← Eesti

3-3-1-65-06

Obsah (7)§ 66§ 87§ 90§ 54§ 129§ 68§ 84

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-65-06 1

§ 66

lg 5 kohaselt peavad pooled tühise tehingu järgi saadu tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Sellest tulenevalt tekkis Tallinna linnal AS XXXXX ees rahaline kohustus tagastada kinnistule tehtud parendused või hüvitada nende maksumus. Kinnistu võõrandamisega ASle XXXXX vabanes linn hüvitamise kohustusest. AS XXXXX pakkumisest sai linn kasu 6 300 000 + 35 200 000 = 41 500 000 krooni. Kaebaja pakkumisest oleks linn saanud kasu ainult 7 500 000 krooni. Valides soodsama pakkumise, ei loonud linn kellelegi konkurentsieeliseid. Linn ei ole rikkunud kaebaja ettevõtlusvabadust ja õigust võrdsele kohtlemisele. Väär on kaebaja väide, et turuhoone on ajutine ehitis. Ehitusloas ei määratud hoone likvideerimise tähtaega, samuti ei tulene ehitusloast, et hoone ehitatakse piiratud ajavahemikuks. Ka kasutusloas puuduvad viited hoone ajutise iseloomu kohta.

  1. Tallinna Halduskohtu
  2. aprilli
  3. a otsusega haldusasjas nr 3-2527/2004 jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised: 1) Pae tn 80 kinnistu hoonele antud ehitus- ja kasutusload on kehtivad; 2) Tallinna Linnavalitsuse
  4. juuni
  5. a ettepanekule AS X.X.X. XXXXXX tähtajaks ei vastanud. Tema
  6. ja
  7. novembril 2004 esitatud ettepanekutest nähtuvalt oli tal võimalik teha omapoolseid pakkumisi kinnistu omandamiseks, kuid tema pakkumised olid ebajärjekindlad, vastuolulised ja linnale vähem soodsad. Linnavolikogu lähtus kinnistu otsustuskorras võõrandamisel objektiivsest kriteeriumist, et parimaks pakkumiseks on linnale majanduslikult kõige soodsam pakkumine. Linnavara otsustuskorras müümisega AS-le XXXXX ei loonud linn talle kui ettevõtjale põhjendamatuid konkurentsieeliseid AS X.X.X. XXXXXX ees; 3) AS X.X.X. XXXXXX ei avaldanud selgesõnaliselt kinnistu kasutamise eesmärki mingiks kindlaks otstarbeks. Samuti ei nähtu Pae tn 76 kinnistu endise omaniku AS XXXXXXXX-X soovi kasutada Pae tn 80 kinnistut parkla ehituseks. Seega AS X.X.X. XXXXXX ei põhjendanud, millist ettevõtlust ta soovib sellel kinnistul arendada, mis takistab ettevõtlusega tegelemist ja kuidas piirab ettevõtlusvabadust kinnistu võõrandamine AS-le XXXXX; 4) linnavolikogu otsustas võõrandada kinnistu AS-le XXXXX asjakohastel kaalutlustel, võttes arvesse, et kinnistu oli juba AS XXXXX kasutuses, kes investeeris ja ehitas sinna linna teadmisel ning heakskiidul avalikus kasutuses oleva kaubandushoone. Kinnistu võõrandamine koos sellel asuva hoonega mõnele teisele isikule oleks toonud kaasa kahjunõude esitamise linna vastu hoone maksumuse ulatuses. AS X.X.X. XXXXXX ei teinud kinnistu omandamiseks linnale sellist hinnapakkumist, mis peale kinnistu maksumuse oleks võimaldanud linnal katta ka tema vastu esitatavatest võimalikest nõuetest tulenevad kohustused. AS XXXXX pakkumine oli Pae tn 80 kinnistu võõrandamisel linnale majanduslikult kõige soodsam. Samuti võimaldas kinnistu võõrandamine AS-le XXXXX arvesse võtta avalikku huvi. Seega ei ole tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega; 5) AS-l X.X.X. XXXXXX võib olla huvi naaberkinnistu omandamiseks, kuid selle asjaolu hindamisel tuleb arvestada tema erahuvi kaalukust võrreldes avaliku huviga. Pae tn 80 kinnistule on juba ehitatud turuhoone, mida kasutatakse sihtotstarbeliselt. Seal tegutsevad kaubandus-, toitlustus- ja teenindusettevõtjad, kelle ettevõtluse säilimine on oluline avalike huvide seisukohalt. Lisaks linnaelanike teenindamisele on avalik huvi seotud ka täiendavate töökohtade loomise ja maksude laekumisega riigile ja kohalikule omavalitsusele; 6) vaidlustatud linnavolikogu otsusega ei rikuta AS X.X.X. XXXXXX õigusi ega piirata tema vabadusi. Tema subjektiivseid avalikke õigusi ei ole rikutud. Sellest tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka nõue ettekirjutuse tegemiseks linnavolikogu otsuse tagasitäitmiseks.
  8. AS X.X.X. XXXXXX apellatsioonkaebuses Tallinna Ringkonnakohtule paluti halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt: 1) kuna AS X.X.X. XXXXXX leidis, et tema õigusi rikuti, oleks pidanud halduskohus andma hinnangu ka haldusakti seaduslikkusele. Tõendite väär hindamine on toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse; 2) ostjana vara võõrandamisel osalemise võimaldamiseks ei saa lugeda asjaolu, et apellant on omaalgatuslikult korduvalt saatnud linnale taotlusi, kaebusi, avaldusi ja ettepanekuid. Eeldusi nende rahuldamiseks ei loodud, sest avalikku enampakkumist välja ei kuulutatud. Otsuse tegemisel lähtuti ebavõrdsetest eeldustest, et AS-le XXXXX müüakse maa ilma hooneta, kuid apellandile tehakse ettepanek osta maa koos hoonega. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu
  9. mai
  10. a otsusest on apellandil õigus eeldada, et taolist diferentseerimist ei tehta. Ringkonnakohtu otsusega kohustati andma Pae tn 80 kinnistu kasutusse arvestusega, et ennistada tuleb olukord, mis eelnes AS XXXXX poolt turuhoone ehitamisele. Vaidlustatud linnavolikogu otsusega eelistati alusetult AS-i XXXXX; 3) apellant ei eksitanud oma pakkumistega linna, sest linnavolikogu istungi protokollist ilmneb, et linnavolikogu sai üheselt aru ja lähtus apellandi tehtud pakkumisest 23 000 000 krooni. Nimetatud pakkumist ei arvestatud seetõttu, et see oli väiksem turuhoone maksumusest, mitte aga seetõttu, et volikogu poleks seda mõistnud; 4) AS XXXXX ja AS X.X.X. XXXXXX tegutsevad samal teenusturul, sest mõlemad tegelevad kauplemispindade kasutusse andmisega - AS XXXXX Pae tn 80 kinnistul ja apellant Pae tn 76 kinnistul. Kui apellant peab kauplemisega tegelemiseks soetama maa või seda rentima konkurentsitingimustes, siis AS-le XXXXX andis linn tasuta kasutada maa ja hiljem võimaldas maa välja osta soodustingimustel, s.t ilma konkursita ja olukorras, kus linna maale hoone ehitamisel ei olnud temal vaja läbida keerukat detailplaneeringuprotsessi. Ühele kaubandusega tegelevale ettevõttele luuakse soodustingimuste andmisega oma ettevõtluse arendamiseks konkurentsieelised võrreldes nende kaubandusega tegelejatega, kes ei saa linnalt soodustusi. Konkurentsieeliste loomisega takistatakse vaba ettevõtlust. Pae tn 80 kinnistul asub AS-i XXXXX ehitatud hoone, järelikult ei ole ettevõtjad võrdses olukorras. Vaatamata hoone olemasolule oleks tulnud kohelda pakkujaid võrdselt, s.t selliselt, nagu kinnistul hoonet ei asuks. Linnavara võõrandamisel ei saa luua eeliseid isikule, kes on püstitanud maale hoone ebaseaduslikult. Ehitusloa ja kasutusloa väljaandmine ei muuda õiguspäraseks asjaolu, et ehitusluba anti ajutise ehitise püstitamiseks. AS XXXXX ehitas maaga püsivalt ühendatud ja vähemalt 50-aastase elueaga massiivse turuhoone. Tallinna Ringkonnakohtu
  11. mai
  12. a otsuse kohaselt ei saa kolmandale isikule välja antud ajutise ehitise püstitamiseks antud ehitusluba olla takistuseks haldusakti tagasitäitmisele.
  13. Tallinna Ringkonnakohtu
  14. juuni
  15. a otsusega rahuldati AS X.X.X. XXXXXX apellatsioonkaebus osaliselt. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega tühistas Tallinna Linnavolikogu
  16. novembri
  17. a otsuse nr
  18. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Otsust põhjendati järgmiselt: 1) linnavolikogu vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel ei ole oluline välja selgitada täpset summat, mida AS X.X.X. XXXXXX oli valmis Pae tn 80 kinnistu eest tasuma. Oluline on see, et vara müüdi AS-le XXXXX väiksema summa eest, kui pakkus AS X.X.X. XXXXXX ja otsuse tegemisel eelistati AS-i XXXXX kaalutlusel, et temale vara võõrandamisel hoitakse ära linna vastu kahju hüvitamise nõude esitamine; 2) oluline ei ole ka asjaolu, kas otsustuskorras vara võõrandamisel anti apellandile selge võimalus oma lõpliku pakkumise esitamiseks või mitte. Linnavara võõrandamise kord ei näe ette piiranguid vara võõrandamiseks otsustuskorras. Ka juhul, kui sama vara omandamisest on huvitatud rohkem kui üks ostja, võib linnavara võõrandada otsustuskorras; 3) linnavolikogu vaidlustatud otsus on õigusvastane põhjusel, et otsuse tegemisel koheldi AS-i X.X.X. XXXXXX ja AS-i XXXXX ebavõrdselt ilma legitiimse põhjuseta. Tallinna Ringkonnakohtu
  19. mai
  20. a otsusega tühistati Tallinna Linnavalitsuse
  21. detsembri
  22. a korraldus nr 8099-k, millega pikendati Pae tn 80 kinnistu rendileping AS-ga XXXXX ja tehti linnavalitsusele ettekirjutus ennistada selle korralduse andmisele eelnenud olukord. Ringkonnakohus leidis, et rendilepingu muutmine oli tühine tehing. Seega ei antud Pae tn 80 kinnistut AS XXXXX kasutusse õiguslikul alusel. Ringkonnakohtu
  23. jaanuari
  24. a määrusest oma
  25. mai
  26. a otsuse selgitamiseks nähtub, et Pae tn 80 maatüki hoonestamiseks väljastatud ehitusluba ja selle alusel maale püstitatud ajutine hoone ei olnud tollases asjas kohtuvaidluse teemaks. Ringkonnakohtu
  27. a otsuse kohaselt AS-le XXXXX
  28. augustil 2001 välja antud ehitusluba ajutise ehitise püstitamiseks ei saa olla takistuseks haldusakti tagasitäitmiseks. Ringkonnakohtu otsusega kohustati Tallinna Linnavalitsust ennistama vaidlustatud korralduse andmisele eelnenud olukord. Tallinna Linnavolikogu
  29. novembri
  30. a otsuse nr 249 andmise ajal oli Pae tn 80 kinnistul ajutine hoone, mis püstitati kehtiva ehitusloa alusel tähtajaga kuni
  31. august
  32. Linnavalitsus andis ehitusloa tingimustes, kus maad kasutati ilma õigusliku aluseta. Ringkonnakohtu
  33. a jõustunud kohtuotsusega leiti, et ajutise ehitise olemasolu ei saanud takistada maa rendilepingu tagasitäitmist. Rendileping oli sellest kohtuotsusest tulenevalt linna ja AS XXXXX vahel lõppenud
  34. a. Ehitusloa andmise ajal kehtis Planeerimis- ja ehitusseaduse § 53 lg 1, mille kohaselt annab kohalik omavalitsus ehitusloa ehitise alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitiste omamist võimaldav asjaõigus. Pae tn 80 kinnistule ajutise ehitise püstitamisel anti ehitusluba seda nõuet rikkudes; 4) linna poolt õigusvastaselt antud haldusaktid või õigusvastased toimingud ei tohi kaasa tuua isikute ebavõrdset kohtlemist. Avalikes huvides on küll võimalike riigivastutuse nõuete esitamise ärahoidmine või kahju hüvitamise kohustusest vabanemine, kuid see ei õigusta isikute ebavõrdset kohtlemist linnavara võõrandamisel. Ilma seadusliku põhjuseta isikute ebavõrdne kohtlemine linnavara võõrandamisel on selline kaalutlusõiguse rikkumine, mis toob kaasa vaidlustatud õigusakti õigusvastasuse; 5) asja lahendamisel ei ole oluline, kas AS X.X.X. XXXXXX näitas vara ostmise taotluse esitamisel eesmärki, milleks ta soovib kinnistut kasutada. Töökohtade loomine ja kaubandustegevus võib olla oluline avalik huvi, mille tõttu võib vara omandajaid kohelda erinevalt, kuid antud asjas linnavolikogu otsuse tegemisel ei tuvastanud, et AS X.X.X. XXXXXX nimetatud tegevusega Pae tn 80 kinnistul tegeleda ei kavatse. Hoonele ei olnud antud vara võõrandamise otsustamise ajaks tähtajatut kasutusluba ja ringkonnakohtu istungil väitis linnavolikogu esindaja, et ka AS-le XXXXX ei antud vara võõrandamise otsustamise ajal lubadust kasutusloa väljastamiseks ehitisele püsiva ehitisena. Seetõttu oleks ennatlik järeldada, et AS-le X.X.X. XXXXXX vara otsustuskorras müümisel oleks kahjustatud avalik huvi kinnistu kasutamiseks senisel otstarbel; 6) AS X.X.X. XXXXXX ja AS XXXXX ebavõrdse kohtlemise seaduslikuks põhjuseks ei olnud vaidlustatud otsuse tegemisel ka AS XXXXX õiguspärane ootus, et vara võõrandatakse temale. Temale ei antud lubadusi enne vara võõrandamist ajutise ehitise püstitamiseks antud ehitusloa alusel ehitatud hoone püsivaks kasutamiseks. Hoone kasutusluba anti alles
  35. detsembril 2004, seega rohkem kui kuu aega pärast linnavolikogu vaidlustatud otsuse tegemist. Sellist ootust ei saanud tal tekkida ka Tallinna Ringkonnakohtu otsusest haldusasjas nr 2-3/273/04, millega kohustati Tallinna Linnavalitsust otsustama kasutusloa andmine. Ringkonnakohus ei näinud selles otsuses ette, et kasutusluba peab olema tähtajatu. Ajutise ehitise olemasolu ei loo õiguspärast ootust, et ajutise ehitise omanikule võõrandatakse ka ajutise ehitise alune maa; 7) AS X.X.X. XXXXXX taotles kaebuses lisaks linnavolikogu otsuse tühistamisele ka linnavolikogu otsuse tagasitäitmist, kuid ta ei täpsustanud, mida ta tagasitäitmise all silmas peab. Ringkonnakohus leiab, et linnavolikogu otsuse tagasitäitmisena tuleb mõista vara tagasinõudmist linna omandisse. Linnavolikogu otsuse tagasitäitmine saab toimuda üksnes juhul, kui vara võõrandamise leping oli tühine või kui kohus selle lepingu tühistab; 8) alates
  36. juulist 2002 kehtiva

§ 87

kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Seaduse mõttega vastuolus olev tehing ei ole tühine, kui seaduses puudub selge keeld tehingut teha (Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-05). Linnavara võõrandamise kord ei näe ette, milliseid kaalutlusi võib arvestada ja milliseid mitte vara omandaja valikul. Seetõttu ei anna see säte alust linna ja AS XXXXX vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu ja asjaõiguslepingu, millega nähti ette Pae tn 80 kinnistu võõrandamine, tühisuse tuvastamiseks; 9) lepingu tühistamist ei saa nõuda halduskohtus. Vara võõrandamiseks sõlmitud leping on oma olemuselt tsiviilõiguslik leping.

§ 90

lg 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega saab halduskohus teha linnavolikogule ettekirjutuse, et see esitaks tsiviilkohtumenetluses hagi lepingu tühiseks tunnistamiseks ja vara väljanõudmiseks. Ringkonnakohus leidis, et ta ei näe

§ 90

lg-st 1 tulenevalt sellise ettekirjutise tegemiseks alust, sest selline hagi oleks perspektiivitu. AS X.X.X. XXXXXX ei ole näidanud, et leping oleks tehtud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu. Seetõttu jääb AS X.X.X. XXXXXX taotlus lepingu tagasitäitmise ettekirjutuse tegemiseks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

  1. Tallinna Linnavolikogu kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt: 1) AS-le XXXXX väljastati
  2. augustil 2001 Pae tn 80 turuhoone püstitamiseks ehitusluba. Ringkonnakohus andis otsuses hinnangu selle ehitusloa seaduslikkusele. Ehitusloa vaidlustamise ja selle õigusvastasuse tuvastamise tähtajad on möödunud. HKMS § 34 lg 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Käesolevas kohtumenetluses ei kuulatud linnavolikogu ära nende motiivide osas, mis on antud kohtuotsuse aluseks, s.o eelkõige linnavolikogu tegevuse seaduslikkusele hinnangu andmine seoses Pae tn 80 ehitusloa väljastamisega. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist sai ringkonnakohus hinnata üksnes seoses vaidlustatud linnavolikogu otsusega ja sellele eelnenud haldusmenetlusega; 2) Tallinna Ringkonnakohtu
  3. mai
  4. a otsusega kohustati linnavalitsust andma Pae tn 80 kinnistu kasutusse sellise arvestusega, et olukord, mis eelnes AS XXXXX poolt sellele maale hoone ehitamisele, tuleb ennistada. Tallinna Ringkonnakohus selgitas
  5. jaanuari
  6. a määrusega seda ringkonnakohtu otsust. Määruse kohaselt ei olnud selle maatüki hoonestamiseks väljastatud ehitusluba ning selle ehitusloa alusel maale püstitatud hoone antud kohtuvaidluse teemaks, nende suhtes ei ole ringkonnakohus otsust langetanud ja selles osas ei saa ringkonnakohus selgitust anda. Seega leidis ringkonnakohus nüüd ekslikult, et ringkonnakohtu
  7. jaanuari
  8. a määrusest nähtub, et selle maatüki hoonestamiseks välja antud ehitusluba ja selle alusel maale püstitatud ajutine hoone ei olnud selles asjas kohtuvaidluse teemaks ning selle kohaselt ei saa AS-le XXXXX välja antud ehitusluba ajutise ehitise püstitamiseks olla takistuseks haldusakti tagasitäitmiseks. Ekslik on, nagu oleks nimetatud määrusega kohustatud Tallinna linna nõudma Pae tn 80 kinnistu oma valdusesse tagasi, hoolimata ringkonnakohtu
  9. mai
  10. a otsusele eelnenud selle kinnistuga seonduvatest õiguspärastest olukorra muutustest (ehitusloa väljastamine ja selle loa alusel hoone ehitamine); 3) ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et linnavalitsus andis ehitusloa tingimustes, kus maad kasutati ilma õigusliku aluseta, millega rikuti PES § 53 lg-t
  11. AS XXXXX püstitas ajutise ehitise õiguslikul alusel ja temal kui ehitise ajutisel omanikul on õiguspärane ootus eeldada, et talle antud ehitusluba jääb kehtima kuni loas märgitud tähtajani. Ehitusloa väljastamisel oli tal kehtiv maarendileping, samuti hoone projekt ja siis kehtisid ka projekteerimistingimused, mis hiljem annulleeriti. Ehitusloa väljastamise ajal kehtis PES § 53 lg 3, mille kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. Ehitusloa tühistamise aluste loetelu on ammendav; 4) tegemist ei ole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud, kui haldusorgani diskretsiooniline otsus rajanes kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel. AS XXXXX pakkumine Pae tn 80 kinnistu võõrandamisel oli linnale majanduslikult kõige soodsam ja linnavolikogu diskretsiooniline otsus rajanes kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel legitiimsetel kaalutlustel. Kaalumisel võeti arvesse asjaolu, et kinnistu on AS XXXXX kasutuses ja ta on püstitanud sinna õiguslikul alusel avaliku kaubandushoone. Turuhoone püstitati ja kasutatakse kehtivate haldusaktide (ehitus- ja kasutusload) alusel.

§ 54

lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Turuhoone on kinnistuga püsivalt ühendatud ehitis ja ta on kinnistu oluline osa. Volikogu ei saanud võõrandada kinnistut ilma turuhooneta. Kinnistu võõrandamisel AS-le X.X.X. XXXXXX või mõnele teisele isikule oleks toonud kaasa kahjunõude linna vastu turuhoone maksumuse ulatuses. AS X.X.X. XXXXXX ei teinud linnale sellist hinnapakkumist, mis oleks sisaldanud peale kinnistu maksumuse ka kinnitust selle kohta, et ta võtab üle ka võimalikud kahjunõuded. 16. AS X.X.X. XXXXXX kassatsioonkaebuses palutakse muuta ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebus haldusakti tagasitäitmise ettekirjutise tegemise nõudes ja teha selles osas uus otsus. Kassatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt. Ebaõige on, et ringkonnakohus analüüsis linnavara võõrandamise lepingu tühisust, lähtudes samadest kaalutlusvigadest, mis olid aluseks haldusakti tühistamisele. Haldusakti tagasitäitmise nõude rahuldamise võimalikkust saab analüüsida siis, kui haldusakt otsustatakse tühistada. Haldusakti tagasitäitmise tingib asjaolu, et sellist haldusakti enam juriidiliselt ei eksisteeri. Esineb olukordi, kus tagasitäitmine on võimatu, sest õiguslik olustik on muutunud pöördumatult. Antud asjas on vaja välja selgitada, kas haldusakti mitteeksisteerimise korral on võimalik taastada endine olukord. Ringkonnakohus eksis

§ 87ja § 90 kohaldamisel.

Lähtuda tuleks olukorrast, kus linnavolikogu otsus on tühistatud ja seda ei ole. Kuid samas on olemas pooltevaheline leping, millega Tallinna linn müüs oma vara AS-le XXXXX. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 34 lg 1 kohaselt on munitsipaalomand vallale või linnale kuluv vara ja lg 2 kohaselt kehtestab selle vara valitsemise korra volikogu. Tallinna Linnavolikogu

  1. märtsi
  2. a määrusega nr 8 kinnitati Linnavara võõrandamise kord. Selle korra p 10 kohaselt on linnavara võõrandamise otsustajaks kinnisvara puhul, samuti vallasvara puhul väärtusega üle 500 000 krooni ja teerajatiste puhul väärtusega üle 50 000 krooni ning aktsiate ja osade puhul linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. Korra p 14 kohaselt peab linnavara võõrandamise otsus sisaldama järgmisi andmeid: linnavara nimetus, asukoht, põhinäitajad; linnavara võõrandamise õiguslik alus; linnavara võõrandamise viis; avaliku enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise puhul alghind ja maksetingimused; vajadusel müügi lisatingimused. Kui aga haldusakt on tühistatud, siis puudub kohaliku omavalitsuse üksusel pädeva isiku otsus (volitus) vara müügiks. Sellisel juhul puuduvad ka pädeva organi poolt kindlaks määratud vara müügi tingimused. Isik, kes linna nimel tehingu allkirjastas, ei omanud selleks volitusi, sest puudus pädeva organi otsus.

§ 129

lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Ringkonnakohus oleks pidanud kohaldama seda sätet ja tuvastama Tallinna linna ja AS XXXXX vahelise ostu-müügitehingu tühisuse. Riigikohtu erikogu

  1. detsembri
  2. a otsuses märgitakse, et halduskohtul ei ole takistusi avalik õigusliku vaidluse lahendamise käigus tuvastada tsiviilõigusliku lepingu tühisust. Võlaõigusliku tehingu tühisuse korral on kinnistusraamatu kanne kinnistu omaniku kohta ebaõige. Haldusakti tagasitäitmiseks peab Tallinna linn esitama avalduse kinnistusraamatu kande parandamiseks.
  3. AS XXXXX kirjalikus vastuses Tallinna Linnavolikogu kassatsioonkaebusele nõustutakse linnavolikogu kaebusega.
  4. AS X.X.X. XXXXXX kirjalikus vastuses Tallinna Linnavolikogu kassatsioonkaebusele vaieldakse kaebusele vastu ja leitakse, et selle motiivid ei anna alust ringkonnakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus ei väljunud apellatsiooni piiridest ja ei ületanud pädevust. Kohus on asja sisuliselt lahendades analüüsinud just neid asjaolusid, mis omavad antud vaidluses tähtsust. Kuigi ehitusluba ei olnud selle vaidluse esemeks, ei tähenda see, et kohus ei või anda sellele hinnangut niivõrd, kuivõrd see on oluline antud vaidluse lahendamiseks. Pelgalt ehitusloa olemasolu ei saa õigustada linna ebaseaduslikku tegevust. Alalise ehitise püstitamise õigust ei olnud. Ehitusluba anti detailplaneeringuta. Ehitusloa andmisel ei olnud AS XXXXX maa omanik ja tema kasuks ei olnud seatud ka asjaõigust. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et kuigi AS XXXXX püstitas sellel kinnistul turuhoone, ei saanud see asjaolu õigustada temale kinnistu müüki. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hoone olemasolu ei saa olla takistuseks kinnistu võõrandamisel enampakkumisel kellelegi teisele. Kõiki asjaolusid arvesse võttes ei saa AS-l XXXXX olla rahalisi nõudeid linna vastu. Tallinna linn ja AS XXXXX teadsid, et alates
  5. a on nende tegevus kohtus vaidlustatud.
  6. AS XXXXX kirjalikus vastuses AS X.X.X. XXXXXX kassatsioonkaebusele leitakse, et kaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse muutmiseks. Haldusakti tagasitäitmine on antud juhul menetluslikult võimatu. Riigikohus peab tuginema asja lahendades ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaoludele. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud AS X.X.X. XXXXXX õigusi omandi- või kinnistusraamatu kannete suhtes. Kassaator ei ole viidanud materiaalseadusele, mis võimaldaks tagasitäitmist. Ta ei ole esitanud kohustamiskaebust ega toonud varasemates kohtumenetlustes välja, milles saab seisneda tagasitäitmine. Kassatsioonkaebusest jääb arusaamatuks, milles oleks pidanud seisnema tagasitäitmine ja kuidas saab haldusõiguslikult tagasi täita kahepoolset tsiviilõiguslikku lepingut, kehtivaid kandeavaldusi ja kuidas on võimalik haldusõiguslikult lõpetada omandit. Kassaator nõuab otsust, mis oleks vastuolus Põhiseaduse §-ga 32 ja rikuks ühtlasi omanikule Põhiseaduse §-ga 24 garanteeritud õigusi. Samas ta ei selgita, kuidas saab ühepoolne avaldus haldusakti tagasi täita ja kinnistusraamatu seisu muuta. Ta ei ole varasemalt lepingut ja kandeavaldust vaidlustanud. HKMS § 26 lg 1 kohaselt on halduskohtu ettekirjutus tagasitäitmiseks võimalik vaid tagasitäitmise võimalikkuse korral, kusjuures ära tuleb näidata tagasitäitmise viis. Õigusliku sisuta on väide, et linnal tuleb esitada avaldus kande parandamiseks. Ta ei ole varem palunud teha sellist kohustavat otsust, ta ei oma subjektiivset õigust kinnistusraamatu kannete suhtes, kohus ei ole tuvastanud tema õigusi kannete osas ja ta ei ole õigustloovaid kandeid vaidlustanud AÕS § 65 korras. Mitteomaniku ühepoolse avalduse alusel ei ole võimalik omaniku kasuks tehtud kannet muuta. AÕS § 65 kohaselt on kande muutmiseks vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui see isik ei anna nõusolekut ühe kuu jooksul, on kande muutmist taotleval isikul õigus esitada hagi.

§ 68

lg 5 kohaselt saab tahteavaldust asendada kohtuotsus, kuid selleks on vajalik tsiviilkohtu otsust. Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Müük on kahepoolne leping, seega on vajalik kahepoolne tahteavaldus. Kahepoolset lepingut ja kandeavaldust ei saa asendada ühepoolne haldusakt. Kassaator tugineb

§-s 87 sätestatud tehingu tühisusele. Tagajärjeks oleks

§ 84lg-s 1 sätestatud alusetu rikastumine.

Alusetut rikastumist reguleerib VÕS §

  1. Sellest järeldub, et tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega ja kassaator ei saa olla tehingu pooleks ning kunagiseks omanikuks mitteoleva isikuna nõuda vara tagastamist linnale. Haldusorgan võib kasutada kaalutlusõigust ja otsustada, kas oma algse tahteavalduse muutmine ja selle tagajärgede tagasitäitmine on põhjendatud ja vajalik või mitte (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-132-04). Müügileping tehti kahepoolse tahteavalduse alusel ja ühepoolne tahteavaldus omandi tagastamiseks on õiguslikult mittepädev. Kinnistusraamatu kande kustutamine tähendab omandi lõpetamist. Arvestades kaebuse piire, ei ole seni tõstatatud kannete õigusliku aluse ja lepingu kehtivuse küsimust. Tagasitäitmine tähendab omandi lõpetamist ja seda ei saa teha halduskohus. Halduskohus on pädev otsustama haldusakti seaduslikkuse üle. Pooltevahelisest tsiviilõigussuhtest tuleneva asjaolu tuvastamine on üldkohtu pädevuses. Pooltevaheline müügileping ja omandiõiguse üleandmine on tsiviilõiguslikud küsimused. Olemuselt tsiviilõiguslikud küsimused lahendatakse tsiviilkohtus. Tsiviilõigusliku lepingu tühisuse ja ebaõigete omandikannete küsimused lahendatakse tsiviilkohtus. Halduskohtu pädevuses ei ole omandi lõpetamine ja vara üleandmine ühest omandist teise või linna kohustamine sellise haldusakti väljaandmiseks. AS XXXXX lisab käesolevale vastusele kinnistusraamatu kande, millest on näha, et kinnistusraamatusse on kantud uue omanikuna OÜ XXXXXXX. See tõend tuleb võtta antud asja juurde, sest OÜ XXXXXXX kanti kinnistusraamatusse
  2. juulil 2006, s.o pärast Tallinna Ringkonnakohtu
  3. juuni
  4. a kohtuotsust. Uue omaniku näol ei ole tegemist menetlusosalisega ja temalt ei ole menetlusväliselt ning administratiivselt võimalik tagaselja omandit ära võtta või anda haldusakte, mis kohustaksid teda omandit ära andma. Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on ka tagajärg, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Isegi kui haldusorgan teeks HMS § 85 lg-s 3 sätestatud ettekirjutuse, ei võimaldaks see AS-lt XXXXX ega uuelt omanikult omandit ära võtta. Kassaatoril ei ole üldse õigust nõuda tagasitäitmist, seda vähem veel teise isiku kasuks, sest puudub vastav seadus. Kassaator ei saa tehingu pooleks mitteoleva isikuna nõuda vara tagastamist. HMS § 69 lg 1 kohaselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isikule üle antud asi, raha või muu soodustus tagastatakse või hüvitatakse eraõiguses alusetu rikastumise kohta käivate sätete kohaselt. Alusetu rikastumine saaks puudutada müügilepingu pooli, mitte aga kassaatorit. Kassaatoril ei ole õigus nõuda tagasitäitmist ka seetõttu, et ta esitas tühistamiskaebuse, mis peab olema seotud subjektiivsete õiguste rikkumisega. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt rikuti kassaatori õigust võrdsele kohtlemisele. Haldusaktiga ei ole kassaatorilt vara ära võetud. Tagasitäitmine ei saaks taastada kaebaja rikutud õigusi. Tagasitäitmise korral taasomandab Tallinna linn vara ja lõpeb praeguse omaniku omandiõigus. Kassaator ei ole omandisuhete osaline. Ta ei saa pretendeerida Pae tn 80 kinnistule ja selle lahutamatuks osaks olevale hoonele sõltumata haldusakti kehtivusest. Kui kassaatorile on tekitatud kahju ebaseadusliku haldusaktiga, siis kuulub see hüvitamisele Riigivastutuse seaduse alusel. Kassaatori viited tehingu tühisusele on asjakohatud. Väär on tema seisukoht, mis puudutab

§ 87

. Puudub seadusega sätestatud keeld, sh seadusega sätestatud keeld tagajärje suhtes, sest Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus annab kohalikule omavalitsusele pädevuse vara võõrandada. Linnavara võõrandati Linnavara võõrandamise korra alusel. Kassaator ei ole varasemas menetluses väitnud, et otsustuskorras müük oleks iseenesest ebaseaduslik või et linnal puudub selleks üldse pädevus. Ekslik on viide

§-le 129, sest see puudutab tsiviilõiguslikku tehingulist esindust. Volitusi kontrollis notar. Isegi kui volitus tuleneks haldusaktist, siis nii kaua, kui haldusakt kehtis, oli lepingule allakirjutanud esindajal volitus sõlmida leping. Tegemist on uue väitega, mis ei põhine ka ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaoludel. Kassaator ajab algusest peale segamini kehtetu ja tühistatud haldusakti. Ekslik on tema seisukoht, et juhul, kui kohus tühistab haldusakti, siis seda ei eksisteeri algusest peale. Vaidlustatud haldusakt eksisteerib ka praegu, sest ei ole jõustunud kohtuotsust. Haldusakt kehtib, kuni see on kehtetuks tunnistatud või tühistatud kohtu poolt. Haldusakti algusest peale kehtetus on ammendavalt loetletud HMS §-s 63 ja see puudutab haldusakti tühisust. Tühisuse aluseid antud asjas tuvastatud ei ole ja nendele alustele ei ole kassaator tuginenud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. AS X.X.X. XXXXXX vaidlustas halduskohtus Tallinna Linnavolikogu
  2. novembri
  3. a otsuse Pae tn 80 krundi otsustuskorras võõrandamise kohta põhjendusega, et linn lõi sellega AS-le XXXXX põhjendamatud konkurentsieelised AS X.X.X. XXXXXX ees, et see takistab temal tegeleda vaba ettevõtlusega ja rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet. Halduskohus leidis, et linnavolikogu vaidlustatud otsusega ei rikuta AS X.X.X. XXXXXX õigusi ega piirata tema vabadusi. Ringkonnakohus leidis, et linnavolikogu otsuse tegemisel koheldi AS-i X.X.X. XXXXXX ja AS-i XXXXX ebavõrdselt ilma legitiimse põhjuseta. Riigikohtu halduskolleegium uurib, kas AS X.X.X. XXXXXX neid õigusi ja huvisid rikuti.
  4. Riigikohtu halduskolleegium märgib kõigepealt, et käesolev kohtuvaidlus sai alguse sellest, et Tallinna Linnavalitsus otsustas anda Pae tn 80 linnamaa rendile. Selleks määras ta
  5. septembri
  6. a korraldusega nr 3375-k kindlaks, et rendile andmine toimub avaliku suulise enampakkumisena ja tähtajaga 2 aastat, seejuures rentnikul ei ole õigust rajada maale maaga püsivalt ühendatud ehitisi. Linnavalitsuse
  7. novembri
  8. a korraldusega nr 4757-k otsustati anda maa rendile AS-le XXXXX kui parimale pakkujale, ja
  9. detsembril 1997 sõlmisid Tallinna linn ja AS XXXXX maarendilepingu kaheks aastaks, s.o kuni
  10. detsembrini
  11. Seejärel pikendas Tallinna Linnavalitsus
  12. detsembri
  13. a korraldusega nr 8099-k eelnimetatud maarendilepingut kuni
  14. detsembrini
  15. Pae tn 80 kinnistu naabrid AS XXXXXXXX-X, kes osales enampakkumisel, ja X.X.X. XXXXX OÜ, kes ei osalenud enampakkumisel, vaidlustasid maarendilepingu pikendamise halduskohtus ja palusid sellega seoses tühistada Tallinna Linnavalitsuse
  16. detsembri
  17. a korralduse nr 8099-k. Kaebajate huviks oli saada Pae tn 80 linnamaa nende kaubanduskeskuste teenindamiseks parklana ja seetõttu nad ei soovinud seal lahtist turgu, mis loodi ja tegutses seal AS XXXXX ettevõtlusena. Kohtuvaidluse tulemusena tühistas Tallinna Ringkonnakohus
  18. mai
  19. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-197/02 Tallinna Linnavalitsuse vaidlustatud korralduse ja tegi linnavalitsusele ettekirjutuse ennistada korralduse andmisele eelnenud olukord. Seejuures tuvastas ringkonnakohus lepingu osas, et maarendilepingu pikendamise kokkulepe on tühine, sest selle sõlmimisel rikuti oluliselt seadust. Ringkonnakohus märkis lisaks seda, et ehkki AS-le XXXXX anti
  20. augustil 2001 ehitusluba ajutise ehitise püstitamiseks Pae tn 80 maale, ei saa see ehitusluba olla takistuseks korralduse tagasitäitmiseks. Ringkonnakohus ei uurinud ega tuvastanud kohtumenetluses, kas selle ehitusloa alusel oli kohtuotsuse tegemise ajaks valmis ehitatud turuhoone ja ei märkinud otsuses, millisel viisil oleks pidanud linn täitma ettekirjutuse turuhoone olemasolu korral. Kuid ringkonnakohtu tehtud ettekirjutuse kohaselt oleks pidanud Tallinna Linnavalitsus nõudma Pae tn 80 maa oma valdusesse tagasi ja otsustama uuesti maa kasutusse andmise üle, kasutades selleks kaalutlusõigust. Seejuures oli linnavalitsusel võimalik anda maatükk kasutusse ka otsustuskorras või jätta maa edasi linna kasutusse. Linnavalitsus seda ringkonnakohtuotsust ei täitnud. Ringkonnakohtu
  21. a otsusest tulenes, et maarendilepingu muutmine oli tühine tehing ja leping Tallinna linna ja AS XXXXX vahel oli lõppenud tagasiulatuvalt
  22. aastal. Maa koos sinna ehitusloa alusel püstitatud turuhoonega jäi endiselt AS XXXXX kasutusse. Kuigi linnavalitsus jättis ringkonnakohtu otsuse täitmata, ei ole ka kaebuse esitaja AS X.X.X. XXXXXX pöördunud halduskohtusse, nõudmaks Tallinna linnalt ringkonnakohtu otsuse täitmist, et kaitsta oma rikutud õigusi või huvisid.
  23. Riigikohtu halduskolleegium nendib, et käimasoleva kohtumenetluse ajal
  24. oktoobril 2000 koostas Tallinna Linnaplaneerimise Amet AS-le XXXXX Pae tn 80 krundile projekteerimistingimused turuhoone projekteerimiseks arvestusega, et pärast rendilepingu lõppemist võiks hoone demonteerida. Seejärel andis Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet
  25. augustil 2001 AS-le XXXXX ehitusloa Pae tn 80 kinnistule ajutise äri- ja turuhoone püstitamiseks tähtajaga kuni 5 aastat, s.o kuni
  26. augustini
  27. Pärast ehitusloa saamist,
  28. septembril 2001 Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet annulleeris projekteerimistingimused. Ehkki AS XXXXXXXX-X ja X.X.X. XXXXX taotlesid Pae tn 76, 78 ja 80 piirkonda hõlmava detailplaneeringu algatamist, detailplaneeringut ei kinnitatud ega kehtestatud. Ehitusluba anti AS-le XXXXX olukorras, kus detailplaneeringut ei olnud kehtestatud ja isikule, kes ei olnud maa omanik ning kelle kasuks tõenäoliselt ei olnud seatud ka võõral maal ehitise omamist võimaldavat asjaõigust. AS XXXXX ehitas turuhoone, mis oli alalise iseloomuga ja maaga püsivalt ühendatud.
  29. detsembril 2004 andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet kasutusloa Pae tn 80 kinnistul asuvale hoonele ja seal ei ole märgitud, et turuhoone oleks ajutine ehitis. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Pae tn 80 hoonele antud ehitus- ja kasutusload on kehtivad. AS XXXXX püstitas turuhoone kehtiva ehitusloa alusel ja ehitusloa andmise ajal oli ka kehtiv maarendileping, samuti hoone projekt ja projekteerimistingimused, mis hiljem annulleeriti. Kaebaja AS X.X.X. XXXXXX ei ole pöördunud halduskohtusse ega vaidlustanud ehitusloast kinnipidamist, samuti ei ole ta vaidlustanud detailplaneeringu kehtestamata jätmist. Ehitusloa vaidlustamise ja selle õigusvastasuse tuvastamise tähtajad on käesolevaks ajaks möödunud. Ehitusluba ja selle alusel maale püstitatud hoone ei olnud ka
  30. mai
  31. a ringkonnakohtu otsuses märgitud kohtuvaidluse teemaks. AS XXXXX püstitas ajutise ehitise asemel alalise ehitise, mistõttu tulnuks kõne alla turuhoone lammutamine. Lammutamise otsustuse tegemisel pidi linn kaaluma, kas 35 200 000 krooni maksva turuhoone lammutamine on põhjendatud. Halduskolleegium peab selle turuhoone lammutamist äärmuslikuks abinõuks, mis ei ole põhjendatud.
  33. novembril 2004 müüs Tallinna Linnavolikogu otsustuskorras Pae tn kinnistu AS-le XXXXX hinnaga 6 300 000 krooni, leides, et see on linnale majanduslikult kõige soodsam. Leping sõlmiti ja kinnistusraamatusse märgiti omanikuna AS XXXXX. AS XXXXX vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et 1 kuu pärast ringkonnakohtu
  34. juuni
  35. a kohtuotsust on
  36. juulil 2006 kantud kinnistusraamatusse uue omanikuna OÜ Hexanor. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et AS XXXXX pakkumine Pae tn 80 kinnistu võõrandamisel oli kujunenud olukorras linnale majanduslikult kõige soodasam ja linnavolikogu hindas tekkinud olukorda õigesti. Kinnistu oli AS XXXXX kasutuses ja ta püstitas sinna õiguslikul alusel avaliku turuhoone.

§ 54

lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, s.h ehitised, mistõttu ei saanud volikogu võõrandada kinnistut ilma turuhooneta. Kinnistu võõrandamisel mõnele teisele isikule oleks kaasa toonud kahjunõude linna vastu turuhoone maksumuse ulatuses. Kuni 1. juulini 2002 kehtinud

§ 66

lg 5 kohaselt pidid pooled tühise tehingu järgi saadu tagastama, selle võimatuse korral hüvitama saadu rahas. Sellest tulenevalt tekkis linnal kohustus tagastada kinnistule tehtud parendused või hüvitada nende maksumus. Kinnistu võõrandamisega ASle XXXXX vabanes linn hüvitamise kohustusest. Tallinna linn andis AS-le X.X.X. XXXXXX võimaluse teha omapoolne soodsam pakkumine, kuid viimase tehtud pakkumine ei olnud linnale majanduslikult soodsam. Kinnistu võõrandamisega AS-le XXXXX ei loonud linn temale kui ettevõtjale põhjendamatuid konkurentsieeliseid AS X.X.X. XXXXXX ees.

  1. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et AS-l X.X.X. XXXXXX võib olla huvi naaberkinnistu omandamiseks, kuid selle asjaolu hindamisel ja kaalumisel pidi linn arvestama tema erahuvi kaalukust võrreldes avaliku huviga. Tallinna Linnavolikogu arvestas Pae tn 80 kinnistu võõrandamisel AS-le XXXXX sellega, et kinnistule on juba ehitatud linna teadmisel ja heakskiidul turuhoone, mis on avalikus kasutuses ja mida kasutatakse sihtotstarbeliselt, ning et ka ettevõtluse säilimine on oluline avalik huvi. AS X.X.X. XXXXXX ei ole hilisema kohtumenetluse käigus, pärast Pae tn 76 omandamist AS-lt XXXXXXXX-X, põhjendanud, millist ettevõtlust tema soovis Pae tn 80 kinnistul arendada ja kuidas takistab selle kinnistu võõrandamine AS-le XXXXX tema ettevõtlusvabadust. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et AS X.X.X. XXXXXX ettevõtlusvabadust ei ole rikutud.
  2. Riigikohtu halduskolleegium leiab erinevalt ringkonnakohtust, et antud juhtumil ei rikutud ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdse kohtlemise rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud, kui haldusorgani kaalutlusotsus rajanes kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel. Eeltoodust tulenevalt oli AS XXXXX pakkumine Pae tn 80 kinnistu võõrandamisel linnale majanduslikult kõige soodsam ja linnavolikogu diskretsiooniline otsus võõrandada kinnistu AS-le XXXXX rajanes kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel ja legitiimsetel kaalutlustel.
  3. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ei loodud vaidlustatud linnavolikogu otsusega AS-le XXXXX põhjendamatuid konkurentsieeliseid AS X.X.X. XXXXXX ees, ei takistatud AS X.X.X. XXXXXX ettevõtlusvabadust ega rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Seetõttu ei olnud põhjendatud ka AS X.X.X. XXXXXX taotlus ettekirjutuse tegemiseks linnavolikogu otsuse tagasitäitmiseks.
  4. Kassatsioonkaebuses taotleb AS X.X.X. XXXXXX linnavolikogu vaidlustatud otsuse tagasitäitmist

§ 129lg 1 alusel.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et nimetatud alus on ekslik, sest see puudutab tsiviilõiguslikku tehingulist esindust. Antud tehingu puhul kontrollis volitusi notar. Tegemist on uue väitega, mis esitati alles kassatsiooniastmes ja mis ei tugine ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaoludel.

  1. Eeltoodu alusel kuulub Tallinna Linnavolikogu kassatsioonkaebus rahuldamisele ja AS X.X.X. XXXXXX kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a otsus haldusasjas nr 3-04-393 tuleb tühistada ja jõusse jätta Tallinna Halduskohtu
  4. aprilli
  5. a otsus haldusasjas nr 3-2527/
  6. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et halduskohtu otsuse põhjendustest tuleb jätta välja seisukoht, mille kohaselt olid AS X.X.X. XXXXXX pakkumised ebajärjekindlad ja vastuolulised. Linnavolikogu istungi protokollist ilmneb, et volikogu sai üheselt aru ja lähtus pakkumisest 23 000 000 krooni, kuid seda pakkumist ei arvestanud volikogu seetõttu, et see oli väiksem turuhoone maksumusest.
  7. Tallinna Linnavolikogu ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Tallinna Linnavolikogu kautsjon (maksjaks Elamumajandusamet) kuulub tagastamisele. AS X.X.X. XXXXXX kautsjon arvatakse riigituludesse. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.