Obsah (11)

§ 196§ 94§ 195§ 116§ 29§ 580§ 597§ 596§ 603§ 602§ 592

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 580 lg 1 kohase seltsingulepingu. Pooled võtsid endale

1. a oktoobrikuus lepinguga vastastikku kohustuse tegutseda ühiselt selle nimel, et kostja kinnistule rajataks vajalik võrguühendus, mille kaudu oleks võimalik varustada elektrienergiaga ka tollal hagejale kuulunud Kullerkupu kinnistut. Pooled leppisid kokku kostja kinnistule rajatava elektrivõrgu kaasfinantseerimises ning kokkuleppe kohaselt pidi hageja finantseerima kostja kinnistule rajatava elektrivõrgu väljaehitamist 20 000 krooniga ning kostja ülejäänud summaga, s.o 18 753 krooni 7 sendiga. Tõendatud ei ole kostja väide, et mingit kokkulepet hagejaga kaasfinantseerimises kostja kinnistu elektrivõrku ühendamiseks ei olnud ning et kostja üksnes vahendas Kullerkupu kinnistu liitumisprotsessi elektrivõrku, samuti et kostjal puudus huvi ja vajadus elektrivõrguga liituda, kuna tal oli elekter olemas. Kinnistu müügilepingu lõpetamise ja asjaõiguslepinguga on tõendatud, et hageja ja Kullerkupu kinnistu endine omanik lõpetasid Kullerkupu kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu seetõttu, et lepingu esemeks olev. kinnistu on seotud Rapla valla üldplaneeringuga, mis näeb ette Hagudi ümbersõiduks teetrassi ja viadukti rajamist ning välistab lepingu esemeks olevale maatükile elamu ehitamise. Rapla Vallavalitsuse
2. detsembri
3. a teatisega on tõendatud, et Rapla valla üldplaneeringu kohaselt läbib Kullerkupu kinnistut või läheb kinnistu vahetus läheduses mööda planeeritav Hagudi ümbersõit. Osaühingu Jaotusvõrk
4. novembri
5. a teatisega on tõendatud, et kostja kinnistu elektrivarustamise esialgsel projekteerimisel loobuti Kullerkupu kinnistule elektriliini vedamisest, sest Maanteeametist keelati ära Kullerkupu kinnistule ja tema kõrval asuvatele kruntidele ehitamine.
6. a oktoobris sõlmitud leping oli kestvusleping. Hageja ütles
7. aprillil
8. a kostjaga
9. a oktoobris sõlmitud lepingu üles ja palus
10. maiks
11. a tagastada 20 000 krooni. Kostja sai lepingu ülesütlemise avalduse kätte
12. mail
13. a. Kuna alates
14. märtsist 2005 ei olnud hageja enam Kullerkupu kinnistu omanik, puudus hagejal kinnistu elektrienergiaga varustamiseks vajaliku võrguühenduse loomise vastu igasugune huvi. Eeltoodut ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa mõistlikult nõuda, et hageja jätkaks pooltevahelise lepingu täitmist, arvestades, et ajal, mil hageja Kullerkupu kinnistu müügilepingu lõpetas, ei olnud OÜ Jaotusvõrk kostja kinnistule elektrivõrgu rajamist veel alustanud. Hageja on mõjuval põhjusel mõistliku aja jooksul

§ 196lõike 1 alusel lepingu üles öelnud.

Leping lõppes

1. mail
2. a. Kuna hagejal puudub juba tehtud soorituste vastu huvi, on tal õigus nõuda

§ 196lõike 4 alusel tagasitäitmist.

Alates

1. maist
2. a langes ära kostja kohustus tegutseda selle nimel, et kostja kinnistule rajataks vajalik võrguühendus, mille kaudu oleks võimalik varustada elektrienergiaga Kullerkupu kinnistut. Seega kostja kohustub tagastama hagejale viimase poolt kostjale üle antud 20 000 krooni. Kuna hageja palus kostjal
3. aprilli
4. a lepingu ülesütlemise avalduses tagastada 20 000 krooni hiljemalt
5. mail
6. a, muutus hageja vastav nõue sissenõutavaks
7. mail
8. a ja kostja peab hagejale maksma

§ 94ja § 113 lg 1 alusel viivist 1385 krooni.

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada.
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
4. mai
5. a otsusega maakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, et
6. a oktoobris olid pooled naaberkinnistute omanikud, millest kummalgi ei olnud ametlikku võrguühendust Eesti Energiaga. Pooled leppisid kokku, et kostja sõlmib liitumislepingu Eesti Energiaga võrguühenduse loomiseks tema kinnistule, mis võimaldab hagejale kuuluva Kullerkupu kinnistu liita Eesti Energia elektrivõrkudega oluliselt soodsamatel tingimustel. Seetõttu oli hageja huvitatud kostja kinnistule võrguühenduse loomisest ja nõustus tasuma liitumistasust 20 000 krooni. Hageja kandis nimetatud summa kostja arvele
7. oktoobril
8. a.
9. oktoobril
10. a sõlmis kostja liitumislepingu Eesti Energiaga ja kandis viimasele üle esimese liitumismakse 19 224 krooni 98 senti. Hageja loobus Kullerkupu kinnistu elektrifitseerimisest, kuna selgunud ehituspiirangute tõttu hageja tagastas kinnistu omandi müüjale.
11. mail
12. a teatas hageja kostjale nendevahelise lepingu ülesütlemisest ja nõudis tasutud 20 000 krooni tagasimaksmist. Linnakohus leidis vääralt, et pooled olid sõlminud seltsingulepingu. Pooltel ei olnud ühist eesmärki. Pooled ei võtnud endale ka mingeid püsivaid kohustusi. Hageja soovis kostja liitumist elektrivõrguga, sest kostjal võrguühenduse olemasolu oleks võimaldanud temal saada liitumise oluliselt odavamalt. Kostja nõustus liituma, kui hageja tema liitumistasust 20 000 krooni ära maksab. Kuigi sellist kokkulepet ei ole võimalik paigutada ühegi võlaõigusseaduse eriosas ettenähtud lepingu liigi alla, ei ole selline kokkulepe keelatud ja on seega kehtiv. Tegemist ei ole ka kestvuslepinguga. Kestvuslepingu olemuse avab

§ 195lg 3.

Vaidlusalusel lepingul puuduvad tunnused, mis võimaldaksid seda kestvuslepinguna kvalifitseerida. Asja materjalide põhjal saab teha järelduse, et kokkulepe seisnes selles, et kostja sõlmib Eesti Energiaga liitumislepingu ja hageja maksab liitumistasust 20 000 krooni. Edasine tegutsemine projekteerimisel ja võrkude väljaehitamisel ning võrguühenduste loomisel oli Eesti Energia ülesanne ning pooltel seoses sellega mingeid vastastikuseid kohustusi ei olnud. Kuna tegemist ei ole kestvuslepinguga, ei saa seda

§ 196lg 1 alusel üles öelda.

Seetõttu ei ole hageja ülesütlemisavaldusel õiguslikke tagajärgi. Hageja ei ole kostjale lepingu täitmise kohta pretensioone esitanud, mistõttu ei tule kõne alla ka

§ 116lg-s 1 ette nähtud lepingust taganemine.

Kehtiva lepingu alusel üleantut ei saa tagastamisele ka alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja ei vastuta selle eest, et hageja tehtud kulutus võrguühenduse loomiseks tema kinnistul osutus asjatuks. Kahju hüvitamist saab nõuda kahju tekitanud isikult. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sh kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu 4130 krooni. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuvastas ringkonnakohus vääralt poolte kokkuleppe sisu, kui leidis, et tegemist ei ole seltsingulepinguga.
2. a oktoobris sõlmitud kokkuleppe sisuks oli püsiv kohustus tegutseda ühiselt eesmärgil, et rajada kostja kinnistule elektrivõrk, mille kaudu oleks võimalik tagada ka Kullerkupu kinnistu elektrienergiaga varustamiseks vajalik ühendus. Ringkonnakohus ei võtnud lepingu tõlgendamisel arvesse kõiki asjaolusid ega lähtunud lepingu tõlgendamisel

§ 29lg-st 4.

Hageja ei oleks mõistlikult käituva isikuna sõlminud lepingut selliselt, nagu ringkonnakohus seda tõlgendas. Samuti jättis ringkonnakohus tähelepanuta asjaolu, et kostja kinnistule võrguühendust ei rajatudki. Seega ei olnud leping selle ülesütlemise ajal täidetud. Poolte ühiseks eesmärgiks oli kostja kinnistule võrguühenduse väljaehitamine, mille kaudu oleks võimalik varustada Kullerkupu kinnistut. Lepingu eesmärgist tulenevalt kohustusid pooled kuni kostja kinnistule elektrivõrgu väljaehitamiseni üksteist toetama ja ühiselt tegutsema selleks, et saavutada lepinguga seatud eesmärk. Lepingu tähtaeg oli määratud ajavahemikuga, mille jooksul elektrivõrk kostja kinnistule välja ehitatakse. Asjaolu, et kõiki poolte panuseid ei saanud lepingu sõlmimisel ette näha, ei tähenda, et ühise tegutsemise ega panustamise kohustust pooltel ei olnud. Asjaolu, et võrguühenduse pidi välja ehitama kolmas isik, ei tähenda, et poolte ühise eesmärgi nimel tegutsemine oleks lõppenud. Ringkonnakohus leidis vääralt, et poolte leping ei olnud kestvusleping, mistõttu ei saanud seda ka üles öelda. Pooltel oli püsiv kohustus, milleks oli ühise eesmärgi saavutamise edendamine ja selle nimel tegutsemine. Seega oli hagejal õigus see

§ 196lg 1 alusel üles öelda.

Kuna hageja tasus lepingu alusel kostjale 20 000 krooni, ütles aga hiljem lepingu üles enne, kui leping täideti, on hagejal õigus saada kostjalt tagasi 20 000 krooni, mille kostja on hageja arvel alusetult säästnud.

1. Kostja kassatsioonkaebusele tähtaegselt ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Ringkonnakohus on tühistanud maakohtu otsuse ja teinud uue otsuse, asudes seisukohale, et pooled ei sõlminud seltsingulepingut. Vastavalt TsMS § 654 lg-le 4 on ringkonnakohus otsuse tegemisel kohustatud otsuse põhjendavas osas märkima ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus küll tuvastanud poolte
4. oktoobril
5. a sõlmitud lepingust tulenevad kohustused, kuid jätnud tuvastamata, milline oli lepingu tegelik eesmärk. 11.

§ 580

lg 1 järgi kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Eesmärgi tuvastamine on hädavajalik hinnangu andmiseks sellele, kas pooled võisid olla sõlminud seltsingulepingu

§ 580lg 1 mõttes.

Ringkonnakohus jättis tuvastamata nii hageja kui ka kostja eesmärgi lepingu sõlmimisel. Vaatamata poolte erinevatele huvidele võis nende ühiseks eesmärgiks lepingu sõlmimisel olla kostja kinnistule elektrivõrgu väljaehitamine. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tõlgendada poolte lepingut, arvestades

§ 29sätteid lepingute tõlgendamise kohta, ja tuvastada lepingu eesmärk.

1. Juhul, kui ringkonnakohus tuvastab, et pooled sõlmisid
2. oktoobril
3. a seltsingulepingu, tuleb hinnata, kas hageja sai seltsingulepingu üles öelda. Lepingu ülesütlemist reguleerivad

§-d 195�196. Seltsingulepingu ülesütlemiseks on

§-s 597 sätestatud eriregulatsioon.

§ 597

lg 1 kohaselt võib tähtajatu seltsingulepingu iga seltsinglane igal ajal üles öelda. Tähtajalise seltsingulepingu võib üles öelda üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige kohustuse oluline rikkumine teise seltsinglase poolt. Seega tuleb seltsingulepingu olemasolul vaidluse lahendamisel selgitada, kas pooled sõlmisid tähtajalise või tähtajatu seltsingulepingu. Sellele küsimusele hinnangu andmisel tuleb arvestada ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 134 lg-s 2 sätestatud regulatsiooniga, mille kohaselt saab tähtaja määrata muu hulgas kindlalt saabuva sündmusega. 13.

§ 596

lg 1 p 2 kohaselt on seltsingu lõppemise aluseks seltsingulepingu ülesütlemine seltsinglase poolt, seega ülesütlemise tagajärjel seltsing lõppeb. Seltsingu lõppemisel seltsing likvideeritakse ja vara jaotatakse seltsinglaste vahel vastavalt

§-le

2. Hageja esitas kostja vastu nõude 20 000 krooni saamiseks. Kui pooled sõlmisid seltsingulepingu, tuleb hageja tasutud 20 000 krooni käsitada panuse tegemisena seltsingusse

§ 580lg 1 mõttes.

Seega tuleb enne 20 000 kroonise nõude lahendamist tuvastada, kas ja milline vara on seltsingul selle lõppemisel olemas. Seltsinguvara tuleb pärast seltsingu kohustuste täitmist tagastada seltsinglastele vastavalt nende tehtud panustele (

§ 603lg 1).

Võlaõigusseaduse § 603 lg 4 kohaselt juhul, kui seltsinguvarast ei piisa panuste tagastamiseks, tuleb kohaldada

§ 602

lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt vastutavad seltsinglased puudu oleva summa eest vastavalt nende osadele kahjumi katmises.

§ 592

lg 1 sätestab, et kui seltsinglaste osad kahjumi katmises ei ole määratud, arvestatakse igale seltsinglasele langev osa vastavalt tema panuse suurusele. Juhul, kui seltsingu lõppedes seltsingul seltsinguvara ei ole, ei saa hageja nõuda kostjalt 20 000 krooni tagastamist. Tehtud panuse ulatuses vastutab kahjumi (vara vähenemise) eest hageja ise, kui seltsinglastel ei olnud teistsugust kokkulepet. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik