RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon Eesti

§ 114p 1 ning § 121 järgi Viru Ringkonnakohtu 27.

septembri

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-04-192-06 Sergei Kuznetsovi kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina ja Deniss Suhhanovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini kassatsioonid
2. jaanuar
3. a, kirjalik menetlus
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. aprilli
6. a ja Viru Ringkonnakohtu
7. septembri
8. a otsused Deniss Suhhanovi KarS § 121 järgi süüditunnistamise ja karistamise ning talle liitkaristuse mõistmise osas.
9. Mõista Deniss Suhhanov KarS § 121 järgi õigeks.
10. Teha Viru Maakohtu
11. aprilli
12. a ja Viru Ringkonnakohtu
13. septembri
14. a otsustesse täpsustus ning jätta Sergei Kuznetsovi süüdimõistmisest KarS § 114 p 1 järgi ja Deniss Suhhanovi süüdimõistmisest KarS §

§ 114p 1 järgi välja tapmine piinaval viisil.

1. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
2. Deniss Suhhanovi kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
3. Sergei Kuznetsovi kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.
4. Mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Narva Esimese Advokaadibüroo kasuks välja 4248 (neli tuhat kakssada nelikümmend kaheksa krooni) riigi õigusabi tasu seoses vandeadvokaat Tatjana Massalina poolt Sergei Kuznetsovi huvides kassatsiooni esitamisega. Mõista Sergei Kuznetsovilt riigieelarve tuludesse välja 4248 (neli tuhat kakssada nelikümmend kaheksa krooni) kaitsjatasu.
5. Mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus kasuks välja 4248 (neli tuhat kakssada nelikümmend kaheksa krooni) riigi õigusabi tasu seoses vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini poolt Deniss Suhhanovi huvides kassatsiooni esitamisega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Sergei Kuznetsovi süüdistati KarS § 114 p1 järgi selles, et
7. mail
8. a, olles alkoholijoobes, peksis ta Narva linna lähedasel metsateel A. K.-i kaikaga vastu pead, tekitades talle eluohtlikke koljuaju traumasid. Seejärel lohistas ta koos Deniss Suhhanoviga kannatanu metsa, kus temalt võeti seljast riided ja ta seoti puu külge. Saadud traumade tagajärjel suri A. K. sündmuskohal. D. Suhhanovit süüdistati KarS §

§ 114p 1 järgi selles, et nähes A.

K.-i jõhkrat peksmist S. Kuznetsovi poolt, aitas ta kaassüüdistataval kannatanu metsa lohistada, lahti riietada ja puu külge siduda. Sellega aitas D. Suhhanov kaasa kannatanu tapmisele. Karistusseadustiku § 121 järgi süüdistati S. Kuznetsovi ja D. Suhhanovit selles, et pärast A. K. tapmist peksid nad Narva linna lähistel karjääri kaldal magavat K. D.-d ja A. I.-d.

1. Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a otsusega tunnistati S. Kuznetsov KarS § 114 p 1 ja § 121 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega vastavalt kümneks ja üheks aastaks. Liitkaristuseks mõisteti S. Kuznetsovile KarS § 64 lg 1 alusel vangistus kümneks aastaks. Sama otsusega tunnistati D. Suhhanov süüdi KarS §

§ 114

p 1 ning § 121 järgi ja teda karistati vangistusega vastavalt kaheksaks ja üheks aastaks. Liitkaristuseks mõisteti D. Suhhanovile KarS § 64 lg 1 alusel vangistus kaheksaks aastaks.

1. Maakohus leidis, et S. Kuznetsovi ja D. Suhhanovi süü neile esitatud süüdistustes on tõendatud ja nende kohtulikul arutamisel antud ennastõigustavad ütlused ei ole usaldusväärsed. D. Suhhanov andis eeluurimisel teistsuguseid, teiste tõenditega haakuvaid ütlusi ja tema hilisemad ütlused on olnud vastuolulised. A. K.-i ütlused, et ta peksis S. Kuznetsovi üksnes põhjusel, et see teda eelnevalt lõi, pole maakohtu arvates usaldusväärsed, sest need on ebajärjekindlad ja vastuolulised. Maakohtu hinnangul andis süüdistatavate tegevus - kannatanule kaikaga hulgaliste löökide andmine pea pihta ja seda ka pärast kannatanu mahakukkumist - tunnistust tegutsemisest piinaval või julmal viisil. Kannatanute K. D. ja A. I. peksmist kinnitavad kannatanute ning tunnistajate A. A., M. P., E. T., A. R. ja J. P. ütlused. Süüdistatavate ütlusi ei lugenud maakohus ka selles episoodis tõesteks, sest need ei olnud kooskõlas teiste tõenditega.
2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni S. Kuznetsov, D. Suhhanov ja tema kaitsja. S. Kuznetsov taotles tapmise ümberkvalifitseerimist KarS § 115 järgi, s.o provotseeritud tapmiseks põhjendusega, et ta ei tegutsenud tahtlikult ja kannatanut lüües soovis ta hoiduda vaid teda ennast ähvardanud ohust. D. Suhhanov ja tema kaitsja leidsid, et D. Suhhanovi käitumine on ebaõigesti kvalifitseeritud mõrvale kaasaaitamisena ja taotlesid selle teo ümberkvalifitseerimist esimese raskusastme kuriteo toimepanemisest mitteteatamiseks KarS § 307 lg 1 järgi. A. I. ja K. D. peksmises taotlesid nad D. Suhhanovi õigeksmõistmist, põhjendusega, et ta ei ole neid tegusid toime pannud. D. Suhhanov leidis, et talle mõisteti liiga range karistus.
3. Viru Ringkonnakohtu
4. septembri
5. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtunud S. Kuznetsovi apellatsioonist mingeid uusi asjaolusid ning tema taotlus tapmise osas tõendite ümberhindamiseks pole põhjendatud, sest maakohus on tõendeid kogumis hinnates põhjendatult pidanud tema väiteid kallaletungist A. K. poolt paljasõnalisteks ja ebaloogilisteks. Seoses D. Suhhanovi kaitsja seisukohaga, nagu puuduks D. Suhhanovi käitumise ja A. K. surma vahel põhjuslik seos, märkis ringkonnakohus, et maakohus käsitles seda väidet oma otsuses ja näitas, miks seda süüdistatava versiooni tõepäraseks ei saa pidada. Ringkonnakohus märkis, et kaasaaitamisena käsitatakse teise isiku õigusvastase teo soodustamist. Käesolevas kriminaalasjas D. Suhhanov nägi S. Kuznetsovi poolt kannatanu kaikaga vastu pead peksmist ja selle asemel, et seda tegu takistada, aitas ta S. Kuznetsovil kannatanu metsa lohistada ja puu külgse siduda. Põhjuslikkus A. K.-i surma saabumise ja D. Suhhanovi tegude vahel seisnes selles, et D. Suhhanov võimaldas tema surma põhjustamise. Ringkonnakohus nõustus ka maakohtuga, et A. K. surm põhjustati eriti julmal ja piinaval viisil, sest teda peksti puukurikaga pika aja jooksul elutähtsatesse organitesse. Ringkonnakohtu hinnangul mõistis maakohus D. Suhhanovi õigesti ja põhjendatult talle KarS § 121 järgi esitatud süüdistuses süüdi. POOLTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni S. Kuznetsovi kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina ja D. Suhhanovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin. 6.1 S. Kuznetsovi kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist S. Kuznetsovi süüditunnistamise osas KarS § 114 p1 järgi, tema tegevuse ümberkvalifitseerimist KarS § 113 järgi ja karistuse kergendamist. Kaitsja leiab, et S. Kuznetsovi teos puuduvad julmuse ja piinava viisi tundemärgid, sest kannatanu kaotas pärast esimest lööki teadvuse ja tema surm saabus lühikese aja jooksul. 6.2 D. Suhhanovi kaitsja taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist D. Suhhanovi süüditunnistamises KarS §

§ 114p 1 järgi ning täiendavaid tõendeid kogumata uue kohtuotsuse tegemist, millega tunnistataks D. Suhhanov süüdi Kar

S § 307 lg 1 järgi ja karistataks vangistusega kaheks aastaks. Kaitsja hinnangul ei põhjendanud maa- ja ringkonnakohus seda, milles seisnes D. Suhhanovi poolt A. K. tapmisele kaasaaitamine. Sellega rikkusid kohtud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kaitsja leiab, et kaasaaitamiseks ei saa olla üksnes see, et D. Suhhanov nägi, kuidas S. Kuznetsov kannatanut peksis. Kuna D. Suhhanov lähenes kannatanule alles pärast seda, kui kõik surma saabumise põhjustanud vigastused olid talle juba tekitatud, siis ilmnes tema suhtumine S. Kuznetsovi teosse ja selle tagajärjesse alles pärast koosseisupärase teo toimepanemist, mistõttu tema käitumise kvalifitseerimine tapmisele kaasaaitamisena on hinnatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena. Kaitsja arvates saanuks ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaoludel D. Suhhanovi käitumise kvalifitseerida KarS § 307 lg 1 või KarS § 306 lg 1 järgi. Jättes selle tegemata rikkus ringkonnakohus tema hinnangul oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes. Samuti taotleb kaitsja maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist D. Suhhanovi süüditunnistamises KarS § 121 järgi ja tema õigeksmõistmist selles kuriteos. Kaitsja leiab, et kannatanuid I.-d ja D.-d lõi üksnes S. Kuznetsov ja seega ei pannud D. Suhhanov toime talle KarS § 121 järgi süüks arvatud kuritegu. Kuna maa- ja ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks nad ei võta sellekohaseid tõendeid arvesse on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. I
2. Esmalt käsitleb kolleegium S. Kuznetsovi kaitsja kassatsiooni osas, milles ta vaidlustab kaitsealuse süüditunnistamist mõrvas, leides, et S. Kuznetsovi tegu tuleks kvalifitseerida tapmisena KarS § 113 järgi. Kaitsja hinnangul ei ole Kuznetsovi tegu hinnatav ei piinava ega julmana. Kuna kannatanu kaotas kohe pärast kaikaga löömist teadvuse, siis ei saanud järgnevad kaikahoobid talle mingeid erilisi kannatusi või suurt valu tekitada. 8.
3. Kaitsja arvamus väärib tähelepanu järgmises osas. Kriminaalasja uurimise käigus on tuvastatud, et kannatanu suri lühikese ajavahemiku jooksul pärast kaikahoopidest saadud peatraumade tekitamist ning et kannatanut löödi ka pärast tema maha kukkumist. Küll aga pole kriminaalasja uurimise käigus millegagi ümber lükatud S. Kuznetsovi ütlused sellest, et juba pärast esimest hoopi kannatanu kukkus ja kaotas ka teadvuse. Teadvuse kaotanuna ei võinud järgnevad kaikahoobid talle enam kestvat või eriliselt suurt valu põhjustada. 8.
4. Maakohus käsitles käesolevas kriminaalasjas julma ja piinavat viisi, neid omavahel eristamata. Maakohtu põhjenduse kohaselt seisnes piinav ja julm viis selles, et juba abitus seisundis maas lamavat kannatanut löödi veel korduvalt kaikaga elutähtsasse piirkonda. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ja leidis, et käesolev tapmine on julma ja piinavana hinnatav seetõttu, et kannatanut löödi elutähtsatesse organitesse pikema aja jooksul. Seda tõendavad löökide arv ning tekitatud vigastuste hulk. Ringkonnakohus ei seo oma seisukohta aga konkreetse teo tehioludega. Niisugusest motivatsioonist ei selgu, milles seisnes tapmise piinav ja/või julm viis. 8.
5. Riigikohus leiab, et käesoleval juhul ei ole süüdistuses ega kohtuotsustes kirjeldatud asjaolusid, mis annaksid alust hinnata tapmist piinavaks. Küll aga annavad süüdistuses ja kohtuotsustes kirjeldatud asjaolud aluse hinnata tapmine julmaks. Sellisteks asjaoludeks on kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine. Süüdistatavate julmusest annab tunnistust ka pärast peksmist kannatanu puu külge sidumine, lahtiriietamine ja riiete minemaviskamine, millest nähtub nende eriline põlgus oma ohvri vastu. Sellest lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 361 p-st 2 teeb kolleegium kohtuotsustesse täpsustuse ja jätab S. Kuznetsovi süüdimõistmisest KarS § 114 p 1 järgi ja D. Suhhanovi süüdimõistmisest KarS §

§ 114p 1 järgi välja tapmise piinaval viisil.

II

1. Käsitledes D. Suhhanovi kaitsja kassatsiooni mõrvale kaasaaitamise süüdistuses märgib kolleegium järgmist. D. Suhhanovi süü tõendamisel S. Kuznetsovi tapmisele kaasaaitamises on kohtud tuginenud tema poolt eeluurimisel antud ütlustele, milles ta kinnitas enda osavõttu kannatanu puu juurde lohistamisest, selle külge kinnisidumisest ja temalt riiete seljast võtmises. Kohus suhtus nende tõendite valguses kriitiliselt D. Suhhanovi hilisematesse vastuolulistesse ennastõigustavatesse ütlustesse. 9.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et A. K. surm saabus üksnes S. Kuznetsovi tekitatud traumade tõttu ja D. Suhhanov sekkus sündmuste käiku alles pärast kannatanule kõikide vigastuste tekitamist ning seetõttu polnud tema tegevus A. K. surmaga põhjuslikus seoses. Kohtuliku uurimise käigus (vt maakohtu otsuse lk 11 ja ringkonnkohtu otsuse lkd 7-8) on tuvastatud, et D. Suhhanov aitas kannatanu esialgsest peksmise kohast eemale lohistada, kus teda veel peksti. Seejärel aitas D. Suhhanov kannatanu puu külge siduda ja tema riided laiali loopida. Kriminaalkolleegiumi hinnangul väljendub S. Kuznetsovi eelkirjeldatud viisil füüsilises abistamises A. K. tapmisel D. Suhhanovi tahtlus kannatanu surma saabumisele kaasa aidata. Samas ei saa ülalkirjeldatud asjaoludel rääkida tapmise kaastäideviimisest, sest pole tuvastatud, et D. Suhhanov tekitanuks ise A. K.-le vigastusi või saanuks tema surmani viinud põhjuslikku ahelat olulises osas juhtida. Eelöeldu valguses pole õigustatud kaitsja taotlus tunnistada D. Suhhanov KarS § 307 lg 1 järgi süüdi üksnes A. K. tapmisest teatamata jätmise eest.
3. Lisaks eelnevale taotleb kaitsja D. Suhhanovi õigeksmõistmist talle KarS § 121 järgi inkrimineeritud kuriteos, märkides, et kriminaalasjas pole tõendamist leidnud tema osavõtt K. D. ja A. I. peksmisest. Kolleegium nõustub selles osas kaitsjaga järgmistel põhjendustel. Maakohtu istungi protokollist (2 kd t.l-d 136-145) nähtub kannatanute ja tunnistajate ütlustest, et peksjaid oli kaks, kuid ei kannatanud ega ükski tunnistaja ei osundanud üheselt D. Suhhanovile kui peksmisest osavõtjale. Küll aga väidab tunnistaja J. P. kohtuistungil antud ütlustes, et peksmises osales koos S. Kuznetsoviga hoopis tema. Kohtuotsuste motiveerivas osas pole arusaadavalt ega veenvalt selgitatud, miks tuleb D. Suhhanovi osalemine peksmises tõendatuks lugeda. Kolleegium ei nõustu maa- ja ringkonnakohtu seisukohaga, et D. Suhhanovile tuleb peksmises osalemine süüks arvata sellepärast, et ta viibis telgi juures, millest pekstavad välja tõmmati. Maakohtu otsuse põhiosast ei nähtu, mille alusel tegi kohus järelduse, et D. Suhhanov tõepoolest peksmises osales. Samuti on maakohus jätnud kõrvaldamata vastuolud süüdistatava, tunnistajate ja kannatanute ütluste vahel. Neid puudusi ei ole kõrvaldanud ka ringkonnakohus. Seetõttu leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et D. Suhhanovi osalemise suhtes K. D. ja A. I. peksmises on kohtuliku arutamise käigus jäänud kõrvaldamata kahtlused, mis KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Seepärast tuleb tühistada nii Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a kui ka Viru Ringkonnakohtu
6. septembri
7. a otsused D. Suhhanovi süüditunnistamise ja karistamise osas KarS § 121 järgi ning ta selles süüdistuses õigeks mõista.
8. S. Kuznetsovi ja D. Suhhanovi kaitsjad esitasid Riigikohtule taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu maksmiseks. Nii S. Kuznetsovi kaitsja vandeadvokaat T. Massalina kui ka D. Suhhanovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin taotlevad 4248 krooni tasumist. Kriminaalkolleegium leiab, et taotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt tuleb Narva Esimese Advokaadibüroo ja Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus kasuks välja mõista kummalegi 4248 krooni. KrMS § 186 lg 1 alusel kuulub S. Kuznetsovi kaitsjale tasutud summa väljamõistmisele S. Kuznetsovilt riigi kasuks.
9. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-dest 1 ja 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
10. aprilli
11. a ja Viru Ringkonnakohtu
12. septembri
13. a otsused D. Suhhanovi KarS § 121 järgi süüditunnistamise ja karistamise osas ning teeb ise uue otsuse, mõistes D. Suhhanovi KarS § 121 järgi õigeks. Seoses sellega tühistab Riigikohus kohtuotsused ka D. Suhhanovile liitkaristuse mõistmise osas. Juhindudes KrMS § 361 p-st 2 teeb kolleegium kohtuotsustesse täpsustuse ja jätab S. Kuznetsovi süüdimõistmisest KarS § 114 p 1 järgi ja D. Suhhanovi süüdimõistmisest KarS §

§ 114p 1 järgi välja tapmise piinaval viisil.

Muus osas jätab kolleegium kohtuotsused muutmata. D. Suhhanovi kaitsja kassatsioon rahuldatakse osaliselt ja S. Kuznetsovi kaitsja kassatsioon jäetakse rahuldamata. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi