RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 53 alusel rahuldamata, tuginedes

§ 304lg-le 6 ja § 301¹ lg 1 p-le 3.

Kandemääruse põhjenduste kohaselt ei saa teha äriregistrisse taotletud kannet, kuna

1. märtsil
2. a toimunud avaldaja üldkoosoleku protokolli kohaselt nõudis aktsionär A. Nurk, kellele kuulub 1/10 aktsiakapitalist, üldkoosoleku otsuse notariaalset tõestamist. Avaldaja esitas kohtunikuabi kandemääruse peale
3. juulil
4. a määruskaebuse, milles palus kandemääruse

§ 304

lg 6 ja § 301¹ lg 1 p 3 väära kohaldamise tõttu tühistada ja teha uue määruse, millega kandeavaldus rahuldada. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis määruskaebuse

1. juulil
2. a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Viru Maakohus jättis
3. juuli
4. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja saatis määruskaebuse TsMS § 663 lg 7 alusel läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja registripidajale avalduse enda põhikirja muutmiseks.

§ 298

lg 1 p 1 järgi on põhikirja muutmine aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuses.

§ 304

järgi aktsiaseltsi üldkoosolek protokollitakse ja

§ 304

lg 6 järgi peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud, kui seda nõuab mh aktsionär, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Sellises vormis protokolli registriosakonnale ei esitatud, mistõttu ei saadud kannet teha. See, et kandemääruses viidatakse ka avaldaja üldkoosoleku otsuse tühisusele, ei ole vastuolus

§-ga 301¹. Aktsionär teostab oma õigusi üldkoosolekul. Üldkoosoleku protokollist järeldub, et A. Nurga kui avaldaja aktsionäri soov kasutada õigust nõuda üldkoosoleku protokolli notariaalset tõestamist tekkis alles pärast üldkoosoleku esmaseid toiminguid. Aktsionäri õigusi ei ole põhjendatud piirata ainuüksi seetõttu, et üldkoosoleku uuesti kokkukutsumine toob kaasa kulutusi. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Viru Ringkonnakohus jättis
2. septembri
3. a määrusega kohtunikuabi kandemääruse muutmata, nõustudes nii kandemääruses kui ka maakohtu määruses toodud põhjendustega. Ringkonnakohus märkis, et tema määrus ei ole edasikaevatav. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Avaldaja esitas
5. oktoobril
6. a Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ennistada määruskaebuse esitamise tähtaja, tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega kandeavaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli ringkonnakohtu määrus eksitav edasikaebamise võimaluse osas, sest selles oli märgitud, et määrus ei ole edasikaevatav, kuigi seaduse kohaselt oli avaldajal õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Seetõttu palub avaldaja ennistada määruskaebuse esitamise tähtaja TsMS § 67 lg 1 alusel. Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, sest maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse vaatas läbi ringkonnakohtunik ainuisikuliselt, kuigi TsMS § 666 lg 3 järgi vaatab ringkonnakohus hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse läbi ja lahendab kolmeliikmelises koosseisus. Samuti on ringkonnakohtu määrus põhjendamata. Kohtud on vääralt tõlgendanud

§ 304lg-t 6 ja § 301¹ lg 1 p 3.

Kohtute tõlgenduse kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsused tühised ka juhul, kui aktsionär esitab nõude üldkoosoleku protokolli notariaalseks tõestamiseks enne koosoleku lõppu, kuid pärast otsuse vastuvõtmist. Sellisel juhul ei oleks võimalik ette näha, kas mõni aktsionär soovib protokolli notariaalset tõestamist või mitte, ja aktsiaselts peaks igaks juhuks kutsuma alati notari üldkoosolekule, et vältida otsuse tühiseks osutumist. Seega tuleb

§ 304

lg-t 6 tõlgendada selliselt, et aktsionär peab protokolli notariaalse tõestamise nõude esitama igal juhul enne üldkoosoleku kokkukutsumist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada ja asi saata TsMS § 691 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2. Esmalt lahendab kolleegium määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Ringkonnakohus eksis, märkides oma määruses, et selle peale ei saa edasi kaevata. TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
3. oktoobril
4. a kohtuasjas nr 3-2-1-79-06 (RT III 2006, 34, 290) tehtud määruse punktis 10 leidnud, et edasikaebamise seisukohalt tuleb hagita menetluses menetlust lõpetava määrusena mõista kõiki määrusi, millega asi lahendatakse, sh registriasjades kandeavalduste lahendamise määrusi. Kuivõrd ringkonnakohus jättis oma määrusega muutmata äriregistrisse kande tegemisest keeldumise määruse, siis on praegusel juhul ringkonnakohtu määruse näol tegemist menetlust lõpetava määruse kohta tehtud määrusega, mis kitsendab hageja õigusi. Seega on ringkonnakohtu määrus edasikaevatav TsMS § 696 lg 3 lause 1 järgi. TsMS § 661 lg 2 järgi on hagita asjas tehtud menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise üldine tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus TsMS § 67 lg 1 kohaselt tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal TsMS § 67 lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt sai avaldaja ringkonnakohtu määruse kätte
5. septembril
6. a ja oma kaebeõigusest teada
7. oktoobril
8. a tehtud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi eelviidatud määrusest. Seejärel esitas avaldaja
9. oktoobril
10. a, s.o TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul määruskaebuse ja selle esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kuna ringkonnakohus eksitas avaldajat määruskaebuse esitamise võimaluse osas, annab see kolleegiumi arvates aluse lugeda ringkonnakohtu määrusele esitatud määruskaebuse kaebetähtaja möödalaskmise põhjus mõjuvaks ning ennistada kaebetähtaeg TsMS § 67 lg 1 alusel. Seega tuleb avaldaja määruskaebust menetleda.
11. TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 järgi tühistab Riigikohus ringkonnakohtu määruse, kui ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, mis võis tuua kaasa ebaõige määruse. Menetlusõiguse normi olulise rikkumisena käsitatavad asjaolud on sätestatud TsMS § 669 lg 1 punktides 1�
12. Sama paragrahvi
13. lõike kohaselt võib Riigikohus lugeda menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks ka
14. lõikes nimetamata rikkumise. Kolleegium leiab, et menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 669 lg 2 mõttes on asja läbivaatamine ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
15. detsembri
16. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-130-06, p 9). Määruskaebuses leitakse põhjendatult, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 666 lg-t 3, mille kohaselt vaatab ringkonnakohus hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse läbi ja lahendab selle kolmeliikmelises koosseisus. Praegusel juhul vaatas avaldaja määruskaebuse läbi ja lahendas selle üks ringkonnakohtu kohtunik. Seaduslik kohtukoosseis oleks pidanud TsMS § 666 lõikest 3 tulenevalt koosnema kolmest ringkonnakohtu kohtunikust, kuna tegemist oli kandeavaldust rahuldamata jätva, s.o menetlust lõpetava määrusega. Seega rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse normi, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus TsMS § 692 lg 1 p 2 järgi tühistada ja saata TsMS § 691 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
17. Õige ei ole kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus jättis oma määruse põhjendamata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt nõustus ringkonnakohus nii kohtunikuabi kandemääruse kui ka maakohtu määruse põhjendustega ega pidanud TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Ehkki maakohus ei pidanud TsMS § 663 lg 7 järgi määruskaebuse rahuldamata jätmist põhjendama (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi viidatud kohtuasjas nr 3-2-1-130-06 tehtud määruse p 13), ei muuda see asjaolu ringkonnakohtu määrust põhjendamatuks. Kuna maakohus põhjendas määruskaebuse rahuldamata jätmist, nõustudes kohtunikuabi kandemääruse põhjendustega, võis ringkonnakohus kohtunikuabi kandemääruse ja maakohtu määruse põhjendustega nõustuda ega pidanud neid põhjendusi kordama oma määruses.
18. Kolleegium leiab, et kohtunikuabi ja kohtud kohaldasid õigesti

§ 304

lg-t 6 ja § 301¹ lg 1 p 3.

§ 304

lg 6 järgi peab aktsionäride üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud, kui seda nõuab mh aktsionär, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Asjas on tuvastatud, et A. Nurk, kellele kuulus 1/10 avaldaja aktsiakapitalist, nõudis avaldaja üldkoosolekul üldkoosoleku protokolli notariaalset tõestamist pärast üldkoosoleku esmaseid toiminguid, s.o enne põhikirja muutmise otsustamist. Seadusest ei tulene, et aktsionär peab nõudma üldkoosoleku protokolli notariaalset tõestamist enne üldkoosoleku kokkukutsumist.

§ 304

lg 6 mõtteks on kaitsta aktsionäri tema õiguste ja huvide võimaliku kahjustamise eest, mis võib tuleneda üldkoosolekul vastuvõetud otsuste puudulikust protokollimisest. Aktsionäride üldkoosolekul võib aktsionäri jaoks ilmneda, et tema õigused ja huvid võivad saada kahjustatud seeläbi, et aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli ei tõestata notariaalselt. Seetõttu ei välista

§ 304

lg 6 aktsionäri, kellele kuulub vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, õigust nõuda üldkoosoleku protokolli notariaalset tõestamist ka üldkoosoleku toimumise ajal. Kui aktsionär, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiakapitalist, nõuab aktsiaseltsi üldkoosolekul üldkoosoleku protokolli notariaalset tõestamist, kuid üldkoosolek eirab seda nõuet, siis on sellel üldkoosokul vastu võetud otsused

§ 301¹ lg 1 p 3 järgi tühised.

Kui aktsionäride üldkoosoleku otsus omab tähtsust äriregistrisse kannete tegemisese jaoks, siis ei tohi

§ 304

lg 6 rikkumise korral teha aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel kandeid äriregistrisse. Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu