.
  38. Tallinna Halduskohtu
  39. detsembri
  40. a otsusega haldusasjas nr 3-2171/2004 jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuses on märgitud, et puudub vaidlus selles, et kaebaja soetas põlevkivi- kütteõli, mis oli seotud tema ettevõtlusega ja XXXXXXXXX OÜ poolt kaebuse esitajale esitatud müügiarved vastavad arvetele ettenähtud vorminõuetele. Vaidlus on selles, kas leidis aset põlevkivi kütteõli müük XXXXXXXXX OÜ-lt XXXXX XXXXXX OÜ-le. Tehingute uurimine on põhjendatud juhul, kui on alust eeldada, et ostja ei tegutsenud kauba ostmisel heas usus, vaid oli teadlik kauba võõrandamistehingute fiktiivsusest. Sellistel asjaoludel ei saa ostja tugineda äris nõutava hoolsuskohustuse järgimisele. Tehingud kogumis võisid olla fiktiivsed juhul, kui tehingutega seotud asjaoludest nähtub, et XXXXX XXXXXX OÜ-l, kes esitas taotluse enammakstud käibemaksu tagastamiseks, puudus XXXXXXXXX OÜ-ga tehingute tegemiseks majanduslik põhjendatus. XXXXX XXXXXX OÜ-l tekkis seoses põlevkivi-kütteõli ostuga XXXXXXXXX OÜ-lt kallima hinnaga ning selle eksportimiselt odavama hinnaga müügikahjum. Kuna tehingute tegeliku toimumise hindamisel tuleb lähtuda eeldusest, et äriühingu huviks on kasumi teenimine omanikele, tuleb selgitada, kas kaebajal oli seda kütteõli võimalik ka odavamalt soetada. Halduskohus asus kõiki tõendeid hinnates seisukohale, et tegemist oli käibemaksupettusega, mis seisnes fiktiivsete tehingute käibemaksu alusetus tagasitaotlemises riigilt. Kaebajal oli võimalus kütteõli odavamalt soetada ning tegelikult soetas kaebaja kütteõli otse tootjatelt AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXX XXXXXXXXXXXXXX OÜ.
  41. XXXXX XXXXXX OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellant leidis, et kohus on OÜ-de XXXXXX XXXXX, XXXXXX XXX ja XXXXXXXXX vaheliste tehingutega seoses tõendeid hinnanud ebaõigesti. Tehingu fiktiivsuse põhjenduseks toodud majandusliku põhjendatuse käsitlus on lihtsustatud. Kasum ei pea tekkima sama kauba edasimüügiga ja samal maksustamisperioodil. Kohtu järeldused E. B. teadlikkusest XXXXX XXXXXX OÜ-le müüdava põlevkiviõli päritolust ja hinnakujundusest on ebaõiged. Kohus on teinud ebaõigeid järeldusi E. B., OÜ XXXXXX XXXXX ja E. V. suhete osas. Maksuhaldur nõuab maksu valelt isikult. Apellant ei vastuta OÜ XXXXXX XXX tasumata jäänud maksude eest. Samuti pidanuks maksuhaldur tähelepanu pöörama sellele, et OÜ XXXXXX XXXXX on asja materjalide kohaselt müünud kaupa OÜ-le XXXXXX XXX tunduvalt alla turuhinna. Kui tehingute tõlgendamisel asutakse seisukohale, et tegelik müük toimus tootja ja apellandi vahel, siis pidanuks maksuhaldur tootja arvet OÜ-le XXXXXX XXXXX käsitama arvena apellandile ja lubama selles osas (AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX arvetel 10526, 10612, 10732, 10629 ja XXXXXXX XXXXXXXXXXXXXX OÜ arvel L 72 näidatud käibemaksusumma 356 347 krooni) sisendkäibemaksu maha arvata. Apellandilt ei saa nõuda tootjate poolt apellandile esitatud arve olemasolu, sest tootja pole nõus väljastama arvet tehingu kohta, mida ta ei teinud. Sama põhimõte kehtib ka juhul, kui apellandiga tehtud tehingu teiseks pooleks osutub OÜ XXXXXX XXXXX, nagu leidis kohus.
  42. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse vastuses apellatsioonkaebusele paluti see jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja teadlikkus käibemaksupettusest välistab heausksuse eelduse ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse. Maksuotsuses kirjeldatud ühe ja sama kauba hinnaga manipuleerimine sai olla vaid taotluslik ning neid tehinguid sellise hinnaga ei oleks tehtud tavapärase majandustegevuse raames ega isegi siseturul valitsenud õlituru jaotuse tingimustes. Pole usutav, et apellant oleks oma majandustegevust alustades maksnud õli eest ebamõistlikult kõrget hinda olukorras, kus ta oli õli turuhindadest teadlik. Õli hind kujundati tehingute ahelat tervikuna kontrollinud isikute poolt eesmärgiga luua tingimused sisendkäibemaksu tagasisaamiseks. E. B. ja E. V. tihedad isiklikud ja ärilised suhted kinnitavad apellandi teadlikkust neilt tehingutelt riigile käibemaksu mittelaekumisest ning selle omastamisest, samuti mahaarvatava sisendkäibemaksu ebaõigsusest. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peavad apellandil olema Käibemaksuseaduse nõuetele vastavad arved, mida ta esitanud ei ole.
  43. Tallinna Ringkonnakohtu
  44. aprilli
  45. a otsusega haldusasjas nr 3-04-273 jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Viidates sisendkäibemaksu mahaarvamise ja ostja hoolsuskohustustega seotud maksuvaidluste kohtupraktikale ja haldusasjas kogutud tõenditele, asus ringkonnakohus seisukohale, et maksuhalduri ja halduskohtu järeldused käibemaksupettuse eesmärgil fiktiivsete tehingute näitamise kohta on põhjendatud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine oli põhjendatud seetõttu, et kaebaja poolt soetatud õli ostuhind ei vastanud tehingu tegelikule majanduslikule sisule, vaid oli kujundatud pettuse toimepanemise eesmärgil ning kaebuse esitaja pidi nendest asjaoludest teadlik olema. Seetõttu ei ole kaebaja fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamisel tegutsenud heas usus. Teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käibemaksuseaduse nõuete kohase arve originaaleksemplari alusel. KMS § 28 sätestas arve kohustuslikud rekvisiidid, sealhulgas tuli arvel sama paragrahvi lg 1 p 1 kohaselt näidata müüja nimi, aadress, registri- või isikukood ja maksukohustuslasena registreerimise number ning p 4 kohaselt kauba või teenuse nimetus, kauba kogus, kauba või teenuse hind kroonides ning kaupade ja teenuste kogumaksumus ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga käibemaksumäärade kaupa. Kui arvetel märgitud andmed kauba müüja ja hinna kohta ei vasta tegelikkusele, ei vasta see arve Käibemaksuseaduses esitatud nõuetele, ning kui ostja pidi nendest asjaoludest olema teadlik, ei ole nimetatud arve alusel maksukohuslasel õigus sisendkäibemaksu maksustatavast käibest maha arvata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  46. XXXXX XXXXXX OÜ taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu otsused ning teeks uue otsuse, millega tühistaks vaidlustatud maksuotsuse. Maksuhaldur on
  47. aasta jaanuari osas maksu juurde määranud, kuid hilisemate maksustamisperioodide osas peatanud enammakstud käibemaksu tagastamise, asudes seisukohale, et lõpliku otsuse saab teha alles pärast kriminaalmenetluse tulemuste selgumist. Sellises olukorras oleks kassaatori arvates õige maksu mitte määrata, vaid oodata ära kriminaalmenetluse tulemused. Sellisele võimalusele viitab ka MKS § 99 lg 1 p
  48. Kui maksuotsuse jõussejäämisel kriminaalmenetluses hiljem tuvastatakse, et maksuotsuse seisukohad on väärad, ei ole maksumaksjal enam võimalust maksuotsust vaidlustada. Kui maksuhaldur ja kohus asuvad seisukohale, et tegelikult leidis käive aset tootja ja XXXXX XXXXXX OÜ vahel, siis oleks pidanud lubama kassaatoril maha arvata sisendkäibemaksu tootjate arvete alusel. Selleks ei ole vaja nõuda, et tootja esitaks uue arve, vaid arvel märgitud sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saab tuvastada maksuotsuse või kohtuotsusega. Sarnane seisukoht tuleneb ka Euroopa Kohtu praktikast.
  49. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused selle muutmiseks. Kõik maksu määramiseks vajalikud asjaolud olid tuvastatud ning kriminaalmenetlus ei takista maksu määramist. Kui kriminaalmenetluses selgub, et maksu määramise aluseks olevad asjaolud ei ole tuvastatud, siis on maksukohustuslasel võimalus esitada Riigikohtule teistmisavaldus või taotleda maksuhaldurilt maksuotsuse kehtetuks tunnistamist MKS § 102 lg 1 alusel. Sisendkäibemaksu mahaarvamine on võimalik ainult sellise arve alusel, millel on ostjana märgitud kassaator. Fiktiivsed arved ei anna sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ühegi summa osas. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  50. Kolleegium ei nõustu kassaatori väitega, et käesolevas asjas ei ole maksu määramine õigustatud enne kriminaalmenetluse tulemuste selgumist. Kohtud on hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid ja leidnud, et need on piisavad tuvastamaks, et sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olnud tehingud ei ole tegelikkuses aset leidnud. Kui maksumenetluse käigus on kogutud kõik maksu määramiseks vajalikud tõendid, siis ei tohi maksuhaldur viivitada maksu määramisega ning halduskohus ei pea jääma ootama, milline hinnang nendele tõenditele antakse kriminaalmenetluses. Kolleegium märgib, et juhul, kui kriminaalmenetluses tuvastatakse hiljem uued asjaolud, mis seavad kahtluse alla jõustunud maksuotsuse õigsuse, on maksukohustuslasel õigus taotleda maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist vastavalt MKS § 102 lõikele
  51. Asjaolu, et maksuotsuse kohta on olemas jõustunud kohtuotsus, ei võta ära õigust rakendada MKS § 102 lõiget
  52. Jõustunud kohtuotsus vaid kinnitab haldusakti õiguspärasust, mitte ei keela haldusorganil õiguspärast haldusakti muuta, kui seadus näeb ette sellise võimaluse.
  53. Käesolevas kohtuasjas on maksuhaldur ja kohtud tuvastanud, et on toimunud käibemaksupettus. Fiktiivsete arvete alusel on kunstlikult suurendatud põlevkivi-kütteõli hinda, tehingud osaühingutega XXXXXX XXXXX, XXXXXX XXX, XXXXXXXXX ja XXXXX XXXXXX ei ole tegelikkuses aset leidnud. Tegelikult on XXXXX XXXXXX OÜ soetanud vaidlusaluse kauba otse tootjatelt, s.o AS-lt XXXXX XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXX XXXXXXXXXXXXXX OÜ-lt. Samas on maksuhaldur ja kohtud leidnud, et XXXXX XXXXXX OÜ ei saa sisendkäibemaksu maha arvata AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXX XXXXXXXXXXXXXX OÜ arvete alusel, sest need arved on adresseeritud OÜ-le XXXXXX XXXXX. Kassaator leiab, et tal on sellest hoolimata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
  54. Kolleegium leiab, et asja lahendamisel on kohaldatavad Euroopa Kohtu
  55. veebruari
  56. a otsuses kohtuasjas Halifax plc, Leeds Permanent Development Services Ltd, County Wide Property Investments Ltd vs Commissioners of Customs & Excise (C-255/02) märgitud seisukoht, et maksukohustuslasel ei ole õigust arvata maha sisendkäibemaksu siis, kui selle mahaarvamise aluseks olevad tehingud kujutavad endast kuritarvitust. Samas kohtuasjas on kohus ka märkinud, et "Kui kuritarvituse olemasolu on tuvastatud, tuleb sellega seotud tehingud uuesti määratleda viisil, millega taastada selline olukord, nagu oleks olnud siis, kui kuritarvitust ei oleks esinenud".
  57. Eeltoodust lähtuvalt on kolleegium seisukohal, et asja lahendamiseks on võimalik ja vajalik taastada olukord, mis oleks olnud siis, kui kuritarvitust ei oleks esinenud. Kui kuritarvitust ei oleks olnud, siis oleks AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX arved 10526, 10612, 10732, 10629 ja XXXXXXX XXXXXXXXXXXXXX OÜ arve L 72 adresseeritud mitte OÜ-le XXXXXX XXXXX, vaid XXXXX XXXXXX OÜ-le ning viimane oleks saanud arvetel näidatud käibemaksusumma 356 347 krooni sisendkäibemaksuna maha arvata. Kohtud on leidnud, et sisendkäibemaksu mahaarvamist ei saa lubada, kuna arvetel ei ole ostja nimi õige. Kolleegium on seisukohal, et see puudus on kohtumenetluse käigus kõrvaldatav.
  58. Käibemaksuga maksustamisel ei saa olla karistavat iseloomu. Käibemaksu kumuleerumist tuleb vältida ka siis, kui on aset leidnud maksupettus. Ainuüksi käibemaksupettuse toimepanemise fakt ei saa piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust seoses tehinguga, mille ehtsust on maksuhaldur tuvastanud ja kohtud kinnitanud. Maksukohustuslase pahauskne käitumine loob talle küll kõrgendatud tõendamiskoormuse maksukohustust vähendavate asjaolude tõendamisel, kuid ei anna maksuhaldurile õigust ignoreerida tõendatud asjaolusid, mis viitavad maksukohustuse vähendamisele.
  59. Asjaolu, et maksuhaldur ja kohtud on väidetava majandustehingu osas leidnud, et tehing ei toimunud nende poolte vahel, kes on märgitud lepingusse või arvele, ei tekita kohtuvaidlusega mitteseotud tehingupoolele kohustust muuta arvet või muud müügidokumenti. Samas ei sõltu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ainult sellest, kas AS XXXXX XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXX XXXXXXXXXXXXXX OÜ on nõus arvet muutma või mitte. Kui kohus tuvastab, et arvel näidatud ostja asemel on tegelikult ostjaks teine isik, siis võib lugeda, et kohtuotsusega on tuvastatud ka tegelikule ostjale kuuluv sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus vastavalt sellele arvele.
  60. Eeltoodud seisukoht ei ole vastuolus vaidlusalusel perioodil kehtinud Käibemaksuseaduse § 22 lõikega 1 ja § 28 lõikega
  61. Nõue, et arvel oleks märgitud ostja nimi ja aadress, on vajalik selleks, et vältida ühe ja sama arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamist mitme isiku poolt. Kui kohtuotsusega tuvastatakse, et arvel näidatud isiku asemel on ostjaks teine isik, siis on sellega ühtlasi ka tagatud, et sisendkäibemaksu saab maha arvata ainult üks isik - see, kes on arvel märgitud kauba tegelik ostja. Arvel märgitud fiktiivne ostja aga kaotab sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse. Halduskohtu ja ringkonnakohtu järeldus tehingute fiktiivsuse kohta võib anda XXXXX XXXXXX OÜ-le õiguse OÜ XXXXXX XXXXX asemel sisendkäibemaksu maha arvata. Siis puuduks osaühingutel XXXXXX XXXXX, XXXXXX XXX ja XXXXXXXXX käibemaksu tasumise kohustus ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus seoses tehingutega, mille kohta kohus on leidnud, et need on fiktiivsed ja tehtud käibemaksupettuse eesmärgil.
  62. Kuna taoline kohtu järeldus puudutaks isikute õigusi ja kohustusi, kes ei ole maksuotsuse adressaadiks ega kohtumenetluse osaliseks, on vaja kaasata kõik asjassepuutuvad isikud kohtumenetlusse kolmanda isikuna. Ka seetõttu tuleb kohtuasi saata uueks arutamiseks halduskohtule.
  63. Halduskohus peab tuvastama, milliste isikute vahel leidis vaidlusalune müügitehing aset ning kellel on kauba soetamisega seoses sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Sealjuures peab halduskohus arvestama, et ühtegi käivet ei maksustataks topelt ning ühelt tehingult ei saaks korraga sisendkäibemaksu maha arvata mitu isikut. Selleks tuleb kõigile asjassepuutuvatele isikutele tagada võimalus kohtumenetluse käigus avaldada oma seisukoht. Kui mõni asjassepuutuv juriidiline isik on likvideeritud, siis tuleb kohtumenetlusse kaasata isikud, kellel on õigus osaleda juriidilise isiku vara jaotamises või kes võivad olla juriidilise isiku maksuvõla eest vastutavad isikud. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.