3-1-1-96-06

Eriarvamus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-06

1. Nõustun täielikult Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu otsusega osas, mis puudutab Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a ja Tartu Ringkonnakohtu
4. mai
5. a kohtuotsuste tühistamist ja nende otsuste tühistamise motiive. Samas leian, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses märgitud asjaoludel ei ole põhjendatud kriminaalasja saatmine uueks arutamiseks Tartu Maakohtule ja kriminaalkolleegiumi täiskogul tulnuks J.B. talle KarS § 257 järgi süüksarvatud teo toimepanemises õigeks mõista. Põhjendan oma seisukohta järgnevaga.
6. Kriminaalkolleegiumi täiskogu märkis, et käesolevas kriminaalasjas ei ole juba J.B-le esitatud süüdistuses tema tegevuse ebaseaduslikkust avatud ning selle süüdistuse pinnalt ei ole võimalik vastata küsimusele, milles seisnes J.B. tegevuse ebaseaduslikkus (otsuse p 12). Leian, et sellega on täiskogu tõdenud, et J.B-le esitatud süüdistus on kõige olulisemas punktis sisustamata.
7. Põhjendatult märgib täiskogu (vt otsuse p 15), et arutades kriminaalasja puuduliku süüdistuse alusel, puuduvad kohtul KrMS § 14 lg-s 1 sätestatud võistlevuse põhimõttest tulenevalt volitused omal algatusel süüdistust muuta või täiendada, samuti nõuda prokurörilt uue süüdistuse esitamist või olemasoleva süüdistuse muutmist. Samuti ei saa kohus kohtuotsuses omaalgatuslikult süüdistust täiendada ega täpsustada. Küll on kohus KrMS § 268 lg-st 8 ja § 306 lg 1 p-st 3 tulenevalt pädev süüdistusest kõrvale kalduma ja andma süüdistatava käitumisele uue, prokuratuuri esitatud süüdistusest erineva õigusliku hinnangu. Seejuures tuleb aga arvestada KrMS § 268 lg-ga 2, millest tulenevalt on süüdistuse oluline ja süüdistatava olukorda raskendav muutmine nõupidamistoas välistatud.
8. Järgnevalt leidis täiskogu, et (vt otsuse p 16), et juhul kui süüdistuse puudulikkus välistab süüdistatava süüditunnistamise talle algselt süüdistusakti järgi inkrimineeritud karistusseaduse sätte järgi ning süüdistatava käitumine ei vasta ka mõne muu kuriteokoosseisu tunnustele, tuleb kohtul kaaluda õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, kusjuures õigeksmõistmine on võimalik siis, kui puudulik süüdistus toob endaga kaasa kuriteosündmuse või kuriteo selgitamise võimatuse või kui sellega kaasneb tõendamiseseme asjaolude tuvastamatus.
9. Jagades täielikult eelmärgitud seisukohti, leian, et kõnealuses asjas tuvastas täiskogu, et J.B.ile esitatud süüdistuse pinnalt ei ole võimalik vastata küsimusele, milles seisnes tema tegevuse ebaseaduslikkus - seega on ilmselgelt tegemist olukorraga, kus süüdistuse puudulikkus toob endaga kaasa kuriteo (omavoli objektiivse koosseisu) selgitamise võimatuse ja välistab seega süüdistatava süüditunnistamise KarS § 257 järgi.
10. J.B-le esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu - sõiduki üleandmise nõudmine - ei ole omavoli KarS § 257 tähenduses ja seetõttu ei vasta J.B-le süüdistuses ette heidetud käitumine omavoli koosseisule. Seetõttu tulnuks J.B. õigeks mõista. Näen seejuures tuntavaid paralleele kriminaalasjas nr 3-1-1-24-05 (RT III 2005, 39, 379) Riigikohtu üldkogu
11. oktoobri
12. a kohtuotsuse p-des 14 ja 15 kirjeldatud olukorraga.
13. Täiskogu otsusest järeldub, et kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks esimese astme kohtule põhjusel, et maakohus ja ringkonnakohus on kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust (vt otsuse p-d 10) ja ringkonnakohus on väljunud ka süüdistuse piiridest (vt otsuse p 8). Samas ei oleks ka see, kui kohtud poleks nimetatud vigu teinud, kõrvaldanud täiskogu otsuse punktis 12 osutatud süüdistuse puudulikkust, s.o asjaolu, mis tulenevalt täiskogu otsuse punktist 16 pidanuks tooma kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise.
14. Loomulikult on kohtumenetluses võimalik esitatud süüdistust muuta või täiendada. Nii sätestab KrMS § 268 lg 2, et prokurör võib kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist muuta või täiendada esitatud süüdistust, kusjuures kui süüdistust täiendatakse või oluliselt muudetakse, tuleb prokuröril koostada uus süüdistusakt KrMS § 154 järgides. Lähtun aga arusaamast, et KrMS § 268 lg-s 2 märgitud süüdistuse muutmine ja täiendamine on võimalik üksnes esimese astme kohtus toimuvas kohtumenetluses - uue süüdistusakti koostamine apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses ei ole viimatinimetatud menetluste olemusest tulenevalt mõeldav. Seetõttu olen seisukohal, et olukorras, kus süüdistuse puudulikkus välistab esimese astme kohtumenetluses süüdistatava süüditunnistamise talle süüdistusakti järgi inkrimineeritud karistusseaduse sätte järgi ja süüdistatava käitumine ei vasta ka mõne muu kuriteokoosseisu tunnustele, mistõttu süüdistatav tuleks õigeks mõista, tuleks ta süüdistuse sellise puudulikkuse tingimustes õigeks mõista ka esimese astme kohtumenetlusele järgnevas kohtumenetluses.
15. KrMS § 361 p-st 7 tulenevalt on Riigikohus pädev tühistama kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja tegema täiendavaid tõendeid kogumata uue kohtuotsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda. Seega leides, et J.B-le KarS § 257 järgi esitatud süüdistuse puudulikkus välistab tema süüditunnistamise, sai täiskogu kaaluda, rikkumata seejuures KrMS § 363 lg-s 5 sätestatud faktiliste asjaolude tuvastamise keeldu, kas J.B.i süüdistuses kirjeldatud tegevus vastab mõne muu kuriteo tunnustele ja anda ka hinnangu, et kõnealusel juhul on süüdistuse puudulikkus toonud kaasa kuriteo selgitamise võimatuse ja/või tõendamiseseme asjaolude tuvastamatuse.
16. Kõnealuses asjas on kriminaalkolleegiumi täiskogu märkinud (vt otsuse p 14), et kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole pelgalt J.B-le omistatud tegude n.ö välise pildi põhjal võimalik otsustada tema käitumise seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse üle, siis lasub prokuratuuril kohustus kaitseõiguse tagamiseks sisustada KarS §-s 257 nõutav ebaseaduslikkuse tunnus süüdistusaktis.
17. Saates kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule avatakse prokuratuurile võimalus käesolevas asjas esitatud puudulikku süüdistust muuta või täiendada - seega võimalus, mille prokuratuur on minu hinnangul selle asja menetlemisel juba minetanud. Leian, et sellises olukorras kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmine läheb sisuliselt vastuollu ka täiskogu otsuse punktis 15 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt puuduvad kohtul KrMS § 14 lg-s 1 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõttest tulenevalt volitused omal algatusel süüdistust muuta või täiendada, samuti nõuda prokurörilt uue süüdistuse esitamist või olemasoleva süüdistuse muutmist. Ulatatakse ju kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmisega ühele kohtumenetluse poolele - prokuratuurile justkui "abistav käsi" selliste puuduste kõrvaldamiseks, mida minu hinnangul enam selle asja menetlemisel ei peaks saama kõrvaldada. Hannes Kiris