3-1-1-110-06

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-110-06 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

1. detsember
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi OÜ D. kaebus Maksu-ja Tolliameti läbiotsimismääruse peale Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
3. oktoobri
4. a määrus asjas nr 4-06-1017 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ D. kaitsja vandeadvokaadi abi Siiri Malmberg Asja läbivaatamise kuupäev
5. november
6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
7. Tallinna Ringkonnakohtu
8. oktoobri
9. a määrus OÜ D. määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta jätta muutmata.
10. Määruskaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Maksu-ja Tolliamet korraldas
12. veebruaril
13. a eelmise päeva määruse alusel läbiotsimise OÜ D. ruumides. Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitas OÜ D.
14. veebruaril
15. a kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. Nimetatud kaebus jäeti
16. veebruari
17. a määrusega rahuldamata. OÜ D. kaitsja Vahur Kivistik esitas kaebuse Harju Maakohtule, milles taotles jätkuvalt kaebuse esitaja õiguste rikkumise tunnistamist ja
18. veebruari
19. a läbiotsimismääruse tühistamist.
20. Harju Maakohtu
21. aprilli
22. a määrusega jäeti V. Kivistiku kaebus rahuldamata. Kohus märkis, et kaebus ei ole edasikaevatav. Maakohus märkis, et kaebuse on OÜ D. nimel esitanud advokaat V. Kivistik, kes ei ole aga firma juhatuse liige. Vastavalt VTMS § 20 lg-le 2 tõendab kaitsja volitusi väärteomenetluses volikiri, mida kohtule laekunud kaebusele aga lisatud ei ole. Kuivõrd läbiotsimisega ei rikutud V. Kivistiku õigusi, asus kohus seisukohale, et kaebuse on OÜ D. nimel esitanud isik, kes ei olnud selleks volitatud. Kohus leidis, et seetõttu jääbki V. Kivistiku kaebus rahuldamata.
23. Harju Maakohtu määruse peale esitas V. Kivistik OÜ D. esindajana Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule sisuliseks otsustamiseks.
24. Tallinna Ringkonnakohtu
25. aprilli
26. a määrusega jäeti OÜ D. määruskaebus läbi vaatamata ja tagastati määruskaebuse esitajale. Kohus märkis, et vastavalt VTMS § 191 p-le 12 ei saa määruskaebust esitada kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel sama seadustiku § 79 kohaselt tehtud kohtu määruse peale. Maakohtu määrus oligi aga tehtud VTMS § 79 alusel, kuna sellega lahendati kohtuvälise menetleja juhi
27. veebruari
28. a määruse peale esitatud kaebus. Seetõttu ei ole maakohtu
29. aprilli
30. a määrus vaidlustatav ning ringkonnakohtul puudub õiguslik alus määruskaebuse läbivaatamiseks.
31. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas OÜ D. kaitsja V. Kivistik määruskaebuse Riigikohtule, milles taotletakse ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule otsustamiseks.
33. juuni
34. a määrusega tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu määruse ja saatis määruskaebuse samale kohtule uueks arutamiseks. Riigikohus märkis, et maakohus jättis määruskaebuse sisuliselt läbi vaatamata. Seetõttu tulnuks ka ringkonnakohtul käsitleda maakohtu määruse peale esitatud kaebust kui määruskaebust kaebuse läbi vaatamata jätmise peale.
35. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
36. juuli
37. a määrusega Harju Maakohtu
38. aprilli
39. a määruse ja saatis määruskaebuse Harju Maakohtule uueks arutamiseks.
40. Harju Maakohus jättis
41. septembri
42. a määrusega kaebuse rahuldamata. Kohus märkis ühtlasi, et tulenevalt VTMS § 191 p-st 12 ei ole maakohtu määrus vaidlustatav.
43. OÜ D. kaitsja V. Kivistik esitas maakohtu määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega tunnistatakse kaebuse esitaja õiguste rikkumist
44. veebruaril
45. a toimunud läbiotsimisega. Kaebuses leiti, et kuigi VTMS § 191 p 12 näeb ette, et maakohtu määruse peale ei saa määruskaebust esitada, peab see kui lõplik lahend Riigikohtu praktikast lähtuvalt olema vaidlustatav. Samuti leitakse kaebuses, et maakohtu määrus peab olema vaidlustatav lähtuvalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) art-st 13, mis näeb ette õiguse tõhusale menetlusele.
46. Tallinna Ringkonnakohus jättis
47. oktoobri
48. a määrusega OÜ D. määruskaebuse VTMS § 191 p 12 alusel läbi vaatamata ja tagastas selle määruskaebuse esitajale. Ringkonnakohus leidis, et kuna OÜ-l D. oli võimalik esitada läbiotsimise peale kaebus esmalt kohtuvälise menetleja juhile ja seejärel maakohtule ning kaebus vaadati läbi, on nõue tõhusale menetlusele õiguste kaitseks täidetud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
49. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse OÜ D. kaitsja vandeadvokaadi abi Siiri Malmberg, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega tunnistatakse, et
50. veebruaril
51. a toimunud läbiotsimisega rikuti kaebuse esitaja õigusi. Kaebuses korratakse põhjendusi, miks Harju Maakohtu määruse peale peab olema võimalik määruskaebust esitada. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tulenevalt PS §-st 11, § 15 lg-test 1 ja 2 ning § 24 lg-st 5 tuleb jätta VTMS § 191 p 12 kohaldamata ja lähtuda üldisest kaebeõigusest. Ühtlasi leitakse, et edasikaebeõiguse puudumine rikub Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-s 13 sätestatud õigust tõhusale menetlusele. Lisaks korratakse kaebuses väidet, et läbiotsimine oli ebaseaduslik. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
52. OÜ Diffusio kaitsja on esitanud määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
53. oktoobri
54. a määruse peale, millega ringkonnakohus jättis OÜ Diffusio määruskaebuse VTMS § 191 p 12 alusel läbi vaatamata ja tagastas selle määruskaebuse esitajale. Väärteomenetluse seadustiku § 189 kohaselt on määruskaebekorras vaidlustatavad kohtumenetluses koostatud määrused, mida ei ole nimetatud VTMS §-s
55. Kaebuse läbi vaatamata jätmise määrused ei kuulu VTMS §-s 191 esitatud loetellu, mistõttu on ringkonnakohtu määrus määruskaebe korras vaidlustatav ning Riigikohus peab kontrollima, kas Tallinna Ringkonnakohus jättis põhjendatult OÜ D. määruskaebuse läbi vaatamata.
56. Vaidlus puudub selle üle, et VTMS § 191 p 12 kohaselt ei ole kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud maakohtu määrus määruskaebe korras vaidlustatav (v.a, kui vaidlustatakse konfiskeerimise kohta tehtud määrust). Kaebuse esitaja on aga seisukohal, et kõnealune piirang rikub Põhiseaduse § 15 lg-s 1 ning § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigusi. Samuti leitakse kaebuses, et regulatsioon on vastuolus EIÕK art-ga
57. 13.1 Kriminaalkolleegium ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et rikutud on EIÕK art
58. Mainitud artikkel ütleb järgmist: "Igaühel, kelle käesolevas konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, on õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik." Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt tähendab see, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema võimalus pöörduda rikkumise tuvastamiseks asjakohase organi (kohtu) poole ning rikkumise tuvastamiseks läbiviidav menetlus peab olema sisuline ja pakkuma rikkumise tuvastamisel kohast hüvitist (vt nt EIK otsus asjas Hasan and Chaush v. Bulgaria). Kohtumenetluse seisukohalt seondub sellega eelkõige Põhiseaduse § 15 lg 1, mille rolliks on tagada isiku õiguste lünkadeta kohtulik kaitse (vt ka Riigikohtu üldkogu otsus asjas 3-3-1-38-00). Mainitud nõue on täidetud, kuivõrd tagatud on võimalus pöörduda kohtusse (VTMS § 79), juhul kui isiku õigusi on kohtuvälise menetleja tegevusega rikutud. Harju Maakohus vaatas esitatud kaebuse sisuliselt läbi. Õigus tõhusale menetlusele (ega ka EIÕK art-s 6 sätestatud õigus õiglasele menetlusele) ei hõlma aga õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata. Edasikaebeõigus on eraldi reguleeritud konventsiooni
59. lisaprotokolli artiklis
60. Ka nimetatud artikkel näeb ette edasikaebeõiguse üksnes kohtuotsuse peale, millega isik on kuriteos süüdi mõistetud, kusjuures kergemate õiguserikkumiste puhul ei ole edasikaebeõiguse tagamine nõutav. 13.2 Põhiseaduse § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Kuigi PS § 24 lg 5 räägib kohtu otsustest, on kohtupraktikas (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
61. märtsi
62. a otsus asjas nr 3-4-1-1-04 - RT III 2004, 9, 96) omaks võetud seisukoht, et edasikaebeõiguse esemeline kaitseala hõlmab ka kohtumäärusi. Valitseva arvamuse kohaselt peab saama iseseisvalt, s.o määruskaebemenetluses vaidlustada kohtumäärusi, mis muudavad menetluse jätkamise võimatuks (s.o muud lahendit samas kohtuastmes enam ei järgne). Vaidlustatud toiminguks on OÜ D. ruumes toimunud läbiotsimine, mille eesmärgiks oli väärteoasja lahendamiseks vajalike dokumentide leidmine. Menetlusalusel isikul on väärteoasja sisulisel menetlemisel võimalik vaidlustada tõendi lubatavust põhjendusel, et tõend on saadud ebaseaduslikult, tõstatades sellega läbiotsimise õiguspärasuse küsimuse. Seega ei ole
63. septembri
64. a määrus vaadeldav n.ö lõplikku tähendust omava määrusena ning see, et nimetatud määrust ei saa määruskaebekorras eraldi vaidlustada, ei ole vastuolus PS § 24 lg-ga
66. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 194 lg-le 3 ja § 174 p-le 1 jätab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
67. oktoobri
68. a määruse OÜ D. määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg