3-3-1-6-05

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-6-05

1. detsember 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann R. P. kaebus Keila Vallavalitsuse
2. märtsi
3. a korralduse nr 369 tühistamise nõudes Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
4. oktoobri
5. a otsus haldusasjas nr 2-3/63/04 R. P. taotlus peatatud kassatsioonkaebuse menetluse uuendamiseks Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada R. P. taotlus peatatud kassatsioonimenetluse uuendamiseks ja uuendada menetlus. Menetlus loetakse uuendatuks käesoleva uuendamise määruse kättetoimetamisega menetlusosalistele. Jätkata menetlust sealt, kus see pooleli jäi. Nõuda menetlusosalistelt - Keila Vallavalitsuselt, Harju Maavalitsuselt ja Maa-ametilt kirjalikku vastust R. P. kassatsioonkaebusele
6. jaanuariks
7. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Riigikohtu halduskolleegium arutas
9. veebruaril
10. a kirjalikus menetluses R. P. kassatsioonkaebust, milles paluti tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
11. oktoobri
12. a otsus haldusasjas nr 2-3/63/04 ja teha uus otsus, millega jätta jõusse Tallinna Halduskohtu
13. detsembri
14. a otsus. Kassaator taotles ühtlasi menetluse peatamist antud haldusasjas kuni kohtuotsuse jõustumiseni R. P. poolt
15. novembril
16. a Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses keskkonnaministri
17. aprilli
18. a käskkirja tühistamiseks haldusasjas nr 3-2436/
19. Kassaatori arvates sõltus sellest kohtuotsusest kassatsioonkaebuse lahendamise õiguspärasus.
20. R. P. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Vallavalitsuse
21. märtsi
22. a korralduse nr 369 tühistamiseks, sest see rikub tema õigust temale Lohusalu külas kuuluva elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks, kuna vallavalitsus ei ole tema viimast avaldust 17 ha maa erastamiseks läbi vaadanud ja otsust teinud. Tallinna Halduskohtu
23. detsembri
24. a otsusega kaebus rahuldati ja tühistati Keila Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus. Keila Vallavalitsus esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule palvega tühistada halduskohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule. Ringkonnakohtu istungil
25. oktoobril 2004 teatas kolmanda isiku Maa-ameti esindaja, et pärast Tallinna Halduskohtu otsust on R. P. poolt erastada soovitav maa jäetud riigi omandisse keskkonnaministri
26. aprilli
27. a käskkirjaga nr
28. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
29. oktoobri
30. a otsusega haldusasjas nr 2-3/63/04 muudeti Tallinna Halduskohtu
31. detsembri
32. a otsust osas, millega halduskohus tühistas Keila Vallavalitsuse vaidlustatud korralduse nr 369 ja ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega rahuldas R. P. kaebuse osaliselt. Ringkonnakohus leidis, et ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on selle vaidluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud muutunud, sest vallavalitsuse vaidlustatud korraldusega erastatud maaga külgnev maa on jäetud riigi omandisse ja seda ei ole enam võimalik erastada, mistõttu puudub vajadus vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Kassatsioonkaebuses leiti, et ringkonnakohtu tuginemine keskkonnaministri
33. aprilli
34. a käskkirjale ja sellest tulenevalt R. P. tühistamiskaebuse rahuldamata jätmine oli ennatlik ja uurimispõhimõtet rikkuv, sest tal oli säilinud võimalus keskkonnaministri käskkirja vaidlustamiseks halduskohtus. Ta esitas
35. novembril 2004 kaebuse Tallinna Halduskohtule nimetatud käskkirja tühistamiseks ja sellest kohtuotsusest sõltub kassatsioonkaebuse lahendamise õiguspärasus.
36. Riigikohtu halduskolleegiumi
37. veebruari
38. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-3-1-6-05 rahuldati R. P. taotlus ja peatati tema kassatsioonkaebuse menetlemine kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-2436/
39. Halduskolleegium märkis seejuures, et kohtud on antud asjas tuvastanud, et R. P. esitas tähtaegselt avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks temale kuuluva elamu juurde, mis asub hajaasustuses ja erastatava maa suuruse ja piiride määramisel tuli lähtuda Maareformi seaduse §-st
40. Kolleegium leidis, et käesoleva haldusasja lahendamiseks on määrava tähtsusega keskkonnaministri
41. aprilli
42. a käskkirja nr 253 kehtivus maa riigi omandisse jätmisel. Alles pärast selle asjaolu tuvastamist saab hinnata käesolevas haldusasjas vaidlustatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse õiguspärasust.
43. R. P. esitas
44. detsembril 2006 Riigikohtule taotluse peatatud menetluse jätkamiseks haldusasjas nr 3-3-1-6-
45. Taotluses leitakse, et ära on langenud alused kassatsioonkaebuse menetlemise peatamiseks, mistõttu tuleks menetlus uuendada. Taotluse kohaselt Tallinna Halduskohtu
46. novembri
47. a otsusega rahuldati R. P. kaebus ja tühistati keskkonnaministri
48. aprilli
49. a käskkiri nr
50. Keskkonnaminister esitas
51. detsembril
52. a apellatsioonkaebuse, milles paluti halduskohtu otsus tühistada ja jätta uue otsusega R. P. kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus määras apellatsioonkaebuse läbivaatamise ajaks
53. novembri 2006, kuid
54. novembril 2006 saabus ringkonnakohtule keskkonnaministri avaldus apellatsioonkaebusest loobumiseks ja apellatsioonimenetluse lõpetamiseks. R. P. nõustus apellatsioonimenetluse lõpetamisega. Tallinna Ringkonnakohtu
55. novembri
56. a määrusega haldusasjas nr 3-05-324 lõpetati apellatsioonimenetlus keskkonnaministri apellatsioonkaebuses. Selle määruse peale võis esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. R. P. märgib taotluses, et temale teadaolevalt ei ole keskkonnaminister edasikaebe tähtaja jooksul määruskaebust Riigikohtule esitanud ja seda ei ole teinud ka R. P., mistõttu on jõustunud Tallinna Halduskohtu
57. novembri
58. a otsus haldusasjas nr 3-606/2005 (endine number 3-2436/04). KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
59. HKMS § 22 kohaselt toimub menetluse peatumine, peatamine ja uuendamine tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt. TsMS § 356 lg 1 kohaselt võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. TsMS § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib sama seadustiku §-s 356 sätestatud juhul menetluse uuendada muu hulgas juhul, kui teine menetlus, mille tõttu menetlus peatati, venib ülemäära ja peatatud asja on võimalik lahendada. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.
60. Kassatsioonkaebuse menetlemine peatati keskkonnaministri
61. aprilli
62. a käskkirja nr 253 kehtivuse küsimuse lahendamiseni maa riigi omandisse jätmisel. Tallinna Ringkonnakohtu
63. novembri
64. a määrusest haldusasjas nr 3-05-324 ja toimiku materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohus lõpetas
65. novembri
66. a määrusega haldusasjas nr 3-05-324 apellatsioonimenetluse keskkonnaministri apellatsioonkaebuses seoses ministri loobumisega kaebusest ning määruskaebust Riigikohtule ei ole esitatud. Seega jõustus Tallinna Halduskohtu
67. novembri
68. a otsus haldusasjas nr 3-606/2005 (endine number 32436/04), millega rahuldati R. P. kaebus ja tühistati keskkonnaministri
69. aprilli
70. a käskkiri nr
72. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et sellega on ära langenud alus kassatsioonkaebuse menetluse peatamiseks. Seetõttu tuleb rahuldada R. P. taotlus menetluse uuendamiseks ja Riigikohtu halduskolleegium uuendab R. P. kassatsioonkaebuse menetlemise. Menetlus loetakse uuendatuks käesoleva uuendamise määruse kättetoimetamisega menetlusosalistele. Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.
73. HKMS § 58 lg 2 kohaselt võib Riigikohus ühes kassatsioonkaebuse saatmisega nõuda menetlusosalistelt Riigikohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust kassatsioonkaebusele. Vastamisel tuleb lähtuda HKMS §-s 59 sätestatust. Riigikohus saatis menetlusosalistele R. P. kassatsioonkaebuse, kuid menetlusosalised - Keila Vallavalitsus, Harju Maavalitsus ja Maa-amet - ei esitanud sellele kirjalikku vastust. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et seoses peatatud kassatsioonimenetluse uuendamisega ja arvestades ajategurit on vaja veelkord nõuda menetlusosalistelt kirjalikku vastust kassatsioonkaebusele. Vastus tuleb esitada
74. jaanuariks
75. Vastuses tuleb muuhulgas märkida, kas peetakse kaebust õigeks või vaieldakse sellele vastu, ja esitada selle kohta asjakohased põhjendused. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann