← Eesti

3-4-1-16-06

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-4-1-16-06 1

ga vastuolus olevaks ja kehtetuks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  2. septembril
  3. a toimus avalik suuline enampakkumine Tallinnas Raua tn 14/Kreutzwaldi tn 8 asuvate mitteeluruumide erastamiseks. Giggs Kaubanduse OÜ-l ei lubatud nimetatud avalikul suulisel enampakkumisel osaleda, kuna tal oli maksmata osavõtutasu 1000 krooni. Enampakkumisest osavõtu tasu maksmise kohustuse nägi ette Vabariigi Valitsuse
  4. juuni
  5. a määrusega nr 175 kinnitatud "Mitteeluruumide erastamise kord" (MEEK).
  6. Giggs Kaubanduse OÜ esitas enampakkumisele mittelubamise ja enampakkumise korraldamise kohta Tallinna Kesklinna vanemale kaebuse, milles palus jätta kinnitamata ja tunnistada nurjunuks
  7. septembril
  8. a toimunud mitteeluruumide enampakkumise ning kuulutada välja uus enampakkumine. Tallinna Kesklinna Valitsus leidis, et kaebus on põhjendamatu.
  9. Tallinna Kesklinna Valitsuse
  10. septembri
  11. a korraldusega nr 1105 "Enampakkumise tulemuste kinnitamine (Raua tn 14/F. R. Kreutzwaldi tn 8, Osaühing Graland)" kinnitati
  12. septembril
  13. a toimunud avaliku enampakkumise tulemus Raua tn 14/F. R. Kreutzwaldi tn 8 asuvate mitteeluruumide erastamiseks. Ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandas OÜ Graland.
  14. Giggs Kaubanduse OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse enampakkumise tulemuste kinnitamise tühistamiseks, uue enampakkumise väljakuulutamiseks ning MEEK p-de 6, 7 ja 9

vastaseks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks osas, milles need kehtestavad osavõtutasu maksmise kohustuse.

  1. Tallinna Halduskohus rahuldas
  2. novembri
  3. a otsusega haldusasjas nr 3-05-922 Giggs Kaubanduse OÜ kaebuse osaliselt, tühistades Tallinna Kesklinna Valitsuse
  4. septembri
  5. a korralduse nr 1105 ja tehes Tallinna Kesklinna Valitsusele ettekirjutuse tunnistada
  6. septembril
  7. a toimunud mitteeluruumide enampakkumise nurjunuks. Halduskohus jättis rahuldamata Giggs Kaubanduse OÜ taotluse Tallinna Kesklinna Valitsusele ettekirjutuse tegemiseks otsustada vaidlusaluses asjas mitteeluruumide erastamiseks uue enampakkumise väljakuulutamine. Tallinna Halduskohus tunnistas

ga (PS) vastuolus olevaks ning jättis seetõttu kohaldamata MEEK p 6 tervikuna ja p 9 alapunkti 2 osas, mis kohustab enampakkumisest osavõtmiseks esitama enampakkumise komisjonile maksedokumendi koopia enampakkumisest osavõtu tasu maksmise kohta, ja edastas kohtuotsuse halduskohtumenetluse seadustiku § 25 lg 10 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 3 alusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtule. HALDUSKOHTU JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Halduskohus leidis, et MEEK p 6 tervikuna ja p 9 alapunkti 2 osas, mis kehtestab osavõtutasu tasumise kohustuse, on vastuolus PS § 3 lg-ga 1, § 87 p-ga 6 ning §-ga
  2. Halduskohtu arvates on Vabariigi Valitsus mitteeluruumide erastamisel avalikul enampakkumisel osalejale osavõtutasu maksmise kohustuse kehtestamisega väljunud talle seadusandja poolt antud volituse piiridest, rikkudes sellega PS §
  3. Samuti on "Mitteeluruumide erastamise korra" viidatud sätted vastuolus PS § 87 p-ga 6, kuna delegatsiooninormina vaadeldav mitteeluruumide erastamise seaduse (MEES) § 5 lg 6 annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada mitteeluruumide erastamise ja alghinna määramise ning alghinna muutmise kord, kuid ei MEES § 5 lg 6 ega sama seaduse muu säte anna Vabariigi Valitsusele volitust kehtestada osavõtutasu. Kuna Vabariigi Valitsus on osavõtutasu tasumise kohustuse kehtestanud ilma sellekohase delegatsioonita, ei pidanud kohus vajalikuks käsitleda kaebuse väiteid, mille kohaselt osavõtutasu kehtestamine on vastuolus ka PS §-ga
  5. Vabariigi Valitsuse nimel arvamust avaldanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toob oma seisukohas välja, et PS § 3 ja § 87 p 6 alusel on Eesti õiguskorras lubatud ainult intra legem määrused, mis on kooskõlas delegatsiooninormis sisalduva eesmärgi, sisu ja ulatusega. Seadusandja delegeeris mitteeluruumide erastamist üksikasjalikumalt reguleeriva korra kehtestamise Vabariigi Valitsusele, kuna erastamise detailse regulatsiooni sätestamine seaduses ei oleks kooskõlas seaduse optimaalse abstraktsuse põhimõttega.

§ 113

kohaselt võib täitevvõim rahalisi kohustusi kehtestada seadusandja vastava volituse alusel. Riigikohtu praktikast lähtudes tuleb rahaliste kohustuste sätestamisel seadusest madalamat õigusjõudu omava õigusaktiga näha seaduses ette vähemalt rahalise kohustuse ülem- ja alammäär. "Mitteeluruumide erastamise korra" p-s 6 nähakse ette osavõtutasu ülemmäär (kuni 2% alghinnast, kuid mitte rohkem kui 1000 krooni), konkreetse tasu määrab erastamist korraldav kohustatud subjekt. Kuna osavõtutasu kasutatakse enampakkumise kulude katteks, ei saa seda käsitada sisuliselt maksuna.

  1. Giggs Kaubanduse OÜ leiab, et MEEK p-d 6, 7 ja 9 ei ole osavõtutasu osas kooskõlas "Mitteeluruumide erastamise korra" andmise aluseks oleva MEES § 5 lg-ga 6 kui volitusnormiga, olles seega vastuolus PS § 3 lg-ga 1, § 87 p-ga 6 ja §-ga
  2. Riigikohtu praktika kohaselt kehtestab PS § 113 kõikide avalik-õiguslike rahaliste kohustuste suhtes parlamendireservatsiooni.
  3. Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Kesklinna Valitsuse arvamuse kohaselt on MEEK p 6 ja p 9 alapunkti 2

ga kooskõlas, kuna Vabariigi Valitsus on need kehtestanud seaduses sisalduva volitusnormi alusel. Vabariigi Valitsusel on lähtuvalt PS § 3 lg-st 1 ja § 87 p-st 6 õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Mitteeluruumide erastamise seaduse § 5 lg 1 kohaselt erastatakse mitteeluruume avalikul enampakkumisel, mille korraldab erastamise kohustatud subjekt. Kuulutus, milles sisalduvad andmed erastatava mitteeluruumi, selle alghinna, enampakkumise toimumise aja ja koha ning enampakkumises osalemiseks nõutavate garantiide kohta, tuleb avaldada ajakirjanduses ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt üks kuu enne enampakkumise toimumist. Sätet täpsustab MEEK p 6, sätestades, et mitteeluruumide enampakkumisega erastamisel määrab osavõtutasu ja tagatise suuruse erastamise kohustatud subjekt. Seega on Vabariigi Valitsus andnud volituse kehtestada enampakkumises osalemiseks nõutavad garantiid, millest üks võib olla ka osavõtutasu.

  1. Õiguskantsleri arvates on MEEK p 6 ja p 9 alapunkt 2 osas, milles nimetatud normid kehtestavad enampakkumisest osavõtu tasu maksmise kohustuse, vastuolus PS § 87 p-s 6, § 3 lg-s 1 ja §-s 113 ning MEES § 5 lg-s 6 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 90 lg-s 1 ning § 5 lg-s 3 sätestatuga. Vabariigi Valitsus saab anda määrusi seaduse alusel ja täitmiseks täpses vastavuses seadusandja sisustatud volitustega, kus on toodud ära volituse sisu, eesmärk ja õiguslikud piirid. Mitteeluruumide erastamise seaduse § 5 lg 6 sätestab Vabariigi Valitsusele antud volituse mitteeluruumide erastamise korra kehtestamiseks, mis aga ei hõlma õigust enampakkumisest osavõtu tasu kehtestamiseks. "Mitteeluruumide erastamise kord" kuulub p-s 6 ja p 9 alapunktis 2 sätestatu osas praeter legem määruste hulka, sest see on antud suhete reguleerimiseks, mida mitteeluruumide erastamise seadus ei reguleeri. Seega ei ole määrus kooskõlas PS § 87 p-ga 6, § 3 lg-ga 1 ja HMS § 90 lg-ga
  2. "Mitteeluruumide erastamise korra" p-s 6 ja p 9 alapunktis 2 ette nähtud enampakkumise korraldamise kulude katmisega seotud enampakkumisest osavõtu tasu kuulub PS §-s 113 otseselt loetlemata avalik-õiguslike rahaliste kohustuste hulka, mis tohivad olla kehtestatud üksnes Riigikogu poolt vastu võetud, seadusena vormistatud õigusaktiga, st praegusel juhul mitteeluruumide erastamise seadusega. Tasu enampakkumise korraldamise kulude katteks ei vasta ka HMS § 5 lg-le 3, sest haldusorgan võib menetlustoimingute sooritamise eest tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Õiguskantsleri arvates tuleks õigusselguse huvides tunnistada

ga vastuolus olevaks ja kehtetuks ka MEEK p 7 alapunkti 2 osas, mis sätestab avaliku enampakkumise kuulutuse kohustusliku tingimusena informatsiooni enampakkumisest osavõtu tasu suuruse ja tasumise korra kohta. 11. Justiitsminister leiab, et MEEK p 6 osas, millega antakse erastamise kohustatud subjektile õigus määrata enampakkumisest osavõtu tasu, ja p 9 alapunkti 2 osas, mis kohustab enampakkumisest osavõtmiseks esitama maksedokumendi koopia enampakkumisest osavõtu tasu maksmise kohta, on vastuolus PS § 3 lg-ga 1 ja § 87 p-ga 6.

§ 3

lg-st 1 ja § 87 p-st 6 tulenevalt võib täidesaatev võim tegutseda ainult siis, kui talle on selleks antud seaduslik volitus. Mitteeluruumide erastamise seadusega ei ole antud Vabariigi Valitsusele õigust kehtestada enampakkumisest osavõtu tasu ega selle määramise korda, mistõttu on mainitud osavõtutasu

ga vastuolus. Kuna "Mitteeluruumide erastamise korra" sätted on volitusnormi puudumise tõttu

ga formaalselt vastuolus, ei pidanud justiitsminister vajalikuks analüüsida nende materiaalset põhiseaduspärasust PS § 113 osas. VAIDLUSTATUD SÄTTED

  1. Vabariigi Valitsuse
  2. juuni
  3. a määrusega nr 175 kinnitatud "Mitteeluruumide erastamise kord" sätestab: "Punkt 6 Kohustatud subjekt määrab enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha suuruse. Osavõtutasu suurus võib olla kuni 2 protsenti alghinnast, kuid mitte rohkem kui 1000 krooni, tagatisraha suurus võib olla kuni 10 protsenti alghinnast. Enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasutakse rahas. Enampakkumisest osavõtu tasu kuulub kohustatud subjektile ja seda kasutatakse enampakkumise läbiviimise kulude katmiseks. Punkt 7 alapunkt 2 Kuulutus peab sisaldama järgmist informatsiooni: [...] 3) enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord; [...] Punkt 9 alapunkt 2 Enampakkumisest osavõtmiseks on vaja esitada enampakkumiskomisjonile: [...] 2) maksedokumentide koopiad enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasumise kohta; [...]" KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Asja lahendamiseks analüüsib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kõigepealt, kas Tallinna Halduskohtu vaidlustatud normid on asjassepuutuvad (I), hinnates ühtlasi, kas asjassepuutuvad on "Mitteeluruumide erastamise korra" punkt 6 tervikuna ja punkt 7 alapunkt
  5. Seejärel lahendab kolleegium Tallinna Halduskohtu taotluse "Mitteeluruumide erastamise korra" punkti 6 tervikuna ja punkt 9 alapunkti 2 osaliselt

vastaseks ja kehtetuks tunnistamise kohta, andes hinnangu ka MEEK punkt 7 alapunktile 2 (II). I 14. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus konkreetse normikontrolli vormis hindab, olema asjassepuutuv. Vastavalt Riigikohtu praktikale on asjassepuutuv norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Norm on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi

le mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle

le vastavuse korral (vt Riigikohtu üldkogu

  1. novembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-24-05 - RT III 2005, 39, 379, p 16;
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05 - RT III 2005, 24, 248, p 25). Asjassepuutuvaks saab lugeda üksnes isiku suhtes kohaldatud normi, mis tegelikult reguleerib vaatlusalust suhet või olukorda (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  5. novembri
  6. a otsus asjas nr 3-4-1-8-06 - RT III 2006, 40, 337, p 17).
  7. Tallinna Kesklinna Valitsus kuulutas välja avaliku suulise enampakkumise ning määras selles osalemiseks osavõtutasu 1000 krooni, mille kaebaja jättis tasumata. Kuna osavõtutasu maksmine ja selle kohta tõendi esitamine oli eelduseks enampakkumisel osalemiseks, ei lubatud Giggs Kaubanduse OÜ-l
  8. septembril
  9. a toimunud enampakkumisel osaleda. Kui "Mitteeluruumide erastamise korra" vaidlustatud sätted oleksid

ga vastuolus ja kehtetud, oleks Tallinna Kesklinna Valitsuse

  1. septembri
  2. a korraldus nr 1105 tehtud enampakkumise korda rikkudes. "Mitteeluruumide erastamise korra" vastavate sätete kehtetuse korral oleks olnud võimalik Giggs Kaubanduse OÜ osavõtt avalikust suulisest enampakkumisest, mistõttu enampakkumise tulemus oleks võinud olla teistsugune.
  3. "Mitteeluruumide erastamise korra" p-s 6 on reguleeritud enampakkumisel osaleja poolt kahe erineva makse - osavõtutasu ja tagatisraha - tasumist. Nendest on kaebaja vaidlustanud osavõtutasu maksmise kohustuse. Giggs Kaubanduse OÜ-l ei lubatud avalikul suulisel enampakkumisel osaleda, kuna osavõtutasu ei olnud makstud. Samas oli tasutud tagatisraha, mille osas Giggs Kaubanduse OÜ "Mitteeluruumide erastamise korra" vastavat regulatsiooni vaidlustanud pole. Seetõttu ei ole MEEK p 6 asjassepuutuv osas, mis reguleerib tagatisraha maksmise kohustust ja selle suurust. Seega ei nõustu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Tallinna Halduskohtu arvamusega MEEK p 6 tervikuna asjassepuutuvuse osas.
  4. "Mitteeluruumide erastamise korra" p 6 on asjassepuutuv osas, millega antakse kohustatud subjektile õigus määrata enampakkumisest osavõtu tasu, ning p 9 alapunkt 2 osas, mis kohustab enampakkumisest osavõtmiseks esitama enampakkumiskomisjonile maksedokumendi koopia enampakkumisest osavõtu tasu tasumise kohta.
  5. Kuigi halduskohus ei ole Riigikohtult taotlenud MEEK p 7 alapunkti 2 kehtetuks tunnistamist, sisaldus selline taotlus Giggs Kaubanduse OÜ kaebuses halduskohtule. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leiab, et MEEK p 6, p 7 alapunkt 2 ja p 9 alapunkt 2 tuleb osas, milles nad kehtestavad nõude mitteeluruumi avalikust suulisest enampakkumisest osavõtu tasu maksmiseks, vaadelda tervikliku regulatsioonina, mis näeb ette nii erastamise kohustatud subjekti õiguse määrata osavõtutasu suurus ning kohustuse tasu suurusest ja maksmise korrast enampakkumise kuulutuses teada anda kui ka enampakkumisel osaleja kohustuse osavõtutasu maksta ning tasumist dokumentaalselt tõendada. Seega tuleb praegusel juhul lugeda asjassepuutuvaks nii osavõtutasu maksmist reguleerivad "Mitteeluruumide erastamise korra" p 6 ning p 9 alapunkt 2 kui ka osavõtutasu suuruse ja maksmise korra enampakkumise kuulutuses teada andmist reguleeriv p 7 alapunkt
  6. "Mitteeluruumide erastamise korra" p 7 alapunkti 2 kehtetuks tunnistamise vajadusele on viidanud ka õiguskantsler, põhjendades seda õigusselguse põhimõttega (vt ka Riigikohtu
  7. detsembri
  8. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-16-05 - RT III 2006, 1, 2, p-d 22-24). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi arvates on õiguskantsler õigesti sedastanud, et kui Riigikohus leiab, et kehtivas õiguses puudub mitteeluruumide avalikust enampakkumisest osavõtu tasu kehtestamiseks piisav alus, võib MEEK p 7 alapunkt 2 osutuda praktikas enampakkumisest osavõtu tasu suuruse ja selle tasumise korra osas mitmeti tõlgendatavaks, sh selliselt, et seda asutaks kohaldama kui osavõtutasu kehtestamise alust. Kõnealune norm ei loo kindlust kehtiva õiguskorra suhtes ja oleks eksitav, sest kuigi osavõtutasu tunnistataks kehtetuks, võiks "Mitteeluruumide erastamise korra" lugemisel jääda mulje, et osavõtutasu maksmine on siiski mingi õigusaktiga kehtestatud ning selle suurus ja tasumise kord tuleb enampakkumise kuulutuses ära näidata. Seega tuleb praegusel juhul õigusselguse huvides käsitleda ka MEEK p 7 alapunkti
  9. II 19.

§ 3

lg-s 1 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes

ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

§ 87

p-st 6 tuleneb, et Vabariigi Valitsus tohib anda määrusi seaduse alusel ja täitmiseks, st seaduses sätestatud volitusnormi alusel. Haldusmenetluse seaduse § 90 lg 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ning kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. 20. Mitteeluruumide erastamise seaduse § 5 sätestab erastamise korraldamise. Mitteeluruumide erastamise, alghinna määramise ja alghinna muutmise korra sätestab mitteeluruumide erastamise seaduse alusel Vabariigi Valitsus (§ 5 lg 6). Seega sisaldub MEES § 5 lg-s 6 volitus Vabariigi Valitsusele mitteeluruumide erastamise korra kehtestamiseks. "Mitteeluruumide erastamise korra" p-st 6, p 7 alapunktist 2 ja p 9 alapunktist 2 tuleneb erastamise kohustatud subjekti poolt mitteeluruumide erastamiseks korraldatava enampakkumise tasulisus, millest tulenevalt on osavõtjad kohustatud katma enampakkumise korraldamise kulud. 21.

kohaselt on täidesaatev võim volitatud andma üksnes seadust täpsustavaid ehk intra legem määrusi. Täitevvõimu üldakti andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline volitusnorm, milles täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-4-1-3-96 - RT I 1997, 4, 28, otsuse III osa). Määruse andmisel on eriti oluline volitusnormist kinnipidamine juhul, kui õiguste teostama asumise tingimuseks on rahalise kohustuse eelnev täitmine (Riigikohtu üldkogu
  3. detsembri
  4. a otsus asjas nr 3-4-1-10-2000 - RT III 2001, 1, 1, p 30).
  5. Kuigi seadusandja on MEES § 5 lg-s 6 andnud Vabariigi Valitsusele volituse mitteeluruumide erastamise korra kehtestamiseks, ei hõlma see volitus õigust enampakkumisest osavõtu tasu kehtestamiseks. "Mitteeluruumide erastamise kord" kuulub oma olemuselt p-s 6, p 7 alapunktis 2 ja p 9 alapunktis 2 sisalduva regulatsiooni osas praeter legem määruste hulka ning on antud suhete reguleerimiseks, mida mitteeluruumide erastamise seadus ette ei näe. Tegemist on iseseisva regulatsiooniga, mille kehtestamisel on Vabariigi Valitsus väljunud MEES § 5 lg-s 6 sätestatud delegatsiooninormi õiguslikest piiridest. Mitteeluruumide erastamise seadus, nähes § 5 lg-s 1 ette, et erastamise kohustatud subjekt korraldab mitteeluruumide erastamise avalikul enampakkumisel, mille kuulutus sisaldab muu hulgas andmeid enampakkumises osalemiseks nõutavate garantiide kohta, ei pea silmas erastamise kohustatud subjekti piiramatut vabadust erastamiseks nõutavate garantiide loomisel. Erastamiseks kohustatud subjekt on piiratud MEES § 5 lg 6 delegatsiooninormiga.
  6. Seetõttu on MEEK p 6 osas, millega antakse kohustatud subjektile õigus määrata enampakkumisest osavõtu tasu, p 7 alapunkt 2 osas, mis sätestab avaliku enampakkumise kuulutuse kohustusliku tingimusena informatsiooni enampakkumisest osavõtu tasu suuruse ja tasumise korra kohta, ning p 9 alapunkt 2 osas, mis kohustab enampakkumisest osavõtmiseks esitama enampakkumiskomisjonile maksedokumendi koopia enampakkumisest osavõtu tasu tasumise kohta, vastuolus PS § 3 lg-ga 1 ja § 87 p-ga
  7. 24.

§ 113

sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Samas on Riigikohtu üldkogu

  1. detsembri
  2. a otsuses asjas nr 3-4-1-10-2000 (RT III 2001, 1, 1, p 20) leidnud: "Sõnastuselt hõlmab § 113 kaitseala riiklikke makse, koormisi, lõive, trahve ja sundkindlustuse makseid. Tegelikult on selle sätte kaitseala laiem. Selles sättes on püütud võimalikult täielikult loetleda kõiki avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi. Üldkogu on seisukohal, et § 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid ühes või teises õigusaktis nimetatakse. Paragrahvi 113 eesmärgiks on saavutada olukord, kus kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused kehtestatakse üksnes Riigikogu poolt vastu võetud ja seadusena vormistatud õigusaktiga."
  3. "Mitteeluruumide erastamise korra" p-s 6 ja p 9 alapunktis 2 märgitud enampakkumise korraldamise kulude katmisega seotud enampakkumisest osavõtu tasu kuulub PS §-s 113 otseselt loetlemata avalik-õiguslike rahaliste kohustuste hulka. Kuna PS §-s 113 sätestatud seaduse reservatsioonist tulenevalt tohib avalik-õiguslike ülesannete täitmise tasu võtta üksnes siis, kui see on ette nähtud seaduses, ei saa avalik-õiguslikku rahalist kohustust, milleks praegusel juhul on enampakkumisest osavõtu tasu, kehtestada seadusest alamalseisva õigusaktiga. Kuigi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud järgmist: "Avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamise delegeerimine täidesaatvale võimule võib olla lubatav tingimusel, kui see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ning seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda tasu alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, tasu suuruse arvestamise aluste kehtestamises vms" (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  4. detsembri
  5. a otsus asjas nr 3-4-1-22-03 - RT III 2004, 2, 14, p 19), ei ole praegusel juhul tegemist sarnase olukorraga. Mitteeluruumide erastamise seadus näeb § 5 lg-s 6 ainsa volitusena ette mitteeluruumide erastamise, alghinna määramise ning alghinna muutmise korra kehtestamise õiguse, mitte aga konkreetseid osavõtutasu alam- ja ülemmäärasid. Juhul kui seadusandja peab mitteeluruumide erastamise korraldamisega seotud kulude katmist enampakkumisest osavõtjate poolt vajalikuks, siis tuleb vastav avalik-õiguslik rahaline kohustus kehtestada mitteeluruumide erastamise seadusega.
  6. Seega on MEEK p 6 osas, millega antakse kohustatud subjektile õigus määrata enampakkumisest osavõtu tasu, p 7 alapunkt 2 osas, mis sätestab avaliku enampakkumise kuulutuse kohustusliku tingimusena informatsiooni enampakkumisest osavõtu tasu suuruse ja tasumise korra kohta, ning p 9 alapunkt 2 osas, mis kohustab enampakkumisest osavõtmiseks esitama enampakkumiskomisjonile maksedokumendi koopia enampakkumisest osavõtu tasu tasumise kohta, vastuolus ka PS §-ga
  8. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldab Tallinna Halduskohtu taotluse osaliselt, tunnistades "Mitteeluruumide erastamise korra" punkti 6 osas, mis näeb ette osavõtutasu maksmise kohustuse, punkt 7 alapunkti 2 osas, mis sätestab avaliku enampakkumise kuulutuse kohustusliku tingimusena informatsiooni enampakkumisest osavõtu tasu suuruse ja tasumise korra kohta, ja punkt 9 alapunkti 2 osas, mis kohustab enampakkumisest osavõtmiseks esitama enampakkumiskomisjonile maksedokumendi koopia enampakkumisest osavõtu tasu tasumise kohta,

ga vastuolus olevaks ja kehtetuks. Märt Rask, Ants Kull, Julia Laffranque, Priit Pikamäe, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.