RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

§ 13lg 6 kaheksanda lause järgi võib pärast 1.

märtsi

1. a ehitist või selle osa vallasasjana käsutada pankroti-, täite- ja sundvõõrandamismenetluses. Samuti võib vallasasjast ehitise või selle osa suhtes teha testamendi või sõlmida pärimislepingu. Seega on ka pärast
2. märtsi
3. a teatud tingimustel võimalik käsutada vallasasjana käibes olevat ehitist. Samas otsuses märkis Riigikohtu tsiviilkolleegium veel seda,

§ 13

lg 6 kaheksandas lauses sätestatud ehitise või selle osa vallasasjana käsutamise võimalus täitemenetluses hõlmab ka kohtuotsuse vabatahtlikku täitmist. Tuginedes öeldule leiab kolleegium,

§ 13

lg 6 kaheksandast lausest tulenevalt on vallasasjaks olevat ehitist või selle osa võimalik käsutada pärast

1. märtsi
2. a täitemenetluses ka juhul, kui teostati ostueesõigust ning müüja peab kohtuotsuse alusel täitma ostueesõigust teostanud isiku suhtes vallasasjaks olevat ehitise või selle osa omandiõiguse üleandmise kohustuse. Seega on võimalik (vastavate eelduste olemasolu korral) rahuldada hageja nõue kohustada kostjat täitma kohtuotsuse alusel müügilepingut, s.o sõlmima hagejaga notariaalselt tõestatud vormis asjaõiguslik kokkulepe korteri ja sellele vastava mõttelise osa elamust omandiõiguse üleandmiseks. Kuivõrd vastavalt TsMS § 442 lg 5 teisele lausele peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita, siis tuleb praegusel juhul hagi rahuldamise korral kohtuotsuse resolutsiooni märkida, et kostja kohustus täita hageja kasuks müügileping korteri ja sellele vastava elamu mõttelise osa omandiõiguse üleandmise osas tuleb täita täitemenetluses. Kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks tuleks hagi rahuldamise korral anda kostjale mõistlik tähtaeg. TMS § 19 järgi võib lugeda ostueesõiguse teostamisel müüjat (kui ta seda taotleb) kohtuotsusega ostueesõiguse teostajale müügilepingu objetki omandiõiguse üleandmiseks nõusoleku andnuks tingimuslikult, st juhul, kui talle tasutakse ostuhind. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegimi viidatud otsus kohtuasjas nr 3-2-1-13-06, p 27).
3. Põhjendatud on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS §
4. Selles paragrahvis reguleeritakse ostueesõigust omava isiku kohustusi lepingust tulenevate kõrvalkohustuste täitmisel. Kõnealust sätet tuleb tõlgendada koosmõjus VÕS § 244 lg-ga 1, milles sisustatakse ostueesõiguse mõiste. Ostueesõigus on VÕS § 244 lg 1 järgi õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis, kuid sellest ei muutu kehtetuks ostjaga sõlmitud müügileping. Seega saab ostueesõiguslasele tuleneda kohustusi (sh kõrvalkohustusi) üksnes seaduse või lepinguga nõutud vormis sõlmitud müügilepingust, mille suhtes ta ostueesõigust teostab.
5. Kolleegium nõustub samuti kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus leidis ekslikult, et hageja pidi ostuhinna deponeerima maakohtu deposiitkontole. Kostja ja esialgse ostja sõlmitud müügilepingu p-de 2.1 ja 7.1 kohaselt (kohtutoimiku I kd, tl-d 62�65) kohustub esialgne ostja tasuma ostusumma 40 000 krooni lepingu sõlmimise päeval pärast lepingu sõlmimist ning lepinguobjekti omandiõiguse üleminek esialgsele ostjale loetakse toimunuks lepingu allakirjutamisega. Seega sõlmisid kostja ja esialgne ostja lisaks müügilepingule lepinguobjekti omandiõiguse esialgsele ostjale ülemineku asjaõigusliku kokkuleppe (ühes ja samas lepingudokumendis) ning esialgne ostja oli kohustatud ostusumma tasuma mitte müügilepingu sõlmimisel, vaid samal päeval pärast müügilepingu ja müügilepingu objekti omandiõiguse üleminekut (asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimist). Hagejal kui ostueesõiguslasel on VÕS § 244 lg 1 järgi samad õigused kui esialgsel ostjal müügilepingu järgi. Ostueesõiguse teostamisega loetakse VÕS § 244 lg 1 järgi ostueesõiguse teostaja ning müüja vahel sõlmituks üksnes müügileping, mitte aga asjaõiguslik kokkulepe müügilepingu objekti omandiõiguse ülekandmiseks. Seega ei saanud hagejale ostueesõiguse teostamisega üle minna korteri ja sellele vastava elamu mõttelise osa omandiõigus ning ta ei ole müügilepingust tulenevalt kohustatud kostjale ostusummat iseenesest tasuma samal päeval ostueesõiguse teostamisega. VÕS § 248 lg 1 sätestab, et kui ostja ei pea müügilepingu kohaselt ostuhinda tasuma lepingu sõlmimisel, on ostueesõigust omaval isikul sama õigus üksnes juhul, kui ta annab ajatatava summa eest tagatise. Kostja ja esialgse ostja kokkulepe, mille kohaselt esialgne ostja ei olnud kohustatud ostuhinda tasuma müügilepingu sõlmimisel, omab VÕS § 248 lg 1 järgi tähtsust ka hageja jaoks, kes ei pea samuti ostuhinda tasuma müügilepingu sõlmimisel. Kui käesolevas asjas tehakse hagi rahuldav kohtuotsus, peab hageja tasuma kostjale ostusumma samal päeval, kui kostja on kohtuotsuse täitnud vabatahtlikult, või samal päeval, mil pärast kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist asendab kohtuotsus kostja notariaalset nõusolekut asjaõigusliku lepingu sõlmimiseks hagejaga (vt käesoleva otsuse p 11). Samas on hageja VÕS § 248 lg 1 järgi kohustatud andma kostjale ajatatava summa eest tagatise. Seadus ei näe ette, et ostueesõiguse teostamisel peab ostuhind olema tasutud või hoiustatud kohtu deposiitkontol enne kohtumenetluse algust. Ostuhinna notari juures hoiustamine tuleb rahalise kohustuse täitmisena ja esialgse ostja vastuväidet välistavana kõne alla üksnes VÕS §-des 119�123 sätestatud eeldustel, st esmajoones juhul, kui esialgne ostja keeldub ostuhinda vastu võtmast.
6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 656 lg-t 2, kui tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegium jääb oma
7. oktoobri
8. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06 (RT III 2006, 39, 329) esitatud seisukoha juurde, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada. Kõnealuses asjas ei nähtu asja ringkonnakohtus lahendamist takistavaid asjaolusid. Ringkonnakohtu seisukoht, et maakohus jättis välja selgitamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, tulenes tema enda valedest seisukohtadest materiaalõiguse tõlgendamisel. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu