RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 3-4-1-17-06 17. jaanuar 2007 Eesistuja Märt
) § 137 lg 1 alusel Harju Maakohtule taotluse vahistatuse põhjendatuse kontrolliks ja K. Kanguri viivitamatult vahi alt vabastamiseks. 11. detsembril 2006 tegi Harju Maakohus kohtumääruse, millega jättis taotluse rahuldamata ja valitud tõkendi muutmata, märkides, et määrus pole edasikaevatav (
§-d 137 lg 3 teine lause ja 385 p 6¹). K. Kangur vabastati
- detsembril 2006 vahi alt.
- K. Kanguri kaitsja esitas
- detsembril 2006 Riigikohtule taotluse kontrollida
§ 137lg 3 teise lause ja § 385 p 6¹ ning K.
Kanguri kaitseõiguse piiramise ja vabadusõiguse riive põhiseaduslikkust. Kaitsja taotles: 1)
§ 137
lg 3 teise lause ja § 385 p 6¹ põhiseaduslikkuse kontrolli, sest need sätted on vastuolus põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 esimese lause ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsiooni) artiklitega 6 ja 13 tagatud ausa ja tõhusa menetluse ning kaebeõiguse garantiidega; 2) kaitseõiguse piiramise põhiseaduslikkuse kontrolli, kuna kehtiv menetluskord ei anna ühtegi tõhusat võimalust isiku kaitseõiguse riive kohtulikuks kontrolliks (vastuolu PS §-ga 21 ja konventsiooni artiklitega 5, 6 ja 17); 3) vahistuse põhjendatuse sisulist kohtulikku kontrolli, sest seda pole seni toimunud (PS §-de 14 ja 20 rikkumine) ja ka kehtiv menetluskord ei anna ühtegi tõhusat võimalust isiku niivõrd intensiivse põhiõiguse riive kohtulikuks kontrolliks. Kaitsja väitel puudavad K. Kanguril tõhusad põhiõiguste rikkumise kontrolli võimalused ja seega on tema põhiõiguste rikkumise kontrolli ainus võimalus esitada individuaalkaebus Riigikohtule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- K. Kanguri kaitsja taotleb K. Kanguri kaitsealuse põhiõigusi rikkuvate kriminaalmenetluse seadustiku sätete ja tema kaitseõiguse riivamise põhiseaduslikkuse kontrolli ning K. Kanguri vahistatuse põhjendatuse sisulist kohtulikku kontrolli.
- Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on
- märtsi
- a määruses asjas nr 3-41-6-05 (RT III 2005, 11, 104, p 4) leidnud, et: "[...] põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) järgi on võimalus esitada individuaalkaebus otse Riigikohtule piiratud. Nii võib isik, kelle õigusi rikub Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus, vaidlustada selle otsuse Riigikohtus (PSJKS §-d 16-18). Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib esitada erakond, valimisliit või üksikisik (PSJKS § 37). Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada individuaalkaebus õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks. Samas on Riigikohtu üldkogu, tuginedes põhiseaduse §-dele 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamispraktikale, korduvalt märkinud, et Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle põhiseaduse §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu
- märtsi
- a otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, p 17;
- jaanuari
- a otsus asjas nr 3-1-3-13-03 RT III 2004, 4, 36, p 32;
- jaanuari
- a otsus asjas nr 3-3-2-1-04 - RT III 2004, 4, 37, p 26)." Lisaks on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
- mai
- a määruses asjas nr 3-41-4-06 (RT III 2006, 19, 174, p 9) märkinud, et: "Põhiseaduse §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- aprilli
- a otsus asjas nr 3-4-1-4-03 - RT III 2003, 13, 125, p 16)." Sarnase õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile näeb ette ka konventsiooni artikkel
- Eeltoodust tulenevalt saaks Riigikohus menetleda K. Kanguri kaitsja taotlust üksnes juhul, kui K. Kanguril puudub muu tõhus viis talle PS §-ga 15 tagatud kohtuliku kaitse õiguse kasutamiseks. Seetõttu kontrollib kolleegium järgnevalt, millised kohtuliku kaebe võimalused on K. Kanguri põhiõiguste väidetava rikkumise kontrollimiseks.
- K. Kanguri vabadusõigust riivati tema vahistamisega.
§-d 136 ja 384 lg 1 näevad ette võimaluse esitada vahistamise peale määruskaebus. K. Kangur realiseeris kohtuliku kaebeõiguse, esitades kaitsja kaudu
- oktoobril 2006 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Harju Maakohtu
- oktoobri
- a vahistamismääruse peale. Kriminaalmenetluse seadustiku § 137 lõikega 1 vahistatule või tema kaitsjale ette nähtud võimalus esitada vahistamisest kahe kuu möödumisel eeluurimiskohtunikule või kohtule taotlus kontrollida vahistuse põhjendatust on iseloomult täiendav põhiõiguste tagamise garantii. Kolleegiumi arvates on K. Kangurile seoses tema vabaduspõhiõiguse riivega olnud põhiseaduse ja konventsiooniga nõutaval määral tagatud nii tema õiguste kaitseks kaebuse esitamise võimalus kui ka kohane, st õiglane ja tõhus kohtumenetlus. Seega on ekslik taotluse esitaja seisukoht, et K. Kanguril ei ole teisi võimalusi oma põhiõiguste kaitseks kui pöörduda Riigikohtusse. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on
- mai
- a määruses asjas nr 3-4-1-4-06 (RT III 2006, 19, 174, p 12) märkinud, et: "[...] PS §-s 15 ettenähtud isiku kaebeõigus ei ole absoluutne. Seadusandjal on õigus määratleda põhiseadusega sätestatud raamides selle piirid, arvestades sealhulgas teiste põhiseaduslike väärtustega. Kolleegiumi arvates on seadusandja vaidlustatud regulatsiooni kujundades leidnud õigusrahu ja isiku kaebeõigust kaaludes kohase tasakaalu. Asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu tema suhtes tehtud ja jõustunud kohtulahendiga, ei anna iseenesest alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja et sellise rikkumise kõrvaldamiseks puudub tõhus viis kohtulikule kaitsele."
- Eeltoodu tõttu ei ole K. Kanguri kaitsja taotlus lubatav ja Riigikohtul puudub alus selle sisuliseks menetlemiseks. Sel põhjusel tuleb K. Kanguri kaitsja taotlus - kontrollida
§ 137lg 3 teise lause ja § 385 p 6¹ ning K.
Kanguri kaitseõiguse piiramise ja vabadusõiguse riive põhiseaduslikkust - jätta läbi vaatamata. Märt Rask, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Ants Kull, Priit Pikamäe