3-3-1-56-06

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-3-1-56-06

1. detsember 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann S. L. kaebus Eesti Vabariigilt mittevaralise kahju välja mõistmiseks Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a otsus haldusasjas nr 3-04-203 S. L. kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus Rahuldada S. L. kassatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsus haldusasjas nr 3-04-
6. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu
7. jaanuari
8. a otsus haldusasjas nr 3-1934/
9. Mõista S. L. kasuks välja Eesti Vabariigilt Siseministeeriumi kaudu apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulud kokku 750 krooni. Kautsjon tagastada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. märtsil 2002 võeti S. L.-lt Narva piiripunktis kontrollimiseks ära Eesti Vabariigi välismaalase pass põhjendusega, et see on kaotatud/varastatud dokumentide andmebaasis. Pass tagastati kaebajale
12. märtsil
13. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti
14. märtsi
15. a ja
16. aprilli
17. a vastustes kaebaja järelepärimistele vabandati võimalike ebamugavuste pärast ning selgitati, et kaebaja pass märgiti alates
18. maist 2001 inimliku vea tõttu ekslikult kehtetuks, kuid
19. märtsil 2002 pass ennistati.
20. S. L. esitas
21. juunil 2004 halduskohtule kaebuse, milles palus Eesti Vabariigilt välja mõista mittevaraline kahju 15 000 krooni. S. L. väitis, et ta soovis
22. märtsil 2002 sõita Venemaale tütre poole, et veeta koos naistepäev ja hoida tütre lapsi
23. märtsil 2002, mil tütrel pidi olema ametisõit.
24. märtsil 2002 võeti Narva piiripunktis ära tema pass ja selgitati, et see on kehtetu. Kaebajal soovitati pöörduda Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse.
25. märtsi
26. a õhtul tõusis tal vererõhk ja
27. märtsil 2002 oli ta sunnitud pöörduma arsti poole. Sellega, et nurjusid kaebaja ja tema tütre plaanid, kaasnes stress. Kaebaja elas üheksa päeva ilma passita, närveeris ja oli mures, et tema dokumendid pole korras. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti õigusvastase tegevusega kaasnes seega kaebaja tervise halvenemine, stress ja hingevalu. Piirati ka kaebaja liikumisvabadust.
28. Tallinna Halduskohtu
29. jaanuari
30. a otsusega haldusasjas nr 3-1934/2004 rahuldati kaebus osaliselt ja Eesti Vabariigilt Siseministeeriumi kaudu mõisteti kaebaja kasuks välja 7500 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks ning 875 krooni kohtukulusid. Kohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) õigusvastane on kaebajalt piiripunktis passi äravõtmist, mistõttu ta ei saanud sõita külla Peterburis elavale tütrele. Riigiametnike tegevust, mille tagajärjel kaebaja oli üheksa päeva passita, tuleb käsitada hooletusena, mis tähendab, et riik on kohustatud hüvitama kaebajale tekitatud mittevaralise kahju. Kahtlemata on olukord, kus tütrele külla suunduv kaebaja peeti piiripunktis kinni ja talt võeti ära pass põhjendusega, et see pole kehtiv, kaebajale hingeliselt traumeeriv ning võis kaebaja vanust (62 a) arvestades põhjustada ka tervise halvenemist. Ametnike õigusvastaste toimingutega kaebajale põhjustatud hingelised kannatused ja sellega tekitatud mittevaraline kahju ei vaja eraldi tõendamist; 2) mittevaraline kahju pole otseselt rahaliselt mõõdetav, selle eest makstav rahaline hüvitis on ühiskonnas kokkuleppeline. Samas pole rahaline hüvitis moraalse kahju puhul ainumõeldav hüvitise vorm. Oluline on ka vabandamine. Arvestades seda, et kaebajat traumeerinud olukord kestis siiski ainult üheksa päeva ning Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on kaebaja ees kirjalikult vabandanud, on mõistlik ja õiglane hüvitis kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 7500 krooni.
31. Siseministeerium palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta S. L. kaebus rahuldamata.
32. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) apellant leiab, et halduskohus oleks pidanud vastustajaks tunnistama Kodakondsus- ja Migratsiooniameti. Ringkonnakohus nõustus sellega, kuid leidis, et käesoleval juhul ei too see kaasa kohtuotsuse tühistamist. Kuigi vastustajana osaleb protsessis Siseministeerium, on Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ministeeriumi esindades saanud oma seisukohti kaitsta; 2) ringkonnakohus nõustus apellandiga ka osas, et halduskohus on vääralt lugenud õigusvastaseks tegevuseks, millega kaebajale mittevaraline kahju tekitati, passi äravõtmise piiripunktis. Ringkonnakohus leidis, et õigusvastaseks toiminguks oli passi alusetu kehtetuks tunnistamine. Nõustuda ei saa apellandiga, et nimetatud toiminguga ei saanud kaebajale mittevaralist kahju tekitada. Kaebaja jaoks ilmnesid Kodakondsus- ja Migratsiooniameti õigusvastase tegevuse tagajärjed küll alles siis, kui piiripunktis tema pass kontrollimiseks ära võeti. See aga ei tähenda, et puudub põhjuslik seos passi kehtetuks tunnistamise ning kaebaja hingeliste kannatuste vahel; 3) kaebaja on mittevaralise kahjuna välja toonud tervise halvenemise, hingevalu ning liikumisvabaduse piiramise. RVS § 9 lg 1 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitamist saab nõuda väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ringkonnakohus leidis, et inimväärikuse alandamine on muuhulgas seotud ka hingeliste kannatuste tekitamisega. Samas ei asetu väärikuse alandamise alla igasugused hingelised läbielamised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. Käesoleval juhul faktilised asjaolud sellisele õiguste riivele ei viita. Tõendatud ei ole, et Kodakondsus- ja Migratsiooniameti õigusvastase tegevusega kaasnes kaebaja tervise halvenemine, sh kas vererõhu tõus oli tingitud negatiivsetest emotsioonidest. Igasugust vererõhu tõusu, eriti kõrgvererõhutõbe põdeval isikul, ei saa pidada riigi poolt tekitatud tervisekahjustuseks; 4) kaebaja väidab, et temalt võeti vabadus, s.t ta ei saanud riigist üheksa päeva jooksul lahkuda. Ringkonnakohus leidis, et tegemist ei olnud vabaduse võtmisega RVS § 9 lg 1 tähenduses. Riive ei olnud ka selline, et haldusorganil oleks tekkinud mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustus eraellu sekkumise tõttu; 5) eeltoodust tuleneb, et mittevaralise kahju hüvitamiseks puudusid RVS § 9 lg-s 1 nimetatud vastutuse alused. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
33. S. L. palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator väidab järgmist: 1) ringkonnakohus leidis õigesti, et õigusvastaseks toiminguks oli passi alusetu kehtetuks tunnistamine ja see sai tekitada mittevaralist kahju; 2) vastustaja leiab, et rikutud õigused on taastatud, sest passi kehtivus taastati, dokument tagastati ja S. L. ees vabandati ebamugavuste pärast. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kiri vabandustega oli aga vaid formaalsus ja esitatud vastuseks S. L. kirjale, mitte Kodakondsus- ja Migratsiooniameti algatusel. Seega pole S. L. hingelised kannatused kompenseeritud; 3) halduskohus märkis õigesti, et ametnike õigusvastase toiminguga S. L.-le põhjustatud hingelised kannatused ja sellega tekitatud mittevaraline kahju ei vaja eraldi tõendamist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
34. Kassatsiooniastmes ei ole vaidluse all, et Kodakondsus- ja Migratsiooniameti õigusvastane tegevus tõi kaasa S. L. passi kehtetuks tunnistamise, tütre juurde kavandatud reisi ärajäämise, S. L. ja tema tütre plaanide nurjumise, ilma passita üheksa päeva elamise ning sellega kaasnenud hingelised kannatused (närveerimine, mure, stress ja hingevalu). Hingeliste kannatuste tekkimist ei ole ka Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ning ringkonnakohus kahtluse alla seadnud. Kahtluse alla pole seatud ka seda, et S. L. vererõhk tõusis ja tema tervislik seisund halvenes pärast seda, kui talle enne piiri ületamist teatati, et tema pass on tunnistatud kehtetuks. Apellatsioonkaebuses väitis Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, et pole tõendatud, et S. L. vererõhu tõus oli tingitud üksnes olukorrast, kus kaebaja pass võeti kontrollimiseks ära. Ringkonnakohus on apellandi selle väite kohta leidnud, et pole tõendatud, et Kodakondsus- ja Migratsiooniameti õigusvastase tegevusega kaasnes kaebaja tervise halvenemine, sh kas vererõhu tõus oli tingitud negatiivsetest emotsioonidest; igasugust vererõhu tõusu, eriti kõrgvererõhutõbe põdeval isikul, ei saa pidada riigi poolt tekitatud tervisekahjustuseks. Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt oli see otsustav argument, miks halduskohtu otsus tühistati ja S. L. kaebus jäeti rahuldamata. S. L. väidab kassatsioonkaebuses sisuliselt seda, et sellist põhjuslikku seost pole vaja eraldi tõendada. Vastustaja pole oma seisukohti Riigikohtule teatanud.
35. Halduskohtule kaebuse esitamise ajal kehtinud TsMS § 94 lg 1 sätestas, et tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldiselt teadaolevaks. Seda, et hingelisest erutusest tõuseb isegi terve inimese vererõhk, tuleb kolleegiumi arvates lugeda üldtuntud asjaoluks TsMS § 94 lg 1 mõttes. Kahtlust ei ole, et inimest erutab enne piiri ületamist informatsioon, et tema pass on tunnistatud kehtetuks olukorras, kus ta soovib minna välisriiki tütre sünnipäevale ja hiljem (tütre ametisõidu ajal) hoolitseda lapselapse eest. Üldtuntud on ka see, et kõrgvererõhutõbe põdeva isiku vererõhu tõusmisel tema tervislik seisund halveneb. Kolleegium on seisukohal, et kõrgvererõhutõbe põdeval isikul on praktiliselt võimatu tõendada põhjuslikku seost vererõhu tõusust tingitud tervise halvenemise ja ametniku ebaseaduslikust tegevusest teada saamise vahel. Selliste üldtuntud asjaolude puhul tuleb põhjuslikku seost eeldada ja põhjusliku seose puudumise tõendamise koormis panna vastustajale. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on kohtumenetluses väitnud vaid seda, et S. L. pole nimetatud põhjuslikku seost tõendanud, samuti seda, et S. L. väidete usaldusväärsust kahandab asjaolu, et S. L. ei pöördunud vastava nõudega haldusorgani poole, vaid esitas aastaid pärast väidetava kahju tekkimist nõude halduskohtusse (tl 53). Kolleegiumi arvates on need väited ilmselgelt ebapiisavad tõendamaks põhjusliku seose puudumist Kodakondsus- ja Migratsiooniameti tegevuse ning S. L. tervisliku seisundi halvenemise vahel.
36. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti süülise tegevusega kaasnenud negatiivsed tagajärjed nende kogumis kujutavad kolleegiumi arvates intensiivset sekkumist S. L. inimväärikusse RVS § 9 lg 1 ja lg 2 mõttes. S. L. kassatsioonkaebus rahuldatakse ja ringkonnakohtu otsus tühistatakse. Jõusse jääb halduskohtu otsus.
37. S. L. kantud õigusabikuludeks kassatsioonimenetluses oli 500 krooni ja apellatsioonimenetluses 250 krooni, seega kokku 750 krooni, mis tuleb HKMS § 92 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt Siseministeeriumi kaudu. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann