Obsah (9)

§ 67§ 62§ 331§ 692§ 691§ 68§ 235§ 422§ 222

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 149 lg 5 alusel kostjale tagastada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta tähtaja ennistamise avaldus rahuldamata. Kaebuses leitakse, et ringkonnakohus on rikkunud

§ 67lg-s 1 sätestatut.

Sellest sättest tulenevalt on tähtaja möödalaskmise põhjus mõjuv, kui menetlustoimingu tegemine oli objektiivselt võimatu. Ringkonnakohus leidis alusetult, et kostjal oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus. Menetlustähtajad kehtivad võrdselt kõigile menetlusosalistele, sõltumata menetlusosaliste või nende esindajate hõivatusest. Juhul, kui kostja juhatuse liikmel tuli tähtaja viimasel päeval ette ootamatu töökohtumine Tallinnas, oleks ta pidanud suutma siiski korraldada apellatsioonkaebuse esitamise. Samuti oli tal võimalik apellatsioonkaebus esitada õhtul, pärast töökohtumiselt saabumist (

§ 62lg 2).

1. Kostja ei ole määruskaebusele õigeaegselt (hiljemalt
2. detsembril
3. a) vastanud ega ole taotlenud ka vastamise tähtaja pikendamist.
4. jaanuaril
5. a hilinemisega saabunud vastuse jätab kolleegium

§ 331lg 1 alusel tähelepanuta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Kolleegium saab

§ 691

p 5 alusel ise teha uue määruse, millega jätab avalduse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. 10.

§ 67

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

§ 68

lg 1 teise lause kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Seega peab kohus avalduse lahendamisel hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud (

§ 235) mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida.

Põhistamise kohta vt ka Riigikohtu

1. novembri
2. a lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-94-06 (RT III 2006, 41, 347).
3. Kohtu eelmises punktis nimetatud hinnangu andmine tähendab kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsuse tegemist selles küsimuses, kuivõrd

ei näe ette mõjuvate põhjuste (ammendavat) loetelu. Kolleegium märgib, et tähtaja ennistamisel tulevad mõjuvate põhjustena muu hulgas kõne alla ka

§ 422

lg-s 1 sätestatud põhjused, s.o liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, kuid nimetatud loetelu ei ole ammendav. Riigikohus on oma

1. septembri
2. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 (RT III 2005, 30, 304) leidnud, et kohtu diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire.
3. Kolleegium leiab, et praeguses asjas on ringkonnakohus konkreetseid asjaolusid hinnates diskretsiooni piire ületanud. Kolleegium nõustub määruskaebuse seisukohaga, mille järgi tähendab mõjuv põhjus

§ 67lg 1 tähenduses seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus.

Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Ringkonnakohus on praegusel juhul valesti lugenud objektiivseks põhjuseks kostja seadusliku esindaja ootamatu komandeeringu apellatsioonkaebuse esitamise viimasel päeval, kaebuse esitamise unustamise pärast komandeeringust naasmist ning teadmatuse Riigikohtu lahendist. 13. Kostja ei ole põhistanud, miks ei olnud kostja seaduslikul esindajal ka ootamatu komandeeringu korral võimalik teha apellatsioonkaebuse kohtule edastamine ülesandeks mõnele muule isikule. Toimiku materjalide kohaselt on kostja juhatuse liige maakohtu menetluse ajal andnud kolmele isikule volituse esindada kostjat praeguses vaidluses (tl 50), kaks neist on kostja töötajad ja kolmas õigusalase kõrgharidusega isik (tl 53). Esindamise piiranguid volikirjast ei nähtu. Kõik kolm isikut on osalenud ka nt kohtuistungil maakohtus.

§ 222

lg 1 p 10 kohaselt annab õigus kohtus esindamiseks muu hulgas ka õiguse kohtulahendi peale kaebuse esitamiseks. Lisaks oli kostjal ka teine juhatuse liige, kes võinuks kaebuse allkirjastada. Kaebuse esitamata jätmist ei saa vabandada asjaoluga, et teine juhatuse liige on rootslane ning tegeleb tehniliste küsimustega. Kolmandate isikute ning kohtu suhtes on tal siiski seadusest tulenev kostja esindamise õigus. Juriidilise isiku siseselt on võimalus korraldada töö selliselt, et vajalikud dokumendid saaks vajaduse korral alla kirjutada ka teine juhatuse liige. Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda ka kaebuse edastamise unustamist ning teadmatust Riigikohtu lahendist

§ 62lg 2 kohta.

Kolleegium märgib, et kohtupraktikas oli ka enne

1. jaanuari
2. a tunnustatud võimalus saata dokument kohtule tähtaja viimasel päeval nt faksiga või elektronpostiga, tingimusel, et dokumendi originaal saadetakse samuti viivitamatult kohtule. Alates
3. jaanuarist
4. a on see võimalus selgelt sätestatud ka

§-s 335, vt selle kohta ka Riigikohtu

1. mai
2. a lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-43-06 (RT III 2006, 21, 196) ja
3. septembri
4. a lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-74-06 (RT III 2006, 30, 267). Kaebuse edastamise unustamine ei ole mõjuv põhjus

§ 67lg 1 tähenduses.

14. Kolleegium märgib, et sisuliselt võib ringkonnakohtu järeldus, et kostjal oli tahteavaldus kaebus esitada (mida kinnitab muu hulgas riigilõivu tasumine, tl 79), olla õige, kuid pelgalt tahteavaldust ei saa võrdsustada kaebuse esitamisega. Vastasel korral muutuks õiguskord kaebuste ja muude menetlusdokumentide esitamise küsimuses ebakindlaks ja ebaülevaatlikuks. Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Jaak Luik