RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

§ 60

lg 1 ja lg 11 alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja esimese astme kohtus tasutud riigilõivu katteks samas proportsioonis 4048 krooni (nagu seda tegi ka maakohus). Apellatsioonimenetluses hageja tasutud riigilõiv 16 000 krooni jääb hageja enese kanda, kuna ta vaidlustas maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis kokkuvõttes õigesti hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldanud ringkonnakohtu otsus tühistatakse kaebuse rahuldanud osas, st maakohtu otsuse vaidlustanud kaebus jääb sisuliselt rahuldamata. 35. Esimese astme kohtus kandis hageja kuludokumentidega tõendatud õigusabikuludena 2950 krooni (vt käesoleva otsuse p 25). Arvestades hagi rahuldatud osa (20,24%), tuleb kolleegiumi arvates sellest kostjalt enne 1.

§ 60lg 1 järgi välja mõista 597 krooni.

Kostja esimese astme kohtus kohtukulude nimekirja ei esitanud. Apellatsioonimenetluses kandis hageja õigusabikulusid 9400 krooni ja kostja 9735 krooni. Kassatsioonimenetluses kandis kostja õigusabikulusid 10 271 krooni 90 senti. Kuna lõpptulemusena tehakse apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses vaidlusaluse nõude osa suhtes otsus kostja kasuks, kannab hageja oma õigusabikulud apellatsioonimenetluses ise. Lähtudes enne 1.

§ 61

lg 1 p-st 1, on kostja kantud õigusabikuludest (19 671 krooni 90 senti) maksimaalselt võimalik hagejalt välja mõista 5% rahuldamata jäänud hagi osast (st vaidlusalusest 300 228 kroonist), seega 15 011 krooni 40 senti. Kolleegium loeb asja keerukust ja kostja esindaja eeldatavat tööpanust arvestades kostja vajalikeks ja põhjendatud õigusabikulutusteks apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kokku 10 000 krooni, ning mõistab selle summa välja hagejalt kostja kasuks.

1. Hagejalt ja kostjalt väljamõistetavate õigusabikulude tasaarvestuse tulemusena (10 000 - 597) mõistab kolleegium hagejalt kostja kasuks õigusabikulude katteks välja 9403 krooni. Selle summa ja kostjalt hageja kasuks välja mõistetud riigilõivu tasaarvestuse tulemusena (9403 - 4048) mõistab kolleegium hagejalt kostja kasuks kohtukuludena välja 5355 krooni.
2. Maakohus mõistis lisaks kostjalt riigituludesse 154 krooni 30 senti postikulude katteks. Menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud olid TsMS § 143 p 4 enne
3. jaanuari 2007 kehtinud redaktsiooni järgi asja läbivaatamise kuludeks, st TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukuludeks ja TsMS § 138 lg 1 järgi ka menetluskuludeks. Sarnaselt olid postikulud kohtukuludeks enne 1.

§ 46p 2 ja § 52 p 5 järgi. Alates 1. jaanuarist 2007 on asja läbivaatamise kuludeks Ts

MS § 143 p 4 järgi üksnes menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud, st postiteenistuse vahendusel Eestis menetlusdokumentide kättetoimetamise kulusid menetluskulude hulka enam ei arvata. Lähtudes TsMS §-st 6, tuleb menetlustoimingu tegemisel lähtuda toimingu tegemise aja seadusest. Seega ei saa kolleegium menetluskulude kindlaksmääramisel poolelt postikulu selliselt enam välja mõista, nagu tegi maakohus. Seega tuleb ringkonnakohtu ja maakohtu otsus tühistada ka kostjalt riigituludesse 154 krooni 30 sendi väljamõistmise osas. Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu