← Eesti

3-3-1-89-06

Obsah (8)§ 31§ 33§ 110§ 106§ 108§ 132§ 118§ 17

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-89-06 5

) § 33 lg 1 alusel OÜ XXXXXXX XX XXXXX maksuarvestusest aegumise tõttu maha kuni 1999. aastani tekkinud tulumaksu enammakse 5 592 kr, mille suhtes oli maksukeskuse arvates nõudeõigus vastavalt

§ 31lg 3 p-le 4 aegunud.

MTA PMK

  1. jaanuari
  2. a otsustega nr K6711-1/3801, K6711-1/3804 ja K6711-1/3926 jäeti

§ 33

lg 1 alusel nõudeõiguse väidetava aegumise tõttu rahuldamata OÜ XXXXXXX XX XXXXX tulumaksu tagastusnõue 23 060 kr ning sotsiaalmaksu tagastusnõue 2 882 kr ja tasaarvestamise nõue 351 kr.

  1. Halduskohtule esitatud kaebustes palus OÜ XXXXXXX XX XXXXX tühistada MTA PMK otsused nr 7795, K6711-1/3801, K6711-1/3804 ja K6711-1/
  2. Tallinna Halduskohtu
  3. juuni
  4. a otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Halduskohus leidis, et tagastusnõude esitamise ja enammakstud maksusummade mahaarvamise ajaks oli

§ 33lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud.

Maksunõude aegumine kolmeaastase tähtaja jooksul kujutab küll endast kitsendust maksumaksjale tema omandiõiguse realiseerimisel, kuid nimetatud kitsendus tuleneb seadusest ega riiva seetõttu põhjendamatult omandiõigust. Kolmeaastane tähtaeg tagastus- või tasaarvestusnõude esitamisel on proportsionaalne piirang. Maksukohustuslane peab omama ülevaadet oma maksuarvestusest ja jälgima ka enammaksete tekkimise ning tagastusnõuete esitamise tähtaegu. Kaebuse esitaja oli enammakstud maksusummade olemasolust teadlik. Kaebuse esitaja ei teinud midagi selleks, et tagastusnõuet tähtaegselt esitada, eirates sellega teadlikult tagastusnõude õigeaegselt esitamata jätmise negatiivsete tagajärgede saabumise võimalust. Kaebuse esitaja ei ole ilmutanud piisavat hoolsust maksuõigussuhetest tulenevate kohustuste täitmisel. Maksukorralduse seadus ei sätesta tähtaega, mille jooksul maksuhaldur peaks aegunud enammakse maksukohustuslase maksuarvestusest kustutama, samuti ei ole maksuhalduril seadusest tulenevat kohustust maksukohustuslast enammakse aegumise tähtaja saabumisest eelnevalt hoiatada. 4. OÜ XXXXXXX XX XXXXX apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellandi väited olid järgmised: 1)

§ 110

lg 1 p 1 lubab tulevaste maksukohustustega tasaarvestamist, kuid ei täpsusta ega sea selleks ajalisi piire. Seega võib tulevaste perioodide katteks jätta enammakse, kusjuures see ei aegu; 2) tasaarvestamine ei too kaasa automaatset kontrollitoimingute tegemist. Maksuhaldur saab aegumistähtaja piires igal ajal kontrollida maksumaksja tegevust. Maksuõiguses võib esineda juhtumeid, kus maksude deklareerimine ja maksuarvestus omavad mõju rohkem kui kuus aastat (KMS § 32 lg 4). Kui enammakse tekkimine ja tagastamine siduda kontrolliga, ei oleks sellise enammakse tagastamine võimalik; 3) riigi jaoks ei ole enammakse kustutamata jätmine koormav. Enammakse ei kahjusta teiste isikute õigusi. Pigem on tegemist soodsa olukorraga, kus maksumaksjad jätavad raha riigi kätte ning ei nõua seda võimalikult ruttu tagasi; 4) maksuhaldur ei kustutanud enammakset 1,5 aasta jooksul pärast selle väidetavat aegumist. Selle aja jooksul tekkis apellandil õiguspärane ootus ning arusaam, et tema enammakse ei ole aegunud, kuna andmed maksukohustuse kohta kajastuvad riiklikus registris, millele on antud õiguslik tähendus; 5) apellant ei ole rikkunud kohustusi, vaid on jätnud teostamata oma õigused. Seetõttu on põhjendamatu kohtuotsuses toodud etteheide kaebuse esitajale oma kohustuste mittetäitmisel. 5. MTA PMK nõustus halduskohtu seisukohtadega ja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Tasaarvestatavad nõuded ei tohi olla lõppenud. Kui nõue on aegumise tõttu lõppenud, siis seda tasaarvestada ei saa.

§ 110

lg 1 p 1 eesmärgiks on tasaarvestustaotluste esitamise lihtsustamine olukordades, kus isik on teadlik konkreetse maksukohustuse tekkimisest, kuid maksu tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud. Maksumaksja ei pea ära ootama maksukohustuse ulatuse kindlaksmääramist ega teadasaamist või kohustuse tähtaja kättejõudmist, vaid esitab tasaarvestustaotluse etteulatuvalt. Teatud juhtudel (

§ 106

lg 2) on maksuhalduril kohustus kontrollida enne tagastusnõude täitmist selle tekkimise aluseid, mistõttu kontrolli teostamise tähtaeg peab reeglina olema pikem kui tagastustaotluse esitamise tähtaeg. Kontrolli läbiviimine ei takista samaaegselt tagastustaotluse esitamist. Sama maksu raames toimub saldopõhine arveldamine, mis tähendab, et täiendava maksukohustuse deklareerimisel lahutatakse see kohustus maha eelnevalt tekkinud enammaksest. Nimetatud tegevust ei saa lugeda maksukohustuslase poolt taotluse esitamiseks ega ka tasaarvestamiseks

§ 33mõttes.

Saldopõhise arvestuse puhul on tegemist automaatsete toimingutega, mida ei saa lugeda tasaarvestamiseks

§ 108või § 109 tähenduses.

Sisuliselt on saldopõhise arvestuse eesmärgiks lihtsustada maksuarvestuse pidamist ja deklareerimist. E-maksuameti või maksuhaldurile taotluse esitamise kaudu on maksukohustuslasel endal võimalik jälgida enammakse aegumise tähtaega ning sellele vastavalt planeerida enammakse kasutamist. Kuna enammakse tekib maksukohustuslase enda poolt esitatud deklaratsioonide alusel, siis ei ole võimalik väita, et seaduse ebaõige tõlgendamise tõttu saab isikul tekkida õiguspärane ootus, et maksuhaldur tagastab aegunud enammakse. 6. Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2006. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 33

lg-s 1 sätestatud tähtaeg ei puuduta mitte üksnes tagastamise taotluse esitamise tähtaega, vaid see kuulub kohaldamisele ka juhul, kui tasaarvestamise nõue on esitatud tulevaste kohustuste katteks, kusjuures tulevased maksukohustused tekivad alles kolme aasta möödumisel.

§ 110

lg 1 p 2 ei võimalda tasaarvestada enammakset, mis on tasaarvestuse tegemise ajaks aegunud. Kolme aasta jooksul on enammakset võimalik kasutada sama maksuliigi raames ilma täiendava taotluseta ning teiste maksuliikide raames vastava taotluse esitamisel. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, et

§ 33

lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg on ebaproportsionaalselt lühike ning sellel puudub piisav põhjendus. Tähtaja sätestamise eesmärk on muuhulgas tagada riigi rahaliste vahendite osas kindlus, vältides pikka aega tagasi tehtud enammaksete tagastamist. Maksuhalduri ülesanne ei ole hoiustada maksukohustuslase raha. Kui tagastusnõude aegumistähtajast loobuda, võib tekkida olukord, kus tagastusnõudeid esitatakse selliste maksete suhtes, mille käsitlemise õigust enammaksena ei saa maksuhaldur tulenevalt maksu määramise aegumistähtajast kontrollida. Apellandi väide maksuhalduri poolt peetava registri andmete ebaõigsusest pärast tagastusnõude aegumistähtaja möödumist kuni vaidlustatud haldusaktide andmiseni ei muuda vaidlustatud haldusakte õigusvastaseks. Maksuhalduri poolt enammakse kustutamine alles poolteist aastat pärast tagastusnõude aegumist ei saanud mõjutada apellandi käitumist. Enammakse tagastamiseks puudus õiguslik alus juba aegumistähtaja möödumise järel. Halduskohtu etteheited apellandile seoses hoolsusnõudega on küll asjakohatud, kuid ei muuda kohtuotsuse järeldusi ebaõigeks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. OÜ XXXXXXX XX XXXXX kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning tühistada MTA PMK vaidlustatud otsused. Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud

§ 110

lg 1 p-des 1-2 sätestatut koostoimes

§ 33lg-s 1 sätestatuga.

Kassaator leiab, et

§ 110

lg 1 p 1 lubab tagastusnõude tasaarvestamist tulevaste maksukohustustega, ilma et tagastusnõue aeguks.

§ 33

lg 1 ja

§ 110teistsugune tõlgendus muudaks tagastusnõude regulatsiooni ebaproportsionaalseks.

Maksumaksjal peab olema võimalus jätta enammakse tasaarvestamiseks tulevaste maksukohustustega ning seda ei kaalu üles ka riigi huvi tagada kindlus riigi rahaliste vahendite osas. Kassaator leiab, et sama maksuliigi piires toimuv automaatne tasaarvestus, mis toimub ilma maksukohustuslase taotluseta ja mida maksuhaldur nimetab "saldopõhiseks arveldamiseks", viitab samuti sellele, et teatud juhtudel loeb ka maksuhaldur ise enammakse deklareerimist ja tagastusnõude esitamata jätmist maksukohustuslase vaikimisi esitatud taotluseks tasaarvestada enammakse tulevikus tekkiva maksukohustusega. Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et kui tagastusnõude aegumistähtajast loobuda, võib tekkida olukord, kus tagastusnõudeid esitatakse selliste maksete suhtes, mille käsitlemise õigust enammaksena ei saa maksuhaldur tulenevalt maksu määramise aegumistähtajast kontrollida. Maksu määramise aegumistähtaeg ei saa olla lühem kui tagastusnõude esitamise tähtaeg. Kassaator juhib tähelepanu ka sellele, et võlaõiguses on lubatud aegunud nõude tasaarvestamine. Võlaõigusseaduse § 200 lg 2 sätestab, et tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui teise poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8.

§ 33

lg 1 kohaselt on maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. Tagastusnõude tekkimist ja tagastusnõude täitmise nõude esitamist ning aegumist on põhjalikult käsitletud Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-63-
  3. Maksukorralduse seadus sätestab maksukohustuse, kõrvalkohustuste ja tagastusnõude aegumise reeglid. Aegumise mõistmiseks on oluline vahet teha ühelt poolt nõude esitamise või kohustuse tuvastamise aegumisel ja teiselt poolt õiguslikult siduvalt tuvastatud õiguse või kohustuse täitmise aegumisel. Maksukohustuse õiguslikult siduva tuvastamise (maksu määramise) aegumine on reguleeritud

§-des 98 ja 99. Üldjuhul on maksu määramine lubatud kolmeaastase tähtaja jooksul, maksu tahtliku tasumata jätmise korral aga kuue aasta jooksul. Tuvastatud maksukohustuse (maksuvõla) sundtäitmise aegumistähtaeg on toodud

§-s 132 ning see tähtaeg on seitse aastat, sealjuures näeb

§ 132lg 4 ette aegumise katkemise juhud.

Intresside kui rahalise kõrvalkohustuse tuvastamiseks (intressinõude esitamiseks) näeb

§ 118

ette üheaastase tähtaja, millele järgnevalt rakendub intressinõude täitmiseks

§ 132lg 2 kohaselt samuti üheaastane aegumistähtaeg.

10. Nagu eelnevast nähtub, on maksukohustuse ja kõrvalkohustuse aegumine sätestatud kaheastmeliselt. Tagastusnõude kohta on aga

§ 33

lõikes 1 sätestatud vaid üks tähtaeg.

§ 33

ei täpsusta, kas kolme aasta jooksul tuleb üksnes tagastusnõude olemasolust maksuhaldurit teavitada või tuleb sama tähtaja jooksul ka nõuda tagastusnõude täitmist. Maksuhaldur ja kohtud on tõlgendanud

§ 33

selliselt, et kolmeaastane tähtaeg hõlmab nii tagastusnõude tuvastamist kui ka täitmist. Riigikohus on seisukohal, et

§ 33

lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul peab õigustatud isik vaid teavitama maksuhaldurit tagastusnõudest. Õigustatud isik peab selle tähtaja jooksul esitama kas maksudeklaratsiooni või kirjaliku taotluse, millest nähtub tagastusnõude suurus, selle tekkimise aeg ja asjaolud. Seejärel peab maksuhaldur võtma seisukoha tagastusnõude õigsuse osas, kontrollides vajadusel maksukohustuslast. Kui maksuhaldur on kinnitanud tagastusnõude õigsust, teeb ta selle kohta kande maksukohustuslaste registris peetavasse maksuarvestusse. Sellega on tagastusnõue esitatud ja tuvastatud. 11. Tagastusnõude tuvastamine eeldab, et maksukohustuslane teeb maksuhaldurile teatavaks andmed enammakse kohta, millest maksuhalduril varem teave puudus. Eelkõige on tegemist juhtumitega, mil maksukohustuslane avastab maksuarvestuses vea ning soovib parandada varem esitatud maksudeklaratsioone.

§ 33

lõikest 1 tulenev tähtaeg keelab selliste maksudeklaratsioonide parandamise, mille esitamise tähtpäev oli rohkem kui kolm aastat tagasi. Kui maksu enammakse arvutatakse välja maksudeklaratsioonis ning maksuhaldur teeb maksudeklaratsiooni alusel enammakse kohta kande maksuarvestusse, siis on tagastusnõue

§ 33

lg 1 tähenduses esitatud maksudeklaratsiooniga ning täiendavat taotlust enammakse tuvastamiseks pole vaja esitada. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et maksuhaldur tegi maksu enammakse kohta kanded maksudeklaratsioonide alusel. Seega oli tagastusnõue esitatud

§ 33lõikes 1 ettenähtud aegumistähtaja piires ja see nõue on ka tuvastatud.

Kassaatori hilisemad taotlused, mis esitati enam kui kolm aastat pärast enammakse tekkimist, kujutavad endast juba tagastusnõude täitmise nõuet. 12. Maksuhaldurile teatavaks tehtud ja tuvastatud tagastusnõude täitmise kord on sätestatud

§-s

  1. Osundatud paragrahv ega ka ükski muu Maksukorralduse seaduse või maksuseaduse säte ei näe ette tagastusnõude täitmise tähtaega. Sellest teeb Riigikohus järelduse, et pärast tagastusnõude tähtaegset teatavaks tegemist ja selle nõuetekohast tuvastamist on maksukohustuslasel õigus nõuda tagastusnõude täitmist tähtajatult.
  2. Riigikohus ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et tagastusnõude täitmise aegumine on vajalik selleks, et tagada riigi rahaliste vahendite osas kindlus, vältides pikka aega tagasi tehtud enammaksete tagastamist. Riigikohus on seisukohal, et seadus jätab maksukohustuslasele endale õiguse otsustada, millal ja mil viisil ta soovib oma nõudeõigust realiseerida. Tagastusnõude kiire täitmine on eelkõige maksukohustuslase enda huvides. Asjaolu, et maksukohustuslane ei realiseeri oma õigust kohe, ei tekita maksuhaldurile ebamõistlikku koormust ega kahjusta avalikke huve. Vastavalt

§ 17

lõikele 21 peab maksuhaldur maksukohustuslaste registris arvet maksukohustuslaste rahaliste õiguste ja kohustuste ning nende täitmise kohta. Pärast seda, kui tagastusnõue on maksuhaldurile teatavaks tehtud ja maksuarvestuses fikseeritud, ei teki maksuhalduril enam mingeid täiendavaid kohustusi ega ebamugavusi, mis annaksid alust väita, et nõude realiseerimata jätmine pika aja jooksul võiks olla riigile ebamõistlikult koormav. Samuti ei teki riigile majanduslikku kahju, sest maksukohustuslasel, kes viivitab tagastusnõude täitmise nõude esitamisega, ei ole

§-st 116 tulenevalt õigust nõuda maksuhaldurilt intressi. 14. Ringkonnakohus on muuhulgas väitnud, et "kui tagastusnõude aegumistähtajast loobuda, võib tekkida olukord, kus tagastusnõudeid esitatakse selliste maksete suhtes, mille käsitlemise õigust enammaksena ei saa maksuhaldur tulenevalt maksu määramise aegumistähtajast kontrollida". See seisukoht ei ole õige. Kui tagastusnõuet ei täideta koheselt, ei välista see maksuhalduri õigust maksukohustuslase tegevust ja maksuarvestust kontrollida. Kui tagastusnõue on maksuhaldurile teatavaks tehtud, siis tekib maksuhalduril õigus maksukohustuslast kontrollida sõltumata sellest, kas tagastusnõue on maksuhalduri poolt peetavas maksuarvestuses fikseeritud. Ükski Maksukorralduse seaduse säte ei takista maksuhalduril kontrollida tagastusnõude õigsust enne tagastusnõude täitmise nõude esitamist. Vastustaja poolt viidatud

§ 106

lg 2 ei sätesta kohustust kontrollida maksumaksjat alles pärast tagastusnõude täitmise nõude esitamist ega keeldu maksumaksjat varem kontrollida. Kui kontroll viidi läbi varem, siis saab seda asjaolu otsuses märkida.

§ 106

lg 2 regulatsioon lähtub mõistlikust eeldusest, et üldjuhul taotlevad maksukohustuslased tagastusnõuete kohest täitmist.

  1. Eelpooltoodud põhjustel ei ole Riigikohtu arvates tagastusnõude täitmise tähtaeg ajaliselt piiratud. Riik kohustatud isikuna peab olema valmis täitma tuvastatud tagastusnõuet mistahes hetkel, mil õigustatud isik avaldab soovi oma nõuet realiseerida. Riigikohus möönab, et tagastusnõude täitmise aegumine on põhimõtteliselt lubatav, kui Maksukorralduse seadus sõnaselgelt sätestaks aegumistähtaja. Riigikohus on seisukohal, et maksuhalduri poolt tuvastatud ja haldustoiminguga maksuarvestusse kantud tagastusnõude täitmisel ei tohiks kehtida lühem aegumistähtaeg kui on kehtestatud maksuhalduri poolt siduvalt tuvastatud maksuvõla sissenõudmise aegumisele.
  2. Kuna Riigikohus on seisukohal, et

§ 33

lg 1 piirab ajaliselt vaid maksuhalduri teavitamist tagastusnõude olemasolust, mitte aga maksuhalduri poolt tuvastatud tagastusnõude täitmist, siis puudub vajadus analüüsida kassatsioonkaebuse väiteid tasaarvestuse lubatavuse kohta.

§ 33väära tõlgendamise tõttu tuleb ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tühistada.

Kuna tõendeid hinnata ei ole vaja, siis saab Riigikohus teha asjas ise uue otsuse. Kassaatori kaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud MTA PMK otsused tuleb tühistada. 17. Kassaator palub kohtukuludena vastustajalt välja mõista halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 krooni, apellatsiooni esitamisel tasutud riigilõivu 10 krooni ning Tallinna Halduskohtus kantud 3540 krooni suurused kulud õigusabile. Kuna kaebus rahuldatakse, siis tuleb need kulud vastustajalt välja mõista. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.