← Eesti

3-3-1-80-06

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-80-06

  1. detsember 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque AS XXXXXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori kt
  2. oktoobri
  3. aasta käskkirja nr 1-3.12/1464 ja
  4. novembri
  5. aasta vaideotsuse nr 11-22/20 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  6. juuni
  7. a otsus haldusasjas nr 305-1317 AS XXXXXX kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada AS XXXXXX kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  8. juuni
  9. aasta otsus haldusasjas nr 3-05-1317 ning Tartu Halduskohtu
  10. märtsi
  11. aasta otsus haldusasjas nr 3-05-
  12. Teha uus otsus, millega rahuldada AS-i XXXXXX kaebus ja tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori kt
  13. oktoobri
  14. aasta käskkiri nr 13.12/1464 ning
  15. novembri
  16. aasta vaideotsus nr 11-22/
  17. Kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit vaatama uuesti läbi AS-i XXXXXX
  18. märtsi
  19. aasta investeeringutoetuse avaldus nr
  20. Mõista PRIA-lt AS XXXXXX kasuks välja menetluskulud 30 000 krooni. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  21. AS XXXXXX esitas
  22. märtsil 2005 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) investeeringutoetuse avalduse nr 0105650010, milles taotles 1 950 000 krooni suurust toetust sigala/söödaköögi rekonstrueerimiseks ja 396 990 krooni suurust toetust sõnnikulaoturite ostmiseks.
  23. aprillil 2005 eelkontrollis PRIA investeeringuobjekti, ega teinud selle raames AS-ile XXXXXX ühtegi märkust. Seejärel pikendas PRIA kahel korral avalduse suhtes otsuse tegemise tähtaega, kuid ei teatanud AS-ile XXXXXX, et avaldus ei vasta nõuetele.
  25. oktoobri
  26. a käskkirjaga nr 1-3.12/1464 jättis PRIA peadirektori kt AS XXXXXX taotluse rahuldamata. PRIA põhjendas käskkirja sellega, et põllumajandusministri
  27. aprilli
  28. a määruse nr 36 ""Eesti riikliku arengukava (RAK) Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 3.1 "Investeeringud põllumajandustootmisse" tingimused" (edaspidi põllumajandusministri määrus nr 36) § 7 lg 9 kohaselt ei tohi taotletav toetus kõikide tegevuste kohta kokku ühe ettevõtja kohta ületada 2 346 990 krooni kalendriaastas. Konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 3 kohaselt võib lugeda üheks ettevõtjaks samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid, kui nende vahel puudub konkurents. Taotlused ühe ja sama sigala eri osade rekonstrueerimiseks on esitanud nii OÜ XXXXX XXXXXX kui ka AS XXXXXX. AS XXXXXX omab 100% osalust OÜ-s XXXXX XXXXXX. Tegemist on ühte kontserni kuuluvate ettevõtjatega, keda saab lugeda üheks ettevõtjaks. AS XXXXXX ja OÜ XXXXX XXXXXX taotluste maht koos ületab põllumajandusministri määruse nr 36 § 7 lg-s 9 ühe ettevõtja kohta sätestatud piirmäära ja seetõttu ei vasta AS XXXXXX taotlus esitatud nõuetele.
  29. AS XXXXXX esitas PRIA peadirektori kt käskkirja peale vaide, mille PRIA jättis
  30. novembri
  31. a vaideotsusega nr 11-22/20 rahuldamata.
  32. Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses palus AS XXXXXX tühistada PRIA peadirektori kt
  33. oktoobri
  34. a käskkiri ja
  35. novembri
  36. a vaideotsus ning kohustada PRIA-t AS XXXXXX
  37. märtsi
  38. a avaldust uuesti läbi vaatama. AS XXXXXX arvates ei ole teda ja OÜ-d XXXXX XXXXXX alust käsitada ühe ettevõtjana ega kohaldada KonkS § 2 lg-tes 1 ja 3 antud ettevõtja mõistet, sest viimane on kasutatav üksnes konkurentsiõiguses. Väljaspool Konkurentsiseaduse reguleerimisala tuleb ettevõtja mõiste sisustamisel lähtuda Äriseadustikus kui üldnormis sätestatust. Lisaks leidis kaebaja, et PRIA on rikkunud haldusmenetluse üldpõhimõtteid.
  39. Tartu Halduskohus jättis
  40. märtsi
  41. a otsusega haldusasjas nr 3-05-1317 AS XXXXXX kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et PRIA toimis õigesti, kui kohaldas KonkS § 2 lg-t 3 ja luges AS XXXXXX ja OÜ XXXXX XXXXXX üheks ettevõtjaks ning kontserniks. OÜ XXXXX XXXXXX äriprojekti kohaselt kasvatab ta AS-ilt XXXXXX ostetud põrsaid ja müüb neid AS-ile XXXXXX lepinguliste nuumseakasvatajate jaoks. PRIA on esitanud kohtule Euroopa Komisjonile tehtud järelepärimise vastuse, milles on märgitud, et SAPARD-i programmis on kehtestatud ühele taotlejale toetuse ülempiir seepärast, et vältida toetuse kontsentreerumist ning takistada toetusesaajatel saamast riigiabi kaudu konkurentsieelist. Oluline pole mitte ainult toetust taotleva üksuse õiguslik määratlus, vaid ka majanduslik aspekt: kui ettevõtjate vahel on tugev majanduslik side, võib järeldada, et tegemist on ühe ja sama üksusega. Vaidlusaluses küsimuses taotletud investeeringutoetus on riigiabi. Euroopa Liidu (EL) Nõukogu määruse nr 1257/1999/EÜ (määrus Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta) art 51 lg 1 järgi kohaldatakse liikmesriikide maaelu arengu toetusmeetmetele antava abi suhtes Euroopa Ühenduse (EÜ) asutamislepingu artikleid 87-89 (riigiabi). Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid ja õiguslikud alused on sätestatud Konkurentsiseaduses. Äriseadustik ei käsitle ettevõtjaid riigiabi andmise kontekstis. Halduskohus ei tuvastanud, et PRIA oleks rikkunud haldusmenetluse üldpõhimõtteid. PRIA-l ei olnud vaja AS-ilt XXXXXX lisaandmeid küsida, samuti ei oleks olnud taotlejal võimalik avaldust muuta. Kuna investeeringuobjektiks on ühe ja sama sigala rekonstrueerimine kontserni poolt, ei ole oluline, kas vähendada mõlema taotleja objektile taotletud maksimumsummat või rahuldada ühe kontserniettevõtja avaldus samale objektile toetuse saamiseks.
  42. Apellatsioonkaebuses palus AS XXXXXX halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellant oli seisukohal, et tema samastamine OÜ-ga XXXXX XXXXXX ei ole seaduslik, nende tegevus on teineteisest selgesti eristatav ja tegemist on kahe eraldiseisva juriidilise isikuga. Konkurentsiõiguse ja riigiabi norme on valesti kohaldatud. Abi ei anta üksnes liikmesriigi vahenditest, vastustajal ei ole pädevust otsustada, et vastava struktuuritoetuse meetme raames antav toetus on riigiabi EÜ asutamislepingu art 87 lg 1 tähenduses. Selleks on otsustuspädevus Euroopa Komisjonil. Kui siseriiklikul kohtul tekib kahtlus, kas toetus sobib kokku ühisturuga, peaks kohus pöörduma uurimispõhimõttest tulenevalt ise Euroopa Komisjoni poole. Põllumajandusministri määrus nr 36 ei anna alust käsitada toetust taotlevat ema- ja tütarettevõtjat ühe ettevõtjana. Struktuuritoetuse seaduse (STS) ja põllumajandusministri määrusega nr 36 on vastuolus see, et asja lahendamisel tuleb lähtuda investeeringuobjektist. Toetuste maksimummäärad kehtivad ettevõtja, mitte investeeringuobjekti kohta. PRIA ei ole täitnud selgitamiskohustust ega ole kaebajale taganud ärakuulamisõigust. Haldusaktid ei ole nõuetekohasel viisil motiveeritud. Kaebajal puudub võimalus end konkurentsiõiguslikes küsimustes kaitsta.
  43. Tartu Ringkonnakohus jättis
  44. juuni
  45. a otsusega haldusasjas nr 3-05-1317 AS XXXXXX apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates ei tohi riigiabi konkurentsi kahjustada ja vastustaja on õigesti kohaldanud Konkurentsiseadust. AS Rakvere Lihakombinaat on AS XXXXXX emaettevõte ja OÜ XXXXX XXXXXX on AS XXXXXX tütarettevõte. Pole vaidlust selle üle, et mõlemad ettevõtjad, AS XXXXXX ja OÜ XXXXX XXXXXX, tegutsevad samal kaubaturul, kuna tegelevad sealiha tootmisega. Selleks, et saada kahekordseid toetusi ühele ja samale objektile, sõlmiti
  46. jaanuaril 2005 kasutusvalduse ja asjaõigusleping. Teguviis, kus emafirma oma tütarfirmade kaudu esitab ühe ja sama objekti investeeringutoetuseks taotlused, saavutades sellega konkurentsieelise, ei vasta EL-i struktuurifondide eesmärkidele. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on õigesti toetunud Euroopa Komisjoni ametniku mitteametlikele selgitustele, isegi kui need on seotud SAPARD-i programmiga, sest sisuliselt annab Euroopa Liit struktuurifondide raames analoogilisi toetusi. PRIA ei ole rikkunud Haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid: menetlus võib toimuda ka ära kuulamata, kui ei ole vaja saada lisaandmeid. Ka oli AS-i XXXXXX informeeritud tema taotluse lahendamise edasilükkamisest ja AS-il XXXXXX oleks olnud õigus ise pöörduda PRIA poole, et selgitada välja, millest on tingitud viivitus, anda täiendavalt selgitusi ning nõuda enda ärakuulamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  47. Kassaator AS XXXXXX palub ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja uurimispõhimõtte ning kohtuotsuse põhjendatuse nõuete rikkumise tõttu ja saata asi ringkonnakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Kassaator leiab, et kui ringkonnakohtu arvates viiks AS XXXXXX avalduse rahuldamine liikmesriikide vahelise kaubanduse kahjustamisele ühisturu tasandil, tulnuks asi lahendada üksnes EL-i konkurentsiõiguse normide ja mitte siseriikliku Konkurentsiseaduse alusel. Selgusetu on, kas kontsern saanuks põhjendamatu eelise EL-i ühisturul või Eesti territooriumil. Kassaator on seisukohal et EL-i ja Eesti konkurentsiõiguse norme ei tule üldse kohaldada, sest struktuuritoetuste kasutamine on Euroopa Komisjoniga kooskõlastatud ega esine konflikti EÜ asutamislepingu art 87 lg-ga
  48. Vastustajal ei olnud EÜ asutamislepingu art 88 lgtest 1 ja 2 ning KonkS § 34 lg-st 1 ja § 54 lg-st 1 tulenevalt pädevust Euroopa Komisjoni asemel otsustada, et toetus ei sobi kokku ühisturuga. PRIA pidanuks kahtluse korral pöörduma ametlikult Euroopa Komisjoni poole. Euroopa Komisjoni mitteametlik vastus ei oma õiguslikku tähendust ja seda ei saa asja lahendamisel kasutada. Seda enam, et selles käsitletakse SAPARD-i programmiga seotud küsimusi, mis praegusel juhul asjasse ei puutu. EÜ asutamislepingu art 87 lg-s 1 nimetatud abi peab kahjustama konkurentsi või looma reaalse ohu, soodustama teatud ettevõtjaid, olema ühisturuga kokkusobimatu ja kahjustama liikmesriikide vahelist kaubandust. KonkS § 2 lg 3 kohaldamiseks ei piisa konstateeringust, et OÜ XXXXX XXXXXX on AS XXXXXX tütarettevõtja. Ringkonnakohus ei ole analüüsinud, kas nimetatud ettevõtjad tegutsevad samal kaubaturul. Konkurentsiolukord on sisuliselt jäänud välja selgitamata ja kassaatoril pole olnud võimalust end nendes küsimustes kaitsta. OÜ XXXXX XXXXXX äriprojekt ei oma asjas tähtsust. PRIA-l ei ole konkurentsiõiguse rakendamise õigust. Struktuuritoetuse seaduses ja põllumajandusministri määruses nr 36 puuduvad normid, mis keelaks ettevõtjal ja tütarettevõtjal üheaegselt põllumajandustoetust taotleda ja saada või vaatleks neid kontsernina, s.t ühe ettevõtjana ja seega ühe taotlejana. Samuti ei tulene see EL-i Nõukogu määrusest nr 1257/1999/EÜ. Ringkonnakohus on need erinormid jätnud kohaldamata ja kohaldanud põhjendamatult konkurentsiõigust. Struktuuritoetuse seaduse seletuskirjas on märgitud, et Konkurentsiseaduse
  49. peatükk (riigiabi) ei ole otsekohaldatav struktuuritoetustele. Struktuuritoetuse seadusega ja põllumajandusministri määrusega nr 36 on vastuolus, et avalduse lahendamisel tuleb lähtuda nn ühest ja samast investeeringuobjektist. Toetuse maksimummäärad kehtivad taotleja, mitte investeeringuobjekti kohta. Samuti ei esine taotlejale keeldu olla investeeringuobjektiga seotud kasutusvalduse lepingu või mõne muu lepingu kaudu. Lisaks leiab kassaator, et erinevalt Riigikohtu
  50. veebruari
  51. a otsusest asjas nr 3-3-1-90-04, mille kohaselt peab toetuste taotlustega seotud haldusmenetlus olema kooskõlas haldusõiguse põhimõtetega, ei ole haldusorgan järginud õigust heale haldusele, rikutud on õigust olla ära kuulatud, haldusakt on motiveerimata. Haldusmenetlust pikendati ilma seda sisuliselt põhjendamata. Seetõttu on alusetu ringkonnakohtu seisukoht, et AS XXXXXX oleks ise pidanud nõudma enda ärakuulamist. Seadusliku haldusmenetluse eest peab hoolitsema haldusorgan.
  52. Vastustaja PRIA palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. PRIA leiab järgmist: EL-i Nõukogu määruse nr 1260/1999/EÜ, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta, punkti 30 kohaselt peavad fondide tegevus ja nende abil rahastatavad tegevused olema kooskõlas ühenduse konkurentsieeskirjadega. RAK lisa 6 p 3.1 alusel rakendatakse põllumajandustootmise investeeringutoetuse meedet EL-i Nõukogu määruse nr 1257/1999/EÜ alusel, mille järgi tuleb kohaldada EÜ asutamislepingu art 87 lg-t 1 ja seega ka KonkS § 30 lg-t
  53. Seetõttu tuleb toetuse andmisel kohaldada ka KonkS § 2 lg-t 3, mis käsitab kontsernisuhtes olevaid ettevõtjaid ühe ettevõtjana. AS XXXXXX ja OÜ XXXXX XXXXXX omanikud on 100% ühed ja samad isikud, nende vahel puudub konkurents (vt OÜ XXXXX XXXXXX äriprojekt). Kõik tehingud on toimunud kontsernisiseselt, nad on kontsern ja sisuliselt üks taotleja. Kassaator ei ole põhjendanud, miks tema arvates on ema- ja tütarettevõtja vahel konkurents. Tegelikult on kontserni kuuluvate ettevõtjate vahel konkurents välistatud, mistõttu kaubaturu analüüsiks puudub vajadus. Vaidlust ei ole selles, kas struktuuritoetused on Euroopa Liidu tasandil ühisturuga kokkusobivad, vaid selles, kas toetuse andmine maksimummääras ühele ettevõtjale on õiguspärane. PRIA käskkiri ei tugine Euroopa Komisjoni mitteametlikule seisukohale, kuid viimane kinnitab PRIA tegevuse õiguspärasust vaidemenetluses. Euroopa Komisjoni seisukoht toetas juba varem Rahandusministeeriumi SAPARD 2004 lõppauditis öeldut, leides, et kui juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik seos, kui otsuseid võtab vastu sama füüsiline isik, siis võib järeldada, et tegemist on ühe ja sama majandusliku üksusega. Mitte ainult Konkurentsiamet, vaid ka PRIA võib lähtuda konkurentsiõiguse normidest, kuigi ta ei tegele otseselt konkurentsi kaitsmisega. PRIA on teadlik, et ei Struktuuritoetuse seadus ega põllumajandusministri määrus nr 36 ei kehtesta kontserni osas erisusi, kuid seal ei ole ka öeldud, millisest seadusest tuleb taotleja isiku mõiste defineerimisel lähtuda, ega ole viitenormi Äriseadustikule. Seega võib kohaldada Konkurentsiseadust. EL-i määruste kohaselt tuleb liikmesriigil teha koostööd Euroopa Komisjoniga, mistõttu oli asjakohane tugineda komisjoni vastusele. Taotlust ei ole jäetud rahuldamata seetõttu, et üks objekt saab toetust mitmekordses maksimummääras, vaid et tegemist on kontserniga ja seega ühe taotlejaga. Riigiabi andmisel kontserni eelistamist ei saa pidada õigeks. HMS §-st 41 ei tulene, et haldusakti andmise pikendamise põhjus peaks olema väga olulise või otsustava tähtsusega. HMS §-s 6 nimetatud uurimispõhimõttest lähtudes oli vajalik Euroopa Komisjoni seisukoht, ei olnud aga teada, millal see saabub ja milline on selle sisu. Tõendite täiendav kogumine ei tähenda seda, et lõpptulemus oleks taotlejale positiivne. PRIA-l ei olnud vajadust nõuda taotlejalt täiendavaid arvamusi, vastuväiteid, tõendeid, sest need olid vaidemenetluse käigus esitatud. Kassaator ei viita, millistele dokumentidele oleks pidanud veel tähelepanu juhtima. OÜ XXXXX XXXXXX äriprojekt on asjakohane tõend, sest näitab tootmisahelat ema- ja tütarettevõtja vahel ja konkurentsi puudumist. Ka kasutusvalduse küsimuse sidumine vaidluse lahendamisega on õige. SAPARD-i ja RAK-i põhimõtted on samased ja nii on Euroopa Komisjoni seisukoht asjakohane. PRIA-le jääb arusaamatuks, kuidas ta oleks pidanud AS-il XXXXXX võimaldama oma käitumist muuta, kui kontsern oli otsustanud teha investeeringu just sellele objektile, millele toetust taotleti, toetussumma oli ületatud ja ka sõnnikulaoturile toetuse taotlemine oli igal juhul välistatud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  54. Riigikohtu halduskolleegium vaatleb esmalt, kas ja millises ulatuses on vaidlusalusele toetusmeetmele kohaldatavad konkurentsiõiguse põhimõtted, võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu struktuuritoetuse eesmärke. Seejärel analüüsib kolleegium, kas ja millises ulatuses on PRIA pädev kindlaks tegema toetuse taotleja tegevuse vastavust konkurentsiõigusele (I). Edasi käsitleb kolleegium seda, kuidas vaidlusaluse toetustaotluse lahendamisel arvestati hea halduse ja haldusmenetluse põhimõtteid (II). I
  55. Euroopa Liidu struktuurifondide kaudu toetatakse igakülgset harmoonilist arengut, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamist, regioonide arengutaseme ühtlustamist ning ebasoodsamates piirkondades mahajäämuse vähendamist (EÜ asutamislepingu art-d 158-162). Üks struktuurifond on ka vaidlusaluse toetuse allikaks olev Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond. Põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste eesmärk tuleneb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärkidest, mis on sõnastatud EÜ asutamislepingu artiklis
  56. EÜ asutamislepingu konkurentsieeskirju kohaldatakse põllumajandussaaduste tootmisele ja nendega kauplemisele ulatuses, mille määrab EÜ asutamislepingu art 37 lg-tes 2 ja 3 ettenähtud menetlust järgides ja ÜPP-s seatud eesmärke arvesse võttes kindlaks EL-i Nõukogu.
  57. Üldsätted struktuurifondide kohta nähakse ette EL-i Nõukogu
  58. juuni
  59. a määruses nr 1260/1999/EÜ. Nimetatud määruse preambuli punkti 30 ja art 2 lg 5 kohaselt peavad fondide tegevus ja nende abiga rahastatavad toimingud vastama ühenduse muule poliitikale ja õigusaktidele. Konkurentsipoliitika on kahtlemata üks ühenduse poliitikaid. Sama määruse art 12 näeb ette, et fondide rahastatavad tegevused vastavad asutamislepingu sätetele, selle alusel vastuvõetud rahastamisvahenditele ning ühenduse poliitikale ja meetmetele, sealhulgas konkurentsieeskirjadele. Struktuurifondidest saadava abi reaalseks kasutamiseks võeti EL-i õigusaktide alusel vastu Vabariigi Valitsuse
  60. jaanuari
  61. a korraldusega nr 37-k Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks. Selle dokumendi kohaselt on vaidlusalune põllumajandustoodete investeeringutoetus riigiabi (vt RAK lisa 6 meede nr 3.1 "Investeeringud põllumajandustootmisse"). RAK-is nimetatud meetme 3.1 kohaldamise õiguslikud alused tulenevad EL-i Nõukogu
  62. mai
  63. a määrusest nr 1257/1999/EÜ. Meetme siseriiklikuks rakendamiseks on täiendavalt vastu võetud põllumajandusministri
  64. aprilli
  65. a määrus nr
  66. Meetme üldeesmärk on põllumajandusliku tootmise konkurentsivõime suurendamine tehnilise progressi edendamise teel, arendades nõuetele vastavat põllumajandust, säilitades tööhõivet ja traditsioonilist kultuurmaastikku. Konkreetsel juhul on toetatavaks tegevuseks loomakasvatushoone rekonstrueerimine ja sõnnikulaotuse tehnoloogia soetamine selleks, et viia tootmine vastavusse EL-i keskkonna- ja loomakaitse nõuetega ning tõsta loomakasvatajate konkurentsivõimet.
  67. EL-i Nõukogu määruse nr 1257/1999/EÜ preambuli punkti 15 kohaselt tuleks vältida maaelu arengu meetmetest tulenevat põhjendamatut konkurentsi moonutamist. Määruse preambuli punkt 42 ja art 37 lg 2 sätestavad, et ühenduse toetuse saamiseks kõlbulikud maaelu arengu meetmed peavad vastama ühenduse õigusaktidele ning olema järjepidevad ühenduse muu poliitika ning muude põllumajanduspoliitika vahendite suhtes. Määruse art 51 lg 1 reguleerib, et kui ei ole teisiti sätestatud, kohaldatakse liikmesriikide endi poolt maaelu arengu toetusmeetmetele antava abi suhtes EÜ asutamislepingu artikleid 87-89 (riigiabi). Vastavalt eeltoodud analüüsile antakse meetme 3.1 kaudu sisuliselt põllumajanduslikku riigiabi.
  68. Eesti Struktuuritoetuse seadus, mis reguleerib toetustaotluste menetlemist ja toetuste andmist, tugineb kohastele EL-i õigusaktidele. STS § 18 lg 2 kohaselt tunnistatakse taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik RAK-i kohase meetme tingimustes sätestatud taotlejale esitatavad nõuded. Struktuuritoetuse seaduse seletuskirjas vaadeldakse struktuuritoetusega sarnastena mh eelstruktuurivahendeid ja riigiabi. Kuigi seletuskirjas on märgitud, et Konkurentsiseaduse riigiabi käsitlev osa ei ole otsekohaldatav struktuuritoetuse regulatsioonina, ei tähenda see seda, et struktuuritoetusele ei laieneks EL-i konkurentsiõiguse üldpõhimõtted ja et struktuuritoetusega oleks lubatud põhjendamatult konkurentsi moonutada, vaid pigem seda, et struktuuritoetuse spetsiifikat arvestades oli vaja kehtestada vastavate EL-i määruste rakendamiseks Eesti õigussüsteemi sobiv reeglite kogum. Konkurentsiõiguse kohaldamine tuleneb struktuuritoetuse aluseks olevatest EL-i õigusaktidest. Eelnevalt toodud viidetest nähtub, et viimastes juhitakse läbivalt tähelepanu EL-i konkurentsipoliitikaga arvestamisele. EÜ asutamislepingu artiklites 87-89 sätestatud konkreetsed tingimused riigiabi kooskõlastamiseks Euroopa Liidu institutsioonidega on siiski kohaldatavad eelkõige sellisele riigiabile, mille vahendid eraldatakse maaelu arengu täiendavaks toetamiseks liikmesriigi enda eelarvest. Seega on EL-i rahastatud struktuuritoetus põhimõtteliselt Euroopa Liidu poolt juba EL-i vastavate määruste alusel ja neis sisalduvatele nõuetele vastavuse korral eelnevalt aktsepteeritud. Siiski ei tähenda see seda, et konkreetse toetuse eesmärk saaks olla toetuse põhjendamatu koondumine vähestele ettevõtjatele, võimaldamaks viimastele ulatuslikku konkurentsieelist, ning et eeltoodud aspekti ei saaks abikõlbulikkuse kriteeriumide osas arvestada. Sellist lähenemist toetab ka ühe ettevõtja kohta kehtestatud toetuse piirmäär kalendriaastas (põllumajandusministri määruse nr 36 § 7 lg 9). Seetõttu tulenevalt vaidlusaluse struktuuritoetuse eelkirjeldatud eesmärkidest ja toetusele rakendatavast õigusest, võib konkurentsiõiguse kohaldamine vastava meetme toetustaotluste läbivaatamisel olla toetuse eesmärkide tagamiseks ning kuritarvitamiste vältimiseks õigustatud.
  69. Alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga on EÜ asutamislepingus, eeskätt selle artiklites 81 ja 82 ning neid rakendavas EL-i Nõukogu
  70. detsembri
  71. a määruses nr 1/2003/EÜ, aga ka asutamislepingu art-tes 87 jj sisalduvad EL-i konkurentsieeskirjad Eestis otsekohalduvad. Lisaks sellele on Eesti Konkurentsiseadus viidud vastavusse EL-i konkurentsieeskirjadega. PRIA on lähtunud põllumajandusministri määruse nr 36 § 3 lg-s 1 sätestatud investeeringutoetust taotleva ettevõtja mõiste sisustamisel KonkS § 2 lg-test 1 ja 3, leides, et taotlejate AS XXXXXX ja OÜ XXXXX XXXXXX näol on tegemist ühte kontserni kuuluvate ettevõtjatega ja neid saab lugeda üheks ettevõtjaks Konkurentsiseaduse mõttes. KonkS § 2 lg 3 kohaselt võib üheks ettevõtjaks lugeda samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, kui nende vahel puudub konkurents. Nimetatud norm ei ole kohaldatav üksnes Konkurentsiseaduse kontekstis. Võttes aluseks eespool selgitatut, et struktuuritoetuse saamisel ühe taotleja kohta seatud ülempiiri eesmärgiks on vältida toetuse kontsentreerumist üksikutele ettevõtjatele/toetusesaajatele ja viimastel liigse riigiabi tõttu ulatusliku konkurentsieelise tekkimist, on konkurentsiõigusest lähtumine ettevõtja mõiste sisustamisel põhjendatud. See ei tähenda aga, et juhul, kui ettevõtjate lugemine KonkS § 2 kohaselt ühte kontserni kuuluvateks on toetuse piirmäära kohaldamisel põhjendatud, ei oleks nende ettevõtjate näol muudes õigussuhetes tegemist kahe eraldiseisva juriidilise isikuga.
  72. Konkurentsiseaduse kohaselt on konkurentsiküsimustega tegelev organ Eestis Konkurentsiamet, kes on pädev tegema kõiki seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmiseks. Konkurentsiamet teeb koondumiste kontrolli, vastutab EL-i konkurentsieeskirjade kohaldamise eest niivõrd, kuivõrd see ei ole Euroopa Liidu institutsioonide pädevuses, ja osutab vajaduse korral Euroopa Komisjonile abi konkurentsialase järelevalve ning kohapealse kontrolli tegemisel. EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamisega seotud asja läbivaatamisel kohtus kaasatakse Konkurentsiamet protsessi arvamuse andmiseks (KonkS § 56 lg 3). Ka Rahandusministeerium osutab Euroopa Komisjonile vajaduse korral abi selleks, et teha riigiabi järelevalvet ja kohapealset kontrolli (KonkS § 49¹). Eeltoodu ei tähenda aga, et konkreetse järelevalveorgani olemasolu takistaks PRIA-l oma pädevuse piires kohaldada Konkurentsiseaduse sätteid.
  73. Vastavalt EL-i Nõukogu määruse nr 1260/1999/EÜ art 34 p 1 alapunktile g on liikmesriigi korraldusasutuse (Eestis STS § 10 kohaselt Rahandusministeerium, välja arvatud ülesannete osas, mida täidab rakendusasutus või rakendusüksus, praegusel juhul Põllumajandusministeerium ja PRIA) ülesandeks mh tagada, et järgitakse ühenduse poliitikat, sh konkurentsieeskirju. EL-i Nõukogu määruse nr 1260/1999/EÜ art 8 lg 4 alusel teevad liikmesriigid Euroopa Komisjoniga koostööd selleks, et tagada ühenduse vahendite kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt. EL-i Nõukogu määruse nr 2988/95/EÜ Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta art 4 lg 3 sätestab üldise reegli ühenduse kõikide kulutuste osas järgmiselt: "Kui tehakse kindlaks, et taotletakse soodustusi, mis ei vasta kohaldatava ühenduse õiguse eesmärkidele, luues kunstlikult selle soodustuse saamiseks nõutavad tingimused, siis vastavalt juhtudele soodustust kas ei anta või võetakse see ära." Riigikohtu halduskolleegium leiab, et toetuse eesmärk ei saa olla konkurentsieelise tekitamine seeläbi, et taotleja vastab kunstlikult toetuse saamiseks esitatud tingimustele. Seega oli PRIA praegusel juhul, kuivõrd tekkis kahtlus taotluse eesmärgipärasuse osas, õigustatud taotluse rahuldamise otsustamisel lähtuma ettevõtja mõiste sisustamisel toetuse piirmäära seisukohalt konkurentsiõiguse sätetest ja neid ka analüüsima ning oma otsust nende sätetega põhjendama. II
  74. Riigikohtu halduskolleegium on
  75. veebruari
  76. a otsuses asjas nr 3-3-1-90-04 juhtinud tähelepanu sellele, et investeeringutoetuste taotluste menetlemine peab olema kooskõlas õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega sealjuures haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muu hulgas Põhiseaduse §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele. STS § 1 lg 2 sätestab, et selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse selle seaduse erisusi, arvestades Haldusmenetluse seaduse sätteid. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et PRIA on AS XXXXXX taotluse menetlemisel eksinud haldusõiguse üldpõhimõtete vastu ja rikkunud oluliselt haldusmenetluse norme.
  77. Esmalt peab kolleegium vajalikuks rõhutada, et PRIA tegi
  78. aprillil 2005 AS XXXXXX suhtes eelkontrolli, mille raames ei tõstatatud ühtki küsimust, mis said hiljem otsustavaks taotluse rahuldamata jätmisel. Seejärel pikendas PRIA kahel korral -
  79. aprillil 2005 ja
  80. juulil 2005 põllumajandusministri määruse nr 36 § 16 lg-s 1 sätestatud taotluse läbivaatamise 50-tööpäevast tähtaega, kusjuures põllumajandusministri määruse nr 36 § 16 lg 2 kohaselt võib vajaduse korral PRIA peadirektor toetuse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teha 90 tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmise päevast arvates, teatades taotlejale otsuse tegemise tähtaja pikendamisest. Otsuse tegemise tähtaja pikendamist tuleb põhjendada. PRIA
  81. aprilli
  82. a kirja nr 2-1/2018 ei saa lugeda põhjendatuks, samuti ei anna piisavat informatsiooni väljavõte
  83. juuli
  84. a PRIA peadirektori käskkirjast nr 1-3.12/965, mille kohaselt pikendati taotluse menetlemise tähtaega Euroopa Komisjonile järelepärimise esitamise tõttu.
  85. Riigikohtu halduskolleegium peab PRIA oluliseks haldusmenetluse nõuete rikkumiseks AS XXXXXX ära kuulamata jätmist. Kolleegium on oma varasemates lahendites leidnud, et ärakuulamisõigusega kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluliseks menetlusveaks, seda eriti diskretsiooniotsuste puhul ning juhtudel, mil langetatav otsus on rangeim võimalikest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  86. novembri
  87. a otsus asjas nr 3-3-1-74-03;
  88. novembri
  89. a otsus asjas nr 3-3-1-70-03). Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited avaldada, ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisel on HMS § 37 alusel õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema esitatud teave haldusakti andmisel arvesse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  90. jaanuari
  91. a otsus asjas nr 3-3-1-82-03). Struktuuritoetusi käsitlevate EL-i õigusaktide kohaselt tuleb toetuste jagamisel liikmesriigis arvestada EL-i õiguse üldpõhimõtetega ja sellega, et EL-i õiguse tõhus mõju jääks püsima ka siseriiklikku menetlusõigust kasutades. Euroopa Liidu õiguses tunnustatakse Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika näol õigust heale haldusele, sh ärakuulamisõigust, mis on Euroopa Kohtu arvates EL-i õiguse üldpõhimõte (vt nt Euroopa Kohtu
  92. märtsi
  93. a otsus kohtuasjas C-142/87: Belgia vs. Euroopa Komisjon, EKL 1990, lk I-959). Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab ärakuulamisõigus haldusmenetluses seda, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamusi asjassepuutuvates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes (vt Euroopa Kohtu
  94. novembri
  95. a otsus kohtuasjas C-269/90: Technische Universität München vs. Hauptzollamt München-Mitte, EKL 1991, lk I-05469). EL-i põhiõiguste harta art 41 lg 2 alapunkti a kohaselt kätkeb õigus heale haldusele mh igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada. Euroopa Parlamendi
  96. septembril
  97. a heakskiidetud Euroopa hea halduse tava eeskirjas käsitleb õigust ärakuulamisele ning seisukoha esitamisele artikkel
  98. Euroopa hea halduse tava eeskirja art 10 lg 3 kohaselt teatab ametnik vajaduse korral taotluse esitajale, mida ta seoses küsimuse lahendamisega peab vajalikuks teha ning kuidas selles küsimuses menetlust jätkata. Kuigi Euroopa hea halduse tava eeskirjas peetakse ametnikena silmas EL-i ametnikku või muud teenistujat, tuleks Euroopa hea halduse üldiste tavadega võimalusel arvestada ka Eesti ametnikel, kui viimased rakendavad EL-i õigust või EL-i õigust Eesti õigusesse üle võtvat õigust.
  99. PRIA ei kuulanud ära AS XXXXXX esindajaid ega nõudnud AS-ilt XXXXXX täiendavaid selgitusi PRIA-l tekkinud kahtluste osas (kasutusvalduse leping, investeeringuobjekt, toetuse piirmäära võimalik ületamine). AS XXXXXX ei olnud piisavalt ja sisuliselt informeeritud tema taotluse edasilükkamise põhjustest ega saanud esitada oma arvamusi ja vastuväiteid. Sellega on PRIA rikkunud HMS § 38 lg 1 ja § 40 lg 1 sätteid. Õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan. Seetõttu ei saa nõustuda ringkonnakohtu väitega, et kuivõrd AS-i XXXXXX üldsõnaliselt informeeriti, et tema taotluse lahendamine oli edasi lükatud, oleks tal tulnud endal ise pöörduda PRIA poole ja selgeks teha, millest on tingitud viivitus, ning anda täiendavalt selgitusi ning nõuda enda ärakuulamist. Kui toetuste eest vastutaval rakendusüksusel tekib kahtlus toetustaotluse vastavuses EL-i õiguse eesmärkidele, on sellel haldusorganil tõendamiskoormis ja tal tuleb esitada tõendid vastavalt siseriiklikule õigusele, tingimusel, et see ei ohusta EL-i õiguse tõhusat mõju. Taotlejal peab olema võimalus anda probleemsete seisukohtade osas selgitusi, esitada vastuväiteid ja tõendeid.
  100. Kuivõrd PRIA on rikkunud oluliselt menetlusnorme ja AS-il XXXXXX ei olnud võimalik end konkurentsiõigust puudutavates küsimustes kaitsta, siis ei ole Riigikohtu halduskolleegiumil võimalik ega vajalik võtta seisukoht küsimuses, kas OÜ XXXXX XXXXXX ja AS XXXXXX on kontsern KonkS § 2 mõttes. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ei ole õige ega põhjendatud kohtute seisukoht, et kuivõrd OÜ XXXXX XXXXXX ja AS XXXXXX olid vaadeldavad ühe taotlejana, siis pole oluline, kumb taotlus rahuldati täies mahus, ning et kohtud on rahuldunud PRIA lähenemisega varem esitatud taotluse eelistamise kohta. Samas nähtub asja toimikust, et OÜ XXXXX XXXXXX ja AS XXXXXX esitasid samal päeval iseseisvad taotlused (vt PRIA esindaja vastust halduskohtu istungi protokollis, toimiku lk 69). Seetõttu jääb arusaamatuks, miks PRIA ei kaasanud menetlusse mõlemaid taotlejaid mh võimaliku kontserni kindlakstegemiseks ega andnud AS-ile XXXXXX selgitusvõimalust ja vajadusel taotluse muutmise võimalust. Isegi kui lähtuda põllumajandusministri määruse nr 36 § 16 lg-st 3, mille kohaselt juhul, kui PRIA on pikendanud ühe taotluse läbivaatamist, jätkatakse teiste taotluste läbivaatamist taotluste menetlemise järjekorras, tekib küsimus, miks sellisel juhul ei peatatud ka OÜ XXXXX XXXXXX taotluse menetlust. PRIA ei ole taganud AS-ile XXXXXX piisavat ärakuulamisõigust konkurentsiõiguse küsimustes. PRIA on seega eksinud hea halduse põhimõtte vastu.
  101. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks täiendavalt märkida, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb siseriiklikul kohtul võimaliku õiguse kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuvastada need objektiivsed asjaolud, mis ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele, isegi kui EL-i sätetes kehtestatud vormilisi tingimusi on järgitud (vt Euroopa Kohtu
  102. detsembri
  103. a otsus kohtuasjas C-110/99: Emsland-Stärke GmbH vs. Hauptzollamt Hamburg-Jonas, EKL 2000, lk I-11569). Seega tuleb igal juhtumil eraldi analüüsida nii asjassepuutuvate EL-i normide tähendust ja eesmärki kui ka mõistliku ettevõtja tegevusviisi, kes tegutseb vastavalt kehtivatele seadusesätetele ning äri- ja majandustavale asjassepuutuvas sektoris. Teiseks tuleb tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused. Riigikohtu halduskolleegium nõustub lähenemisega, et oluline ei ole mitte niivõrd toetust taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid ka majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et kui toetusi taotlevate juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga.
  104. Riigikohtu halduskolleegium leiab seega, et kuigi PRIA lähtus õigesti konkurentsiõigusest, rikkus PRIA haldusakti andmisel oluliselt menetlusnõudeid. Nimetatud rikkumise tagajärjed võisid mõjutada asja sisulist otsustamist ja viia asja väära lahendamiseni. Toetustaotlus oleks tulnud rahuldada, kui AS XXXXXX oleks tõendanud, et OÜ XXXXX XXXXXX ja AS XXXXXX ei ole toetuste taotlemise mõttes üks ja sama ettevõtja, või kui see siiski oleks nii olnud, kuid kui nii OÜ XXXXX XXXXXX kui ka AS XXXXXX oleks taotlusi muutnud maksimumsumma piires näiteks selliselt, et üks neist oleks taotlenud sealauda rekonstrueerimise ja teine sõnnikulaoturi toetust. Lähtudes eeltoodust, tuleb AS-i XXXXXX kassatsioonkaebus rahuldada ja Tartu Ringkonnakohtu
  105. juuni
  106. a otsus haldusasjas nr 3-05-1317 ning Tartu Halduskohtu
  107. märtsi
  108. a otsus haldusasjas nr 3-05-1317 tühistada. Asjas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada AS-i XXXXXX kaebus ja tühistada PRIA peadirektori kt
  109. oktoobri
  110. a käskkiri nr 1-3.12/1464 ja
  111. novembri
  112. a vaideotsus nr 11-22/20 ning teha ettekirjutus, millega kohustada PRIA-t vaatama uuesti läbi AS-i XXXXXX
  113. märtsi
  114. a investeeringutoetuse avaldus nr
  116. Kuivõrd Riigikohtu halduskolleegium teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kassatsioonkaebuse, tuleb lahendada ka menetluskulude küsimus. Tartu Halduskohtu menetluses esitas AS XXXXXX tasutud menetluskulude nimekirja, mis koosnes riigilõivust 20 krooni ja kuludest õigusteenuse katteks 35 419 krooni 40 senti (toimiku lk 73). Tartu Halduskohtu istungil pidas vastustaja esindaja õigusabikulusid väga suurteks (istungi protokoll, toimiku lk 72). Tartu Ringkonnakohtu menetluses taotles AS XXXXXX tasutud menetluskulude, mis koosnesid riigilõivust ja õigusteenuse kuludest, väljamõistmist summas 18 084 krooni (toimiku lk 129). Riigikohus aktsepteerib halduskohtu menetluses vastustaja esitatud vastuväidet kantud õigusabikulude kohta ja peab sellest tulenevalt põhjendatuks väljamõistetavaid õigusabikulusid vähendada ning mõista PRIA-lt AS XXXXXX kasuks välja menetluskulud, sh riigilõiv 30 000 krooni. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.