← Eesti

3-4-1-1-07

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON[ 3-4-1-1-07

  1. veebruar 2007 Eesistuja Märt Rask ning liikmed Hannes Kiris ja Jüri Põld Juri Seroštanovi kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. jaanuari
  3. a otsuse nr 76 peale Kirjalik menetlus Jätta Juri Seroštanovi kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Loksa Linna Valimiskomisjon peatas
  5. jaanuari
  6. a otsusega nr 2 kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 19 lg 2 p 4 alusel Loksa Linnavolikogu liikmete Oleg Gogini, Igor Ignahhini, Sander Piibemanni, Valentina Verbova, Margus Kröönströmi ja Tatjana Mištšenko volitused, sest nad ei olnud kolme kuu vältel osalenud linnavolikogu istungitel, ning määras asendusliikmed. Otsuse kohaselt oli üheks asendusliikmeks Juri Seroštanov.
  7. O. Gogin, S. Piibemann, T. Mištšenko, V. Verbova, M. Kröönström ja I. Ignahhin esitasid nimetatud otsuse peale Harju Maakonna Valimiskomisjonile kaebuse, taotledes otsuse tühistamist, kuna kaebuse esitajad on osalenud Loksa Linnavolikogu
  8. a septembri-, oktoobri-, novembri- ja detsembrikuus toimunud istungitel. Harju Maakonna Valimiskomisjon jättis
  9. jaanuari
  10. a otsusega nr 1 I. Ignahhini kaebuse läbi vaatamata ja O. Gogini, S. Piibemanni, T. Mištšenko, V. Verbova ning M. Kröönströmi kaebused rahuldamata. Maakonna valimiskomisjoni liige Kristjan Kenapea otsusega ei nõustunud ning esitas otsuse punkti 2 kohta eriarvamuse.
  11. O. Gogin, S. Piibemann, T. Mištšenko, V. Verbova ja M. Kröönström esitasid
  12. ja
  13. jaanuaril
  14. a Vabariigi Valimiskomisjonile kaebused, taotledes Harju Maakonna Valimiskomisjoni
  15. jaanuari
  16. a otsuse nr 1 ning Loksa Linna Valimiskomisjoni
  17. jaanuari
  18. a otsuse nr 2 tühistamist. Vabariigi Valimiskomisjon võttis
  19. jaanuaril
  20. a vastu otsuse nr 76, millega rahuldas I. Ignahhini, T. Mištšenko, V. Verbova, M. Kröönströmi ja O. Gogini kaebused ning tühistas Harju Maakonna Valimiskomisjoni
  21. jaanuari
  22. a otsuse nr 1 ja Loksa Linna Valimiskomisjoni
  23. jaanuari
  24. a otsuse nr
  25. Samuti otsustas Vabariigi Valimiskomisjon algatada järelevalvemenetluse Loksa Linna Valimiskomisjoni koosseisu seaduslikkuse väljaselgitamiseks.
  26. Juri Seroštanov esitas
  27. jaanuaril
  28. a Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 76 peale. Kaebus laekus Riigikohtusse
  29. veebruaril
  30. a. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  31. J. Seroštanov leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni
  32. jaanuari
  33. a otsus nr 76 rikub tema õigusi, kuna takistab tal olemast Loksa Linnavolikogu liige. Kaebuse esitaja palub Vabariigi Valmiskomisjoni selle otsuse täies ulatuses tühistada ja anda hinnang sellele, kas R. Heina juhtimisel Loksa Linnavolikogu enamuse poolt alates
  34. septembrist
  35. a vastuvõetud otsused Loksa linna juhtimisel on istungite toimumise seisukohast olnud õiguspärased ning kuidas peab Loksa Linnavolikogu jätkama tööd edaspidi. J. Seroštanov väidab järgmist: 1) O. Goginil puudus
  36. septembril
  37. a Loksa Linnavolikogu enamuse usaldus. Kui nii O. Gogin kui ka kaheksa teise saali istungit pidama läinud volikogu liiget oleksid järginud volikogu istungi pidamise norme, oleks volikogu enamus, see on üheksa liiget, O. Goginile umbusaldust avaldanud; 2) kuni asjas ei ole jõustunud haldusakti tühistavat või kehtetuks tunnistavat halduskohtu otsust ega ole akti vastu võtnud organ ise haldusakti tühistanud, tuleb õigusliku segaduse vältimiseks akti järgida. Harju maavanem leidis järelevalve käigus, et Loksa Linnavolikogu
  38. septembri
  39. a otsused nr 31-42 on vastu võtnud volikogu seaduslik koosseis. Seega ei ole O. Gogin alates
  40. septembrist
  41. a Loksa Linnavolikogu esimees ja tal puudub pädevus juhatada Loksa Linnavolikogu istungeid. Kuigi Riigikohtu
  42. septembri
  43. a otsusega haldusasjas nr 3-4-1-11-06 (RT III 2006, 33, 279) on tuvastatud, et Loksa Linnavolikogu
  44. septembri
  45. a otsuste vastuvõtmisel rikuti menetlusnorme, mistõttu võivad need aktid olla õigusvastased, ei ole Riigikohus tuvastanud, et tegemist on tühiste haldusaktidega. Loksa Linnavolikogu istungi jätkamisel oli tegemist menetlusnormide formaalse rikkumisega, mis ei saa kaasa tuua
  46. septembri
  47. a otsuste tühisust. Haldusakti tühisuse alused
  48. septembri
  49. a otsuste puhul puuduvad. Lisaks ei ole kellelgi õigust nõuda pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist Loksa Linnavolikogu
  50. septembri
  51. a otsuste nr 31-42 tühistamist; 3) Vabariigi Valimiskomisjon viitas
  52. jaanuari
  53. a otsuses nr 76 Tallinna Ringkonnakohtu
  54. detsembri
  55. a kohtumäärusele haldusasjas nr 3-05-
  56. Selle määrusega lahendas kohus aga vaid menetlusosaliste menetluslikke taotlusi ning juhtis ja korraldas menetlust. Kohtumäärus määruskaebuse lahendamisel ei ole sisuline lahend vaidluses ehk kohtuotsus, mille pinnalt saaks teha laiemaid järeldusi teistes kohtumenetlustes. Haldusasja nr 3-05-1290 esemeks ei olnud otsustamine selle üle, kes on Loksa Linnavolikogu esimees. Seetõttu ei saanud kohus nimetatud vaidluses hinnata kõiki R. Heina või O. Gogini volikogu esimeheks olemise küsimuse lahendamisel hindamist vajavaid tõendeid; 4) Vabariigi Valimiskomisjon asus
  57. jaanuari
  58. a otsusega nr 76 vastupidisele seisukohale kui Riigikohtu üldkogu
  59. detsembri
  60. a otsuses nr 3-4-1-15-
  61. Vabariigi Valimiskomisjon, hinnates volikogu otsuse õiguspärasust, on praeguse vaidluse lahendamisel selgelt ületanud seadusega antud pädevust, lugedes tühiseks R. Heina allkirjastatud Loksa Linnavolikogu
  62. septembri
  63. a otsuse nr 51 muudatuste kohta Loksa Linna Valimiskomisjoni koosseisus ja sellest tulenevalt ka Loksa Linna Valimiskomisjoni
  64. jaanuari
  65. a otsuse nr 2; 5) praeguseks ajaks on Loksa linnas tekkinud kriisieelne olukord, kus on praktiliselt võimatu teostada kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesandeid, sh neid, mis eeldavad arveldusarvetel asuva raha kasutamist. Loksa linnas alates
  66. septembrist
  67. a kujunenud olukorra lahendamiseks ning Loksa Linnavolikogu vähemuses olevate liikmete seadusvastase tegevuse takistamiseks ja lõpetamiseks on oluline, et Riigikohus vaataks esitatud kaebust laiemalt ning annaks hinnangu kaebuses esitatud faktidele ja taotlustele.
  68. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jäädes otsuse juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  69. Vabariigi Valimiskomisjon on vaidlustatud otsuses tuginenud Tallinna Ringkonnakohtu
  70. detsembri
  71. a määrusele haldusasjas nr 3-05-1290, mille punktis 15 asus ringkonnakohus järgmisele seisukohale: "Seega puuduvad haldusasjas tõendid, millest järelduks, et O. Gogin on minetanud linnavolikogu esimehe volitused. Seega tuleb Loksa linnavolikogu seaduslikuks esindajaks lugeda O. Gogin." Ringkonnakohtu selle seisukohaga põhjendas Vabariigi Valimiskomisjon, miks ta rahuldab O. Gogini, S. Piibemanni, T. Mištšenko, V. Verbova, M. Kröönströmi ja I. Ignahhini kaebused ja loeb tühiseks R. Heina allkirjastatud Loksa Linnavolikogu
  72. septembri
  73. a otsuse nr 51 muudatuste kohta Loksa Linna Valimiskomisjoni koosseisus ning peab praegust Loksa Linna Valimiskomisjoni koosseisu ebaseaduslikuks.
  74. Riigikohtule esitatud kaebuses väidab J. Seroštanov, et Tallinna Ringkonnakohtu
  75. detsembri
  76. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-05-1290 lahendas kohus menetlusosaliste menetluslikke taotlusi, juhtis ja korraldas menetlust, ning see määruskaebuse lahendamisel tehtud kohtumäärus ei ole sisuline lahend, mille pinnalt saaks teha laiemaid järeldusi teistes kohtumenetlustes.
  77. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustub J. Seroštanovi selle väitega. Ringkonnakohtu määrus puudutas üksnes protsessuaalset esindusõigust konkreetses halduskohtumenetluses, mitte aga küsimust, kas Loksa Linnavolikogu esimees on O. Gogin või R. Heina. Ringkonnakohtu see seisukoht ei ole siduv teistele õigussuhetele.
  78. Kolleegium on seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjon tühistas Loksa Linna Valimiskomisjoni
  79. jaanuari
  80. a otsuse nr 2 ebaõigele argumentatsioonile tuginedes. Alljärgnevatel põhjustel ei too see aga kaasa Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamist, vaid komisjoni otsuse põhjenduste muutmise. II
  81. Vabariigi Valimiskomisjon jättis talle esitatud kaebuste lahendamisel käsitlemata O. Gogini väite, et Loksa linnasekretäri asendajal Toomas Metsmal puudus õigus asendada linnasekretäri Loksa Linna Valimiskomisjoni esimehe pädevuses, kuid algatas Loksa Linna Valimiskomisjoni koosseisu seaduslikkuse küsimuses järelevalve. Selle küsimuse käsitlemata jätmist põhjendas Vabariigi Valimiskomisjon asjaoluga, et nimetatud küsimust pole puudutatud maakonna valimiskomisjonile esitatud kaebuses ja maakonna valimiskomisjon pole sellele oma otsuses hinnangut andnud.
  82. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni sellise lähenemisega ei nõustu ja on seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjon pidanuks kaebuse lahendamisel võtma seisukoha, kas T. Metsmal oli õigus juhatada linna valimiskomisjoni koosolekut. Selles küsimuses pidanuks oma otsuses võtma seisukoha juba Harju Maakonna Valimiskomisjon, sest maakonna valimiskomisjoni
  83. jaanuari
  84. a protokollist nr 1 nähtuvalt tõstatas maakonna valimiskomisjoni liige Kristjan Kenapea küsimuse sellest, kuidas sai T. Metsma juhtida linna valimiskomisjoni tööd ning allkirjastada otsuseid. Harju Maakonna Valimiskomisjoni
  85. jaanuari
  86. a otsuse nr 1 punkti 2 kohta on motiveeritud eriarvamuse lisanud maakonna valimiskomisjoni liige K. Kenapea, kes on seisukohal, et Loksa Linna Valimiskomisjoni
  87. jaanuari
  88. a otsus nr 2 tulnuks tühistada just sellepärast, et selleks mitte õigust omanud T. Metsma osales komisjoni koosolekul otsustuse tegemisel ja allkirjastas valimiskomisjoni esimehena kaevatava otsuse.
  89. Osutatud puudused on kolleegiumi arvates nii olulised, et probleemist teadlikud maakonna valimiskomisjon ja Vabariigi Valimiskomisjon pidanuks neid otsuse motivatsioonis käsitlema, sõltumata sellest, kas neid on maakonna valimiskomisjonile esitatud kaebuses nimetatud või mitte. Kui valimiskomisjoni koosolekut juhatab isik, kes komisjoni koosseisu ei kuulu, siis on see nii oluline rikkumine, et komisjoni otsus tuleb kaebuse lahendamise käigus tühistada. Kolleegium on seisukohal, et kaebust lahendav valimiskomisjon ei ole kammitsetud kaebuse argumentidega, kui komisjoni liige seab kaebuse lahendamisel arutlusele nii tõsised rikkumised.
  90. Nendel põhjustel analüüsib kolleegium seda, kas T. Metsmal oli õigus juhatada Loksa Linna Valimiskomisjoni koosolekut, ning võtab seisukoha, kas linna valimiskomisjoni otsus oli õiguspärane.
  91. Loksa Linna Valimiskomisjoni
  92. jaanuari
  93. a koosoleku protokollist nr 1 nähtuvalt võtsid koosolekust osa "valimiskomisjoni esimees Toomas Metsma, aseesimees Signe Granström, liikmed: Õnnela Tadrekin, Jaan Paesüld". Sellel koosolekul võeti vastu linna valimiskomisjoni vaidlustatud otsus. Asja materjalide hulgas on ka
  94. jaanuari
  95. a käskkiri nr 2-k, millega linnapea on lubanud alates
  96. jaanuarist 2007 kuni
  97. jaanuarini 2007 osalisele korralisele puhkusele linnasekretär A. Öösalu ja määranud ajutiselt äraoleva linnasekretär A. Öösalu asendajaks Loksa Linnavalitsuse juristi Toomas Metsma. Käskkirjale on Loksa linnapeana alla kirjutanud Helle Lootsmann.
  98. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 19 lg 3 esimene lause sätestab: "Valla ja linna valimiskomisjoni esimees on valla- või linnasekretär." Valla või linna valimiskomisjonil on ka aseesimees, kelle komisjon valib volikogu poolt nimetatud komisjoni liikmete hulgast (KOVVS § 19 lg 3 teine lause ja § 19 lg 4). KOVVS § 15 lg 1 sätestab: "Valimiskomisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees, nende mõlema äraolekul valimiskomisjoni noorim liige." Seega sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus valimiskomisjoni juhtimise korralduse nii ajaks, mil komisjoni saab juhtida valla- või linnasekretär, kui ka ajaks, mil valla- või linnasekretär seda teha ei saa. Valla- või linnasekretäri teenistussuhte peatumine (näiteks puhkuse ajaks) ei tähenda iseenesest seda, et ta ei saa täita valla või linna valimiskomisjoni esimehe ülesandeid.
  99. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lg 5 sätestab: "Valla- või linnasekretäri asendamise korra määrab vallavanem või linnapea. Valla- või linnasekretäri asendajal on kõik vallavõi linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi
  100. lõikes sätestatud tingimustele." Kuna valimiskomisjoni juhtimise korraldus on kindlaks määratud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega, siis ei lähe valla- või linnasekretäri teenistussuhte peatumise ajaks valla- või linnasekretäri ülesanded valimiskomisjoni esimehena KOKS § 55 lg 5 alusel üle tema asendajale. Valla- või linnasekretäri ajutisel asendajal on KOKS § 55 lg 5 alusel need valla- või linnasekretäri ülesanded, mis pole seotud valimiskomisjoni juhtimisega, näiteks KOKS § 19 lg-s 4 sätestatud teavitamiskohustused.
  101. Valla või linna valimiskomisjoni esimehe ülesandeid pole võimalik täita ka KOVVS § 15 lg 7 alusel, mis sätestab: "Valimiskomisjoni otsuse alusel võivad valimistoimingutes osaleda ka asendusliige ja muu isik." Muu isiku osalemine valimistoimingutes ei hõlma osalemist valimiskomisjoni otsuste tegemisel ega valimiskomisjoni koosoleku juhatamist.
  102. Kolleegium on seisukohal, et nendel põhjustel on Loksa Linna Valimiskomisjoni
  103. jaanuari
  104. a otsus nr 2 õigusvastane ja tuleb tühistada. III
  105. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on seisukohal, et O. Gogini, S. Piibemanni, T. Mištšenko, V. Verbova, M. Kröönströmi ja I. Ignahhini kaebused tuleb rahuldada ning Loksa Linna Valimiskomisjoni
  106. jaanuari
  107. a otsus nr 2 tühistada sellepärast, et linna valimiskomisjoni koosolekut juhatas isik, kellel puudus õigus kuuluda valimiskomisjoni koosseisu. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse resolutsiooniga ja jätab selle terves ulatuses jõusse.
  108. Kolleegium ei nõustu aga Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse põhjendustega ja asendab need käesoleva otsuse põhjendustega.
  109. Kuna kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse resolutsiooniga, siis jääb J. Seroštanovi kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
  110. jaanuari
  111. a otsuse nr 76 peale rahuldamata. Loksa Linna Valimiskomisjoni
  112. jaanuari
  113. a otsuse nr 2 ja Harju Maakonna Valimiskomisjoni
  114. jaanuari
  115. a otsuse nr 1 puudused on sellised, et kolleegiumil pole täiendavalt vaja analüüsida J. Seroštanovi kaebuse kõiki väiteid. Märt Rask, Hannes Kiris, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.