RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

§ 1

lg 1 kohaselt kuulub võlaõigusseaduse üldosas sätestatu muuhulgas kohaldamisele ka töölepingutele ja seega tuleb töölepingu tõlgendamisel lähtuda

§-st 29. 9.

§ 29lg 1 kohaselt on lepingu tõlgendamisel oluline lepingupoolte ühine tegelik tahe.

Praegusel juhul on oluline tõlgendamise teel välja selgitada, missuguses ulatuses piirati pooltevahelise lepinguga töötaja õigust valida endale töökohta. Vaadeldava töölepingu p 6.4 on võimalik tõlgendada selliselt, et töötajal on piiranguperioodi kestel keelatud igasugune (mistahes ametikohal) töötamine mistahes ettevõttes, mille tegevus on otseselt või kaudselt kasvõi osaliselt seotud jalatsikaubandusega. Teisalt on lepingu p 6.4 tõlgendatav ka selliselt, et töötajal on piiranguperioodi vältel keelatud tööandjale tegeliku konkurentsi osutamine (p 6.4 sõnastus: ?Töötajal on keelatud osutada Tööandjale konkurentsi [...]"). Viimasel juhul saaks töötaja poolseks konkurentsikeelu rikkumiseks pidada üksnes niisugust käitumist, mille puhul on tuvastatavad tegeliku konkurentsi tunnused, s.o samal tegevusalal tegutsedes tööandja majandustegevusele negatiivse mõju avaldamine (või vähemalt sellesisulise ohu loomine) klientide ülevõtmise, käibe vähendamise vms kaudu. Niisugune konkurentsi osutamine on võimalik tööandja omaga kattuval tegevusalal tegutsemise korral. 10. Ringkonnakohus tõlgendas pooltevahelise töölepingu punkti 6.4 lähtudes

§ 29

lg-test 4 ja 5 selliselt, et töötaja kohustus hoiduma tööandjale sisulist konkurentsi osutamast, s.o tegutsemast vahetult tööandja omadega kattuvatel tegevusaladel, millega võinuksid kaasneda ettenähtavad negatiivsed tagajärjed tööandja majandustegevusele, eeskätt tema konkurentsiseisundile. Töölepingus kokkulepitavate konkurentsikeeldude olemuslikuks eesmärgiks tuleb pidada tööandja kaitsmist niisuguste kahjulike tagajärgede eest, mis ettenähtavalt võivad kaasneda töötaja töölesiirdumisega tööandja konkurendi juurde. Mõistlikuks ei saa pidada tõlgendust, mille kohaselt töötajal oleks keelatud igasugune tööalane seotus mistahes ettevõtjaga, kelle tegevus on kasvõi üksnes kaudselt seotud jalatsikaubandusega sõltumata sellest, kas uuel töökohal töötamine võis endise tööandja majandustegevust (konkurentsiseisundit) ettenähtavalt mõjutada. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvesse võtta ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama kostjaga sarnane mõistlik isik. Ei ole usutav, et kostjaga sarnane mõistlik töötaja pidanuks töölepingu punkte I ja 6.4 nende koostoimes mõistma selliselt, et nende alusel on tal piiranguperioodi vältel keelatud töötada ka niisugustel ametikohtadel, mis mõistliku arusaama kohaselt tööandja majandustegevusele negatiivset mõju avaldada ei saanud.

1. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kostja töölepingu rikkumise tuvastamine eeldab, et kostja oleks asunud tööle niisugusel ametikohal, mis oli seotud hageja tegevusaladega selliselt, et kostja tööalasest tegevusest võinuks tuleneda hagejale negatiivseid majanduslikku laadi tagajärgi. Käesoleval juhul ei ole tõendatud kostja tööleasumine niisugustel tegevusaladel. AS-is K mittekattuvate kaubagruppidega tegelemine ei saa avaldada tööandja majandustegevusele ettenähtavat negatiivset mõju, mis seisneks tema senise konkurentsiseisundi muutumises ebasoodsamaks võrreldes teiste samal alal tegutsevate ettevõtjate vastava seisundiga.
2. Samuti ei saa kostja töölepingu rikkumiseks pidada tema tööleasumist kinnisvarahaldurina AS-i K. Kostja töölepingu rikkumise tuvastamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et AS K vastab töölepinguus toodud tööandja konkurendi määratlusele, tegeledes muuhulgas jalatsikaubandusega. Töötaja poolse konkurentsi osutamisena ei ole käsitatav töötamine kinnisvara haldusjuhina. Kuivõrd kostja ei rikkunud töölepingu punktis 6.4 sätestatud kohustust, ei ole hageja nõude rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks hinnata apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta, et hageja ei maksnud töösuhte kestel kostjale tegelikult kokkulepitud lisatasu konkurentsist hoidumise eest, vaid kostja sai üksnes põhipalka. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uus otsus asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata. Õige ja põhjendatud on maakohtu seisukoht, et juba üksnes tööle asumisega isikute juurde, kes on tööandja konkurendid, on kostja rikkunud töölepingujärgset konkurentsikeeldu. Töölepingus sätestatud konkurentsikeeld ei ole piiratud konkreetsete ametikohtadega, vaid kehtib kõigi tööandja konkurentide juures tööle asumise faktide suhtes. Konkurentsikeelu kehtestamine sellises ulatuses on põhjendatud, kuna tööandjal puudub võimalus kontrollida, milliseid tööülesandeid töötaja konkurendi juures faktiliselt täidab ja kas ta reaalselt konkurentsi osutab või mitte. Konkurentsikeelu laiendamine kõigile tööandja konkurentidele olenemata töötaja ametinimetustest on põhjendatud ning kooskõlas TLS § 50 p-s 6 sätestatud konkurentsikeelu regulatsiooniga. Ringkonnakohus on andnud konkurentsikeelule tõlgenduse, mis on mõistlik üksnes töötaja seisukohast. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1, kui jättis tähelepanuta maakohtule esitatud tõendi, milles kostja teatas, et ei ole enne ega pärast
4. maid 2004 sõlminud töölepingut, tööettevõtulepingut, agendi- või muid analoogseid tsiviilõiguslikke lepinguid jalatsite, kottide ja/või nahkgalanteriitoodetega tegelevate isikutega. Kostja püüdis hageja konkurentide juures tegutsemist pahauskselt varjata. Vastavalt TsÜS §-le 138 tuleb tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. Pooled on kokku leppinud eritasu tagastamise juhul, kui kostja peaks konkurentsikeeldu rikkuma.
5. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Konkurentsikeelu rikkumiseks saab pidada üksnes niisugust käitumist, mille puhul on tuvastatavad tegeliku konkurentsi tunnused. Lepingu tõlgendamisel ei saa

§ 29

lg 4 ja 5 kohaselt juhinduda üksnes tööandja perspektiivist, vaid tuleb arvestada ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama kostjaga sarnane mõistlik isik. Ei ole usutav, et kostjaga sarnane mõistlik inimene oleks pidanud aru saama, et tal on piiranguperioodi vältel keelatud töötada sellistel ametikohtadel, mis mõistliku arusaama kohaselt tööandja majandustegevusele negatiivset mõju ei avaldanud. Tõendatud ei ole kostja tööleasumine niisugusel tegevusalal, mis oleks seotud hageja tegevusaladega selliselt, et hagejale võinuks tuleneda negatiivsed majanduslikku laadi tagajärjed. Kostja ei ole pahatahtlikult varjanud informatsiooni hageja eest. Hageja tsiteeritud kirja koostamisel lähtus kostja omapoolsest töölepingu p 6.4 tõlgendusest ning oli oma seisukohtades siiras ja tegutses heas usus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Vaidluse all on töölepingus kokku lepitud konkurentsikeelu ulatus. Hageja arvates on töölepingu punktist 6.4 tuleneva konkurentsikeelu rikkumiseks kostja mis tahes ametikohal töösuhetesse astumine mis tahes ettevõtjaga, kes tegeleb jalatsite, aksessuaaride jms toodete jae- ja hulgimüügiga. Kostja on aga seisukohal, et tema töötamine teise tööandja juures, kus ta tegeles kaubagruppidega, mis hageja sortimendis puudusid, ei saa olla konkurentsikeelu rikkumine.
2. Esmalt käsitleb kolleegium konkurentsikeelu ulatusega seonduvat. Konkurentsikeelu ulatuse otsustamiseks tuleb lähtuda nii töölepingu seaduses sätestatust kui ka töölepingus kokkulepitust.
3. novembri
4. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-05 (RT III 2005, 40, 400) märkis kolleegium üle, et kuna konkurentsikeelu näol on tegemist töötaja tegevusala või töökoha vaba valiku piiramisega, siis peab see piirang olema sätestatud seaduses või poolte kokkuleppes. TLS § 50 p 6 sätestab: "Töötaja on kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ettenähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust." Seega annab töölepingu seadus konkurentsikeelule laiema ulatuse - "mitte töötama /.../ konkurendi juures." Töötaja ja tööandja saavad alati kokku leppida konkurentsikeelu kitsamas tähenduses, st töölepingus määratakse kindlaks tegevusalad, mida peetakse konkureerivaks. Pooltevahelise töölepingu punkti 6.4 mõistavad pooled erinevalt. Selle punkti sõnastus on järgmine: "Töötajal on keelatud osutada Tööandjale konkurentsi käesoleva lepingu alusel konkureerivateks loetavatel tegevusaladel nii Tööandja juures töötamise ajal kui ka kahe

§ 29

. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus tugines õigesti võlaõigusseadusele, kuna tööleping on kestvusleping. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lõikele 1 kohaldatakse enne 1. juulit 2002. a sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002. a võlaõigusseaduses sätestatut.

§ 1

lg 1 kohaselt tuleb võlaõigusseaduse üldosas sätestatut muu hulgas kohaldada ka töölepingutele. 17. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et juhul kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda sarnastel asjaoludel pidi mõistma (

§ 29lg 4).

Kuid töölepingu p 6. 4 tõlgendamisel on ringkonnakohus lähtunud sellest, kuidas töötajaga sarnane mõistlik isik pidi vaidlusalusest lepingutingimusest aru saama (vt otsuse p 13). Kolleegium sellise lähenemisega ei nõustu. Kolleegium leiab, et

§ 29

lgs 4 sätestatu tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, (kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest) mitte aga lepingupooltega (tööandja ja töötaja) sarnaste mõistlike isikute positsioonidelt. Objektiivsel tõlgendamisel tuleb muuhulgas arvestada

§ 29lg 5 p-des 4-6 märgitud asjaoludega.

1. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on jätnud täiesti tähelepanuta maakohtule esitatud tõendi (tlk 22), milles kostja on teatanud, et ei ole enne ega pärast
2. maid
3. a sõlminud töö-, tööettevõtu-, agendi- või muid analoogseid lepinguid jalatsite, kottide ja/või nahkgalanteriitoodetega kauplevate isikutega. Sellele tõendile ei ole ringkonnakohus hinnangut andnud, millega ringkonnakohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1.

§ 29

lg 5 p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Apellatsioonikohus ei hinnanud, kas kostja püüdis hageja konkurentide juures tegutsemist varjata ning kui püüdis, kas siis seetõttu, et mõistis konkurentsikeelu ulatust laiemalt. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul anda hinnang ka kostja sellisele käitumisele.

1. Kuna kostja on varasemas menetluses korduvalt väitnud, et talle konkurentsikeelust kinnipidamise eest makstud eritasu ei olnud piisav, siis peab kolleegium vajalikuks käsitleda ka eritasu maksmisega seonduvat. Eritasu suuruse osas jääb kolleegium oma varasema seisukoha juurde (vt otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-05 (RT III 2005, 10, 102)), et konkurentsikeelu eest makstava eritasu suurus peab olema õiglane ja kompenseerima töökohavaliku piirangut. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et töötaja ei pruugi saada tööd erialal, millel ta siiani töötanud on. Tegemist on isiku põhiseaduse § 29 lg-st 1 tuleneva põhiõiguse riivega, mis peab olema võimalikult õiglaselt kompenseeritud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama, kas kostjale makstud eritasu on piisav, et kompenseerida töökohavaliku piirangut.
2. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §st 3, jaotatakse kohtukulud poolte vahel asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik