RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

).

§ 110

lg 1 kohaselt parandab perekonnaseisuasutus kandes vigu ja teeb selles muudatusi, kui selleks on küllaldane alus ja huvitatud isikute vahel ei ole vaidlust.

§ 110

lg 2 kohaselt, kui perekonnaseisuasutus keeldub kande parandamisest või muutmisest, samuti vaidluse korral asjast huvitatud isikute vahel, otsustab kande parandamise või muutmise kohus huvitatud isiku avalduse alusel. Sünniakti muutmise võimalused on reguleeritud seaduses. Sünniaktis märgitud sünnikoha muutmist seadus eraldi ette ei näe. Tulenevalt TsMS § 476 lg-st 1 algatatakse hagita menetlus isiku avalduse alusel siis, kui seda isikut saab käsitada huvitatud isikuna. Avaldaja ei ole nimetanud alust, millest võiks tuleneda tema õiguslik huvi sünniaktis märgitud sünnikoha muutmise vastu, avalduses märgitud emotsionaalne põhjendus seda ei kinnita. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja rahuldada tema avaldus sünniaktis sünnikoha kohta tehtud kande ebaõigsuse tuvastamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 1 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohtu määruses on õigesti märgitud, et sünniakti muutmist reguleerib perekonnaseadus. Tulenevalt

§ 110

lg-st 1 parandab perekonnaseisuasutus kandes vigu ja teeb neis muudatusi, kui selleks on küllaldane alus ja huvitatud isikute vahel ei ole vaidlust. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt võib perekonnaseisuakti muuta ja parandada perekonnaseaduses sätestatud juhtudel kohtu või perekonnaseisuasutuse otsuse alusel, millega parandatakse või muudetakse perekonnaseisuakti kannet. Perekonnaseaduse järgi on sünniakti võimalik muuta seoses lapsendamise (

§ 123

) ja põlvnemisega (

§ 125). Sünnikoha kande muutmist perekonnaseadus ette ei näe. Ts

MS § 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Vastavalt TsMS § 476 lg-le 1 algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Avaldaja väitel on ta sünniaktis sünnikohana Narva märkimisest huvitatud seetõttu, et tema emapoolsed sugulased on juba 18. sajandist elanud Narva lähistel ja sünnikoht omab tähtsust suguvõsa uurimisel. Sellist avaldaja huvi perekonnaseadus ei kaitse. Avaldaja ei ole väitnud, et sünniakti sünnikoha kanne takistaks tal õiguste teostamist. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et kohtud on TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldades jätnud õigesti avalduse menetlusse võtmata. Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa