RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§ 217p 3 alusel lõpetama tsiviilasjas menetluse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada. Tallinna Halduskohtu
2. mai
3. a otsust ei saa käsitada vaidlusena samal alusel sama hagieseme üle. Halduskohtus taotles hageja maavanema korralduste muutmist H. Õ surma tõttu ning enda arvamist isikuks, kes võtab üle H. Õ erastamisõigusest tekkinud kohustused. Hagis taotleb hageja erastamisõiguse teostamisest tekkinud õiguste ja kohustuste pärimise teel üleminekut. Kohtud ei analüüsinud hageja väiteid ega põhjendanud nende ebaõigsust.
4. Kolleegium jätab Rapla maavanema ülesandeid täitva maasekretäri vastuse tähelepanuta, kuna see ei vasta TsMS § 218 lg-s 3 sätestatud nõuetele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks TsMS § 692 lg 1 p 1 ega 2 alusel, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu määruse põhjendusi. Kuna ringkonnakohtu määruse resolutsioon on sisuliselt õige, jääb määruskaebus TsMS § 692 lg 2 alusel rahuldamata.
6. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu põhjendusega, et asjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte alusel lõpetab kohus muu hulgas menetluse juhul, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Tallinna Halduskohtu
7. mai
8. a otsusega jäeti rahuldamata hageja kaebus maavanema toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Seejärel esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi vastu erastamisest tulenevate õiguste ja kohustuste pärimise õiguse tuvastamiseks. Kolleegiumi arvates ei ole haldusasjas tehtud lahend käsitatav samade poolte vahel samal alusel sama hagieseme üle tehtud kohtulahendina. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg-st 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ja seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Halduskohtu pädevuses ei ole hagiasjade läbivaatamine.
9. Eeltoodu ei tähenda seda, et hageja esitatud nõue tuleb hagimenetluses läbi vaadata. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus lõpetas õigesti asjas menetluse, kuid tegi seda valel alusel. Asjas tuleb menetlus lõpetada seetõttu, et esitatud nõue ei ole tsiviilkohtu pädevuses. Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu asus
10. juuni
11. a määruses asjas nr 32-1-34-96 (RT III 1996, 24, 330) ja
12. oktoobri
13. a määruses asjas nr 3-3-4-3-01 (RT III 2001, 26, 290) seisukohale, et halduskohtu pädevusse kuulub vaidlus eluruumi erastamise üle enne erastatava eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimist ning maa- või linnakohtu pädevusse kuulub vaidlus, mis tekib eluruumi ostu-müügilepingust. See seisukoht on kinnistunud kohtupraktikas eluruumide erastamisel tekkinud vaidluste lahendamisel. Kolleegium peab nimetatud seisukohta põhjendatuks ka vabade põllumajandus- ja metsamaade erastamise puhul. Ka sel juhul on enne erastatava maa ostumüügilepingu sõlmimist tekkivad vaidlused halduskohtu pädevuses. Maakohus tuvastas, et Rapla maavanem otsustas
14. veebruari
15. a korraldustega nr 154 ja 155 ning
16. märtsi
17. a korraldusega nr 224 erastada hageja abikaasale maad, kuid hageja abikaasa ei sõlminud maa erastamiseks ostu-müügilepinguid. Seega ei ole esitatud haginõue tsiviilkohtu pädevuses ja ringkonnakohus pidi maakohtu otsuse tühistama ja lõpetama asjas menetluse sel alusel.
18. Lisaks märgib kolleegium, et hageja tuginemine erastamisest tulenevate õiguste ja kohustuste pärimisõigusele ei muuda hageja nõuet tsiviilõigussuhtest tulenevaks nõudeks. Samuti ei näe maareformi seadus ette nõudeõiguse pärimist vabade põllumajandus- ja metsamaade erastamise puhul, nagu see on sõnaselgelt sätestatud maa tagastamise ja kompenseerimise korral MaaRS §-s
20. Vastavalt TsMS § 428 lg-le 2 lõpetab kohus lisaks sama sätte esimeses lõikes nimetatud alustele menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Seega ei saanud maakohus vaadata läbi haldusõigussuhtest tulenevat kohtuasja. Ka menetluse alustamise ajal kehtinud TsMS § 1 lg 4 järgi pidi kohus lahendama esitatud avalduse kohtu pädevusse kuuluvuse küsimuse. TsMS § 1 lg 2 järgi oli tsiviilasjaks tsiviil- ja töösuhtest tekkinud vaidlus. Kuna vaidlus ei tulene tsiviilsuhtest, pidi maakohus enne
21. jaanuari 2006.

§ 149lg 2 p 1 alusel asja menetlusse võtmisest keelduma ja hagi tagastama.

Kui asjaolu, et hagi ei ole tsiviilkohtu pädevuses, selgus hiljem, pidi maakohus kuni 1. jaanuarini 2006.

§ 217p 1 alusel või pärast 1. jaanuari 2006. a kehtiva Ts

MS § 428 lg 2 alusel menetluse lõpetama. Kuigi maakohus seda ei teinud, ei tuvastanud nimetatud menetlusõiguse normi rikkumist ka ringkonnakohus, rikkudes sellega omakorda menetlusõiguse normi. Kuna kolleegiumi arvates on tegemist menetlusõiguse normi rikkumisega, mida on võimalik kõrvalda kassatsioonimenetluses, ei ole alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik