Obsah (9)

§ 208§ 220§ 221§ 111§ 222§ 113§ 108§ 82§ 101

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

§ 208

lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Varasemas kohtumenetluses samade poolte vahelises vaidluses tuvastati, et hageja müüs kostjale korteri, mille küttekolded olid kasutamiskõlbmatud. Kuna tegemist oli eluruumi müügiga, siis on funktsioneeriva küttekolde olemasolu vältimatult vajalik. Kostjal ei olnud võimalik kasutada asja, nagu seda tavaliselt kasutatakse. Seega ei vastanud asi lepingutingimustele, mistõttu ei täitnud hageja lepingut nõuetekohaselt.

§ 220

lg 1 esimese lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja väitis, et ta hakkas korteris elama 2002. aasta novembrist ja teatas sama aasta detsembris hagejale asja puudustest. Hageja sellele asjaolule vastu ei vaielnud. Seega leiab kohus, et kostja on täitnud

§ 220

lg-st 1 tuleneva teatamiskohustuse, kuid hageja ei võtnud kostja näidatud puuduse kõrvaldamiseks midagi ette ning seega on hageja oma kohustust rikkunud. Tulenevalt

§ 221

lg 1 p-st 2 võib ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a otsuses (kohtuasi nr 2-2-289/2004), mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel, on kohus leidnud, et müüja pidi olema küttekollete seisukorrast teadlik. Seega võib

§ 221

lg 1 kohaselt ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes oma kohustuse täitmisest keelduda isegi juhul, kui kostja esimeseks pöördumiseks hageja poole lugeda 14. veebruari 2003. a kirja.

§ 111

lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Vaidlusalusel juhul jättis hageja lepingu kohaselt täitmata, mistõttu on põhjendatud ka kostja samasugune käitumine.

§ 222

lg 1 kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist. Hageja ja kostja õigussuhtes esines

§ 111

lg-st 1 tulenev kohustuse täitmisest keeldumist õigustav olukord.

§ 111

lg-s 3 sätestatud asjaolusid ei esine, kohustuse täitmisest keeldumine on asjaolusid arvestades mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega. See, et kostja jättis kokkulepitud päeval tasu maksmata, on

§ 111lg-st 1 tulenevalt õiguspärane ega kujuta endast lepingu p 5.1 rikkumist.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tartu Ringkonnakohus jättis
3. septembri
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu p 5.1 kohaselt kohustus kostja
5. jaanuaril
6. a tasuma hagejale korteri müügihinnast 63 000 krooni. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja nimetatud kohustust tähtaegselt ei täitnud. Lepingu p 5.1.2 järgi kohustus kostja maksma apellandile viivist 0,2% lepingu järgi tasutavast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivist alates
7. veebruarist 2003 kuni
8. jaanuarini 2005, s.o ajani, kui jõustus Tartu Maakohtu
9. jaanuari
10. a otsus, millega hagejalt mõisteti kostja ja G. K kasuks välja 37 600 krooni.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on viivisenõude üheks eelduseks asjaolu, et nõue on muutunud sissenõutavaks. Sissenõutavaks ei muutu nõue vaatamata täitmise tähtaja saabumisele, kui täitmisega viivitanud pool saab esitada sissenõutavust edasilükkavaid vastuväiteid (näiteks kohustuse täitmisest keeldumise õiguse kasutamine). Maakohus kohaldas õigesti

§ 111lg-t 1, kui leidis, et kostjal oli alus keelduda 63 000 krooni tasumisest.

Kostja esitas hagejale

1. veebruaril 2003 ettepaneku kõrvaldada korteril esinevad puudused või alandada müügihinda. Hageja sellele ettepanekule ei reageerinud ja kostja esitas 79 306 krooni saamiseks hagi kohtusse. Kostja nõue rahuldati 37 600 krooni suuruses osas. Tartu Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a otsusega tuvastati, et müüdud korter ei vastanud lepingutingimustele ning hageja oli sellest teadlik. Seetõttu on kostjal õigus tugineda lepingutingimustele mittevastavusele sõltumata sellest, et ta asja lepingutingimustele vastavusest õigeaegselt ei teatanud. Põhjendatud ei ole hageja viide

§ 111lg-le 3.

Nimetatud sätte kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Hageja oli küll kostjale 260 000 krooni maksva korteri üle andnud, kuid seda lepingutingimustele mittevastavana. Samal ajal oli kostjal apellandile müügihinnast tasumata vaid 63 000 krooni. Seega olid mõlemad lepingupooled oma kohustuse suuremas osas täitnud ning ekslik on apellandi väide, et vastustajal ei olnud õigust keelduda 63 000 krooni tasumisest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja palub kassatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri 2006. a otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kui ostja ei täida ostuhinna maksmise kohustust, on tegemist tema lepingulise põhikohustuse rikkumisega. Kui ostja on jätnud tasumata ostuhinna või ei ole asja vastu võtnud, saab müüja nõuda kohustuse täitmist

§ 108alusel.

Ostuhinna tasumise kohustuse täitmise puhul ei ole seaduses

§ 108lg-st 1 tulenevalt ette nähtud täitmisnõuet välistavaid asjaolusid.

Müüja saab nõuda ostuhinna tasumist alati, kui ostjal on ostuhinna tasumise kohustus tekkinud. Ostuhinna tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral saab müüja nõuda viivist

§ 113alusel.

Lepingus leppisid pooled viivises kokku. Viivist saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Vastavalt

§ 82

lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustus tasuda ostuhind oli muutunud sissenõutavaks

1. jaanuaril
2. a, seega enne seda, kui kostja esitas hagejale ettepaneku korteri puudused kõrvaldada. Kohus on omaalgatuslikult kohaldanud täitmisest keeldumise õigust. Lisaks on ringkonnakohus jätnud alusetult kohaldamata

§ 111lg 3, kuigi hageja oli korteri üleandmisega omapoolse kohustuse täitnud.

1. Kostja ei vastanud kassatsioonkaebusele vandeadvokaadi vahendusel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 689 lg 5 kohaselt järgib kolleegium ringkonnakohtu otsuse põhjendust. Järgnevalt vastab kolleegium kassatsioonkaebuse põhjendustele.
3. Hageja leiab kassatsioonkaebuses, et kostja pidi ostuhinna tasuma lepingus kokkulepitud ajal, sest

§ 108

lg 1 ei näe ette täitmisnõuet välistavaid asjaolusid, ja kuna kostja ostuhinda kokkulepitud ajal ei tasunud, peab ta maksma lepingus kokkulepitud viivist. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 10.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. See säte ei näe tõepoolest ette asjaolusid, mis välistaksid raha maksmise nõude esitamist, kuid sama sätte kohaselt võib võlausaldaja nõuda raha maksmist siis, kui võlgnik on seda kohustust rikkunud. Seega ei saa sellest sättest teha järeldust, et võlgnik peab alati kokkulepitud ajal raha võlausaldajale ära maksma.

§ 108

lg 1 reguleerib võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumise korral õiguskaitsevahendina raha maksmise kohustuse täitmise nõude esitamist, mitte aga raha maksmise kohustuse täitmise nõudeõiguse eeldusi. 11. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks oleks ostuhinna tasumise kohustuse rikkumine kostja poolt.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Ringkonnakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et kuna kostja põhjendatult keeldus

§ 111

lg 1 kohaselt osa ostuhinna tasumisest, siis ei sattunud ta ostuhinna tasumise kohustuse täitmisega viivitusse (ei rikkunud ostuhinna tasumise kohustust), sest kohustus ei olnud sissenõutav. Hagejal ei olnud õigust nõuda kostjalt ostuhinna tasumist oma kohustust nõuetekohaselt täitmata ehk küttekollete puudusi kõrvaldamata. Selline järeldus on kooskõlas ka

§ 113

lg-ga 4, mille järgi võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. 12. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et

§ 111

lg 1 kohaselt osa ostuhinna tasumisest keeldumine ei võtnud kostjalt ära õigust nõuda hagejalt kui müüjalt viimase kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (küttekollete parandamise tõttu tulevikus kantavate kulutuste) hüvitamist (

§ 101lg 2), mida kostja tegigi.

Kostja õigus keelduda osa ostuhinna tasumisest langes aga ära pärast seda, kui kohus rahuldas tema nõude hageja vastu kahju hüvitamiseks. Pärast selle nõude rahuldamist ei saanud kostja enam hagejalt küttekollete puuduste kõrvaldamist nõuda (

§ 108

lg 8) ega keelduda selle hageja kohustuse täitmata jätmise tõttu

§ 111lg 1 kohaselt ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest.

Samal ajal tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt ostuhinna tasumise kohustuse täitmist ja viivist, juhul kui kostja seda kohustust ei täida. Ringkonnakohtu otsuse järgi nõudis hageja viivist kohtuotsuse, millega hageja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue osaliselt rahuldati, jõustumiseni. 13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on põhjendatult jätnud kohaldamata

§ 111lg 3.

Hageja pole kohtu ette toonud asjaolusid, millest järelduks, et kostja keeldumine osa ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest oleks ebamõistlik või vastuolus heade kommetega.

1. Vaidluse lahendamise seisukohalt ei ole tähtsust sellel, et kostja esitas kirjalikult puuduste kõrvaldamise nõude
2. veebruaril 2003, s.o pärast ostuhinna tasumiseks kokkulepitud aega. Maakohtu otsusega tuvastati, et kostja teatas hagejale asja puudustest juba
3. aasta detsembris. Põhjendamata on hageja väide, et kohus on täitmisest keeldumise õigust kohaldanud omal algatusel. Kostja poolt kohtule esitatud ja asjas tuvastatud asjaolusid arvestades pidi hagejale olema üheselt arusaadav kostja tahe keelduda osa ostuhinna tasumisest, kuna küttekolded olid puudustega ja hageja keeldus neid kõrvaldamast. Kohus on kostja esitatud väidetele ja tuvastatud asjaoludele tuginedes andnud pooltevahelisele suhtele üksnes õigusliku kvalifikatsiooni. A. Kull, L. Laarmaa, T. Tampuu