Obsah (8)

§ 692§ 465§ 363§ 32§ 33§ 666§ 427§ 423

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) §-s 363 ettenähtud vormis avalduse esitamiseks. Samuti kohustas maakohus hagejaid hagiavalduses oma seisukohtasid täiendavalt põhjendama ja esitama tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus märkis, et nõuetekohase hagiavalduse esitamata jätmise korral jätab kohus hagi läbi vaatamata ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu.

2. märtsil
3. a esitasid hagejad hagiavalduse Viru Maakohtule, milles palusid kohustada kostjat täitma Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva töövaidluskomisjoni
4. jaanuari
5. a otsust.
6. Viru Maakohus leidis
7. aprilli
8. a määruses, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hagejad ei ole esitanud hagiavaldust hagimenetluses

§-s 363 ettenähtud vormis. Esitatud ei ole samu nõudeid, mis töövaidluskomisjonis, oma seisukohtasid ei ole täiendavalt põhjendatud ning ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.

1. Hagejad esitasid Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a määruse peale määruskaebuse, milles palusid määruse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Viru Ringkonnakohus jättis
5. septembri
6. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus oli piisavalt motiveeritud ja seaduslik ning maakohus leidis õigesti, et hagejad ei ole esitanud hagiavaldust hagimenetluses

§-s 363 ettenähtud vormis ning ei ole täiendavalt põhjendanud oma seisukohti, ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus märkis ka, et hagiavalduse resolutiivosa pidi sisaldama samasuguseid nõudeid, mis esitati töövaidluskomisjonile. Neid nõudmisi hagejad oma

1. märtsil
2. a esitatud avalduses ei täitnud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kaebuses leitakse, et kuna hagejad olid õigusteadmisteta isikud, ei saanud nad aru Viru Maakohtu nõudmistest, mis esitati
4. märtsi
5. a määruses. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks. Hagejate poolt Narva töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vastab hagiavalduse sisulistele nõuetele, kuna avalduse eesti keelde tõlkimise nõuet kohus ei esitanud. Samuti ei sisalda Viru Maakohtu
6. aprilli
7. a määrus kohtu selgitusi, milleks oli vaja sisult korrektne avaldus töövaidluskomisjonile ümber vormistada hagiavalduseks. Hagejate arvates ei ole maakohus hagiavalduse käiguta jätmise määruses selgitanud, et hagejad peavad esitama hagiavalduses samasuguseid nõudeid, mis esitati töövaidluskomisjonile.
8. Kostja leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole, ja palub jätta määruskaebus rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et Viru Maakohtu
10. aprilli
11. a määrus ja Viru Ringkonnakohtu
12. septembri
13. a määrus tuleb

§ 692

lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb

§ 692lg 5 alusel saata uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule.

10. Esmalt käsitleb kolleegium määruskaebuse väiteid. Õige on hagejate väide, et maakohus ei ole hagi käiguta jätmise määruses selgitanud, et nad peavad esitama samasisulise avalduse (vt selle kohta ka otsuse p 11) nagu töövaidluskomisjoni. Maakohus ei ole põhjendanud ka seda, miks ei piisanud töövaidluskomisjoni esitatud avaldusest. ITLS § 24 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldust hagiavalduseks, kuid kohus võib anda vajaduse korral pooltele tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtavas vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Kolleegiumi arvates peab kohus ITLS § 24 lg 5 teises lauses nimetatud juhul põhjendama ning selgitama, miks on tekkinud vajadus avaldus uuesti esitada ning millises osas peaksid pooled avaldust täiendama. Hagiavalduse käiguta jätmise määruses on vaid märgitud, et hagejad peavad esitama hagiavalduse hagimenetluses

§-s 363 ettenähtud vormis ning põhjendama oma seisukohtasid täiendavalt ja esitama tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohtu selgitamiskohustus on oluline, sest ITLS § 24 lg 7 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui tema nõudmist ei järgita, ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Ka ringkonnakohus ei ole määruses põhjendanud, miks praegusel juhul ei saanud töövaidluskomisjoni esitatud avaldust lugeda hagiavalduseks. Seega on ringkonnakohus oluliselt rikkunud

§ 465

lg 2 p 8, mille kohaselt peavad määrusest nähtuma põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. See rikkumine on aluseks ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Piisav ei ole ringkonnakohtu viide maakohtu määrusele, kuna ka viimases ei ole põhjendusi välja toodud. Kuna hagiavalduse menetlusse võtmise otsustab esimese astme kohus, tuleb asi hagiavalduse menetlusse võtmise lahendamiseks saata Viru Maakohtule. Lisaks peab kolleegium vajalikuks märkida seda, et hagiavalduse sisunõuded on peale

§ 363

sätestatud ka

§-s

1. Töövaidluskomisjoni esitatava avalduse nõuded on sätestatud ITLS §-s
2. Viimati mainitud nõuded on põhiküsimustes (selge nõude esitamise kohustus, nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamise kohustus ning nõuet tõendavate tõendite nimetamise kohustus) samad, mis

esitab hagiavaldusele. Seetõttu on kolleegium arvamusel, et eespool viidatud ITLS § 24 lgs 7 sätestatud võimalust jätta hagi läbi vaatamata saab rakendada vaid neil juhtudel, mil töövaidluskomisjoni esitatud avaldus oli selliste (oluliste) puudustega, mis ei võimalda seda avaldust hagimenetluses

-i kohaselt menetleda. Ebamõistlik ja lubamatu oleks jätta põhiküsimustes nõuetekohane hagi läbi vaatamata ainult sellel põhjusel, et selles ei märgita nt soovi vaadata asi läbi kohtuistungil (

§ 363lg 1 p 4).

11. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et hagiavalduse resolutiivosa peab sisaldama samasuguseid nõudeid, mis esitati töövaidluskomisjonile. Seejuures ei ole ringkonnakohus tuginenud sellele seisukohale asudes ühelegi materiaalõiguse normile. ITLS § 24 lg 3 teise lause kohaselt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. See säte reguleerib aga juhtumit, mil kohtusse pöördub töövaidluskomisjoni pöördunud isik (ITLS § 24 lg 3 esimene lause). Kuna praeguses vaidluses on kohtusse pöördunud teine pool, ei saa nimetatud sätet kohaldada. Siiski sätestab ITLS § 24 lg 5, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks, juhul kui teine pool esitab kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Seega loetakse avalduses esitatud nõuded ka hagiavalduse nõueteks ning järelikult ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada ka ITLS § 24 lg-s 5 reguleeritud juhtumil. Ka juhul, mil kohus tulenevalt ITLS § 24 lg-st 5 kohustab hagejat oma avaldust parandama, tuleb esitada samad nõuded nagu töövaidluskomisjonile. Kolleegiumi arvates on ITLS § 24 lg-tes 3 ja 5 nimetatud piirangu eesmärk vältida olukordi, mil töövaidluskomisjoni pöördutakse töölepingu seaduses (nt TLS § 117 lg 1) võimaldatud alternatiivse nõudega (nt rahaline nõue) ning pärast selle rahuldamata jätmist esitatakse hagi, milles taotletakse nt tööle ennistamist. Samas on kolleegium seisukohal, et nimetatud sätted ei keela edaspidises menetluses hagi muutmistoiminguid

-i alusel (nt võib suurendada viivise nõuet). Samuti ei ole kohustust esitada hagis kõiki töövaidluskomisjoni esitatud nõudeid juhul, kui pool soovib osadest nõuetest loobuda.

1. Määruse tühistamise alus ei ole määruskaebuse väide, mille kohaselt ei suutnud hagejad õigusteadmiste puudumise tõttu aru saada Viru Maakohtu nõudmistest.
2. Järgnevalt käsitleb kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides mõningaid töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamist ning sellega seonduvalt ka

-i rakendamist puudutavaid küsimusi.

§ 32

lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 33

lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Praeguses vaidluses oli töövaidluskomisjonile esitatud avaldus venekeelne, kuid toimiku materjalide kohaselt ei ole maakohus selle tõlkimist sõnaselgelt nõudnud. Seega tuleks kohtutel tagada, et toimikus ei oleks tõlketa dokumente.

1. Õiguse ühetaolise tõlgendamise huvides tuleb tähelepanu juhtida ka ITLS § 24 lg 4 kolmandale lausele, mille kohaselt tuleb avalduselt tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. See lause lisati seadusesse
2. veebruaril
3. a jõustunud ITLS-i muudatusega. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud sätet tõlgendada nii, et riigilõivu peab tasuma kohtusse pöördunud pool (kuigi ITLS § 24 lõike 4 esimeses lauses on kasutatud sõna "taotluse" ning kolmandas lauses sõna "avalduselt"). Riigilõivu tasumise kohustus (esialgselt) on sellel isikul, kes kohtusse pöördub. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjalt oleks nõutud riigilõivu tasumist taotluse esitamise eest, kuigi taotlus on esitatud pärast seadusemuudatuse jõustumist
4. veebruari
5. a. Kuid tulenevalt enne
6. jaanuari
7. a kehtinud riigilõivuseaduse (varasem RLS) § 16 lg 1 p-st 1 vabastatakse riigilõivu tasumisest hageja või kaebuse esitaja palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise ning töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagis või kaebuses. Sarnane on regulatsioon ka alates
8. jaanuarist
9. a kehtiva RLS § 22 lg 1 ps
10. Käesolevas asjas on hagejad esitanud palga nõudmise. Seetõttu ei pidanud hagejad riigilõivu tasuma ning seda ei saa nõuda ka kostjalt ITLS § 24 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt. Kolleegiumi arvates on varasema RLS § 16 lg 1 p-s 1 ja RLS § 22 lg 1 p-s 1 nimetatud juhtudel tegemist nn automaatse ja lõpliku riigilõivu tasumisest vabastamisega/tasumiskohustuse puudumisega. Varasema RLS § 16 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt puudutab see aga ainult hagejat ning seega tuleb kostjalt hagi rahuldamise korral riigilõiv välja mõista. Küll ei saa nõuda riigilõivu tasumist hagejalt, kui hagi jäetakse rahuldamata. RLS § 22 lg 1 p 1 sõnastuses ei mainita aga enam ainult hagejat. Seega ei saa kostjalt riigilõivu tasumist nõuda ka juhul, kui hagi rahuldatakse, samuti ei saa nõuda riigilõivu hagejalt, kui hagi jäetakse rahuldamata.
11. Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et praegusel juhul vaatas määruskaebuse läbi ja lahendas selle üks ringkonnakohtu kohtunik. Tulenevalt

§ 666

lõikest 1 vaatab ringkonnakohtus läbi ja lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik. Sama paragrahvi 2. lõike järgi vaatab hagi menetlusse võtmata või hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise kohta maakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse läbi ja lahendab ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis, välja arvatud juhul, kui menetluse esemeks on varaline nõue ja tsiviilasja hind ei ületa 10 000 krooni. Koosseisu suuruse otsustamiseks tuleb seega muu hulgas määrata, kas tegemist on varalise nõudega ja milline on tsiviilasja hind. Praegusel juhul nõudsid hagejad töövaidluskomisjonis muu hulgas saamata jäänud töötasu, intresse töötasu maksmisega viivitamise eest ning lisatasude väljamaksmist. Seetõttu oli tegemist varalise nõudega ning asja uuel lahendamisel tuleb vajaduse korral lahendada töövaidluskomisjoni otsusest (hagejate nõuded koostoimes otsuse resolutsiooniga, tl-d 3?9) johtuvalt küsimus, kas hagejate nõuded ületasid 10 000 krooni. Kolleegiumi arvates peab

§ 666

lg 2 mõttest tulenevalt määruskaebuse läbi vaatama kolmeliikmeline koosseis juhul, kui kas või ühe hageja nõue ületab 10 000 krooni. 16. Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et osaliselt on ebaõige maakohtu määrus, millega on liidetud töövaidluskomisjoni otsuse peale esitatud taotlus ning hagejate esitatud hagi hagidena ühte menetlusse (tl 34). Taotlust ei saa lugeda hagiks

-i tähenduses, küll on see tsiviilasja lahendamist käivitav dokument ning seda tuleks menetleda hagiga samas menetluses. 17. Kolleegium peab vajalikuks märkida ka seda, millel põhineb hagejate õigus esitada määruskaebus Riigikohtule.

§ 427

teise lause kohaselt ei saa maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata

§ 423lõike 1 punktides 2, 7?10 ja 12 nimetatud alustel.

Kuna praegune hagi läbivaatamata jätmise alus ei sisaldu

§ 427

teises lauses viidatud

§ 423loetelus, on ringkonnakohtu määrus edasikaevatav.

18. Kokkuvõttes tuleb maakohtul uuesti lahendada hagi menetlusse võtmise küsimus, arvestades otsuse p-des 10?14 ja 16?17 esitatud seisukohti. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks