Obsah (15)

§ 407§ 323§ 415§ 318§ 319§ 142§ 150§ 682§ 417§ 695§ 218§ 438§ 413§ 416§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) §-s 407 sätestatud võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hagi koos lisadega anti

1. aprillil 2006 kostja aadressil allkirja vastu üle. Kostja ei vastanud hagile.
3. mail 2006 rahuldas maakohus hagi tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel ning põhjusel, et kostja, kellele kohus määras hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei vastanud tähtaegselt hagile.

2. juunil 2006 esitas kostja tagaseljaotsuse peale kaja ning
3. juunil 2006 tasus kohtu nõutud kautsjoni.
4. Harju Maakohus jättis
5. augusti
6. a määrusega kostja kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kohus määras, et tasutud kautsjon 39 500 krooni tuleb kanda riigituludesse. Määruse põhjenduste kohaselt toimetas kohus kostjale menetlusdokumendid kätte
7. aprillil 2006

§ 323lg 1 alusel aadressile, mis on märgitud ka esitatud kajas.

Menetlusdokumentide vastuvõtmist kinnitab sekretäri allkiri väljastusteatel. Vastavalt

§ 323

lg-tele 1 ja 2 nende koosmõjus luges kohus menetlusdokumendi kätteantuks, kuna selle on vastu võtnud kostja äriruumis alaliselt viibiv töötaja ? sekretär. Posti üleandmisel saab äriühingu sekretäri lugeda seda äriühingut esindavaks isikuks ja menetlusdokument tuleb lugeda kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatuks. Hagiavaldus ja kirjaliku vastuse esitamise kohustus on kostjale kätte toimetatud kostja tegelikul aadressil ning kostjal on olnud piisavalt aega hagiavaldusele vastamiseks. Kostja hagile ei vastanud, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks. Kohtul puudus alus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks tsiviilasjas. 6. Kostja palus määruskaebuses määruse tühistada ja taastada menetluse tsiviilasjas nr 2-06-3596 ning tagastada tasutud kautsjon. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25. oktoobri 2006. a määrusega maakohtu määruse, rahuldas kaja ja taastas tsiviilasja menetluse. Samuti määras ringkonnakohus, et kostjale tuleb kautsjon tagastada. Ringkonnakohus leidis, et

§ 415

lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Sama sätte p 1 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

§ 318

lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku või ametiasutuse puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui samast seadustikust ei tulene teisiti.

§ 319

kohaselt loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule; eeldatakse, et dokumendi saaja nimel dokumente tavaliselt vastuvõtval isikul on ka menetlusdokumentide vastuvõtmise õigus. Praegusel juhul toimetati hagimaterjalid kostjale kätte 26. aprillil 2006. a allkirja vastu, dokumendid võttis vastu sekretär. Sekretär tuleb lugeda

§ 319

alusel isikuks, kes on dokumendi saaja nimel dokumente tavaliselt vastuvõttev isik, ning tuleb eeldada, et tal on ka menetlusdokumentide vastuvõtmise õigus.

§ 319

alusel menetlusdokumendi kätteandmine tuleb lugeda juriidilisele isikule dokumendi kättetoimetamiseks

§ 415

lg 1 p 1 mõttes, kuna juriidiline isik on juriidiline abstraktsioon ning ta tegutsebki esindaja kaudu. Ringkonnakohus ei nõustunud määruskaebuse väitega, et hagimaterjalid tuli kostjale kätte toimetada

§ 318

lg 2 alusel seaduslikule esindajale ning kui seda ei ole tehtud, tuli kaja rahuldada ja menetlus taastada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Kaebuses toodud viisil seaduse tõlgendamine oleks liialt kitsendav ega arvestaks tavapraktikat. Tavapäraselt ei tegele juhatuse liige isiklikult posti teel saabunud saadetiste vastuvõtmisega, vaid selleks on äriühingu siseselt volitatud töötaja. Maakohus on ebaõigesti kaevatavas määruses lugenud hagi kostjale kätteantuks

§ 323lg-te 1 ja 2 alusel.

Eeltoodud säte reguleerib menetlusdokumendi kättetoimetamist erijuhul. Viimast seisukohta toetab määruskaebuse esitaja viidatud seisukoht ajakirja Juridica 2006. aasta nr-s II avaldatud artiklis "Hagile vastamata jätmise ja poolte kohtuistungilt puudumise tagajärjed", millest nähtub, et isiklikult allkirja vastu kätteandmiseks

§ 415

lõike 1 teise lause esimese punkti mõttes ei saa pidada hagiavalduse kui menetlusdokumendi kättetoimetamist

§-de 322?327 alusel. Kaebaja on määruskaebuses esile toonud, et maakohus ei oleks seaduse kohaselt võinud tagaseljaotsust teha, mis on

§ 415

lg 1 p 3 järgi aluseks kaja esitamisele, olenemata mõjuvast põhjusest.

§ 407

lg 1 järgi võib maakohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega peab kohus tagaseljaotsust tehes veenduma, et nõue on hagiavalduses esile toodud asjaoludega piisavalt ja selgelt õiguslikult põhjendatud. Hageja esitas maakohtule hagiavalduses kaks nõuet: 1) kohustada kostjat kerge kütteõli väljavedamiseks; 2) rahalise nõude 2 164 759 krooni 24 sendi saamiseks, kusjuures rahaline nõue koosnes võlast tasumata kauba eest 1 748 983 krooni 50 senti, viivisest 357 286 krooni 85 senti, hageja kahjust seoses makstava intressiga 24 995 krooni 89 senti ja hageja kahjust seoses kauba hoidmisega 23 493 krooni. Kuna hageja ei olnud tasunud esimesena nimetatud nõudelt riigilõivu, siis maakohus keeldus

1. aprilli
2. a määrusega hagi selles osas menetlusse võtmast. Hageja oli hagi alusena välja toonud, et pooled sõlmisid
3. jaanuaril 2003 lepingu naftasaaduste müügiks ja
4. oktoobril 2005 sõlmitud lisa 1/55 järgi müüs hageja kostjale kerget kütteõli 196 515 liitrit. Kaup tuli välja vedada hiljemalt
5. oktoobril
6. a ja 1 748 983 krooni 50 sendi tasumise tähtaeg oli
7. oktoobri
8. a arve nr 100752 järgi
9. novembril
11. oktoobril 2005 teatas kostja hagejale, et loobub lepingust, kuna kostja ei ole kogu kütteõli üle andnud. Hageja väitis, et kostja oli kütteõli väljavedamisel ise viivituses ja on ka pärast
12. oktoobrit
13. a kütteõli välja vedanud. Hagiavalduse kohaselt oli hageja sõlminud AS-iga SEB Eesti Ühispank tehingu finantseerimiseks faktooringulepingu, mille kohaselt on hageja loovutanud
14. oktoobril 2005 kostjale väljastatud arve aluseks oleva nõude AS-ile SEB Eesti Ühispank. Kaebaja on õigesti esile toonud, et nõue ei olnud hagiavalduses toodud asjaoludega piisavalt õiguslikult põhjendatud. Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse ainult rahalise nõude osas. Hagiavalduses olid toodud mõlema nõude põhjendused ja lepingust tuleneva võla väljamõistmise nõue hõlmas ka tasu selle kütteõli eest, mis oli välja vedamata. Samuti oli hageja hagiavalduses välja toonud, et kostja on lepingust loobunud (taganenud). Eeltoodu tõttu ei saanud kohus esitatud asjaolude järgi lugeda nõuet piisavalt õiguslikult põhjendatuks määral, mis oleks andnud aluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna hagiavalduses esitatud asjaolud olid vastuolulised. Asjaolud, et kostja on lepingust taganenud ja hageja on nõude loovutanud, on sellised, mis ei anna kohtule alust järeldada, et nõue on õiguslikult põhjendatud, kuna taganemine lõpetab võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 5 alusel võlasuhte ja nõude loovutamise korral ei ole hagejal nõuet, mille täitmist ta saaks enda kasuks nõuda. Eeltoodu tõttu leidis ringkonnakohus, et nõue ei olnud hagiavalduses esile toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mis

§ 407lg 1 alusel välistab tagaseljaotsuse tegemise.

Kuna maakohus ei olnud õigustatud

§ 407

lg 1 järgi tagaseljaotsust tegema, siis oli kostjal õigus esitada

§ 415lg 1 p 3 järgi kaja, olenemata tema tegevusetuseks mõjuva põhjuse olemasolust.

Kuna kaja esitamiseks ei olnud mõjuv põhjus nõutav, millele on tuginenud kajas ka kostja, siis ei olnud kohtul õigus nõuda

§ 142lg 1 järgi kautsjoni.

Maakohus on ebaõigesti oma

1. juuni
2. a määrusega nõudnud kajalt 39 500 krooni kautsjoni tasumist. Valesti nõutud kautsjon tuleb kaebajale tagastada.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuna ekslikult või enam tasutud kautsjoni tagastamist tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri, siis tuleb makstud kautsjoni puhul kohaldada seaduse analoogiat ja kautsjon tagastada

§ 150lg 1 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta Harju Maakohtu
2. augusti
3. a määrus muutmata. Kaebuses leitakse, et ringkonnakohus on valesti tõlgendanud ja kohaldanud

§ 407lg-t 1.

Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud. Hagi oli kaebuses esitatud põhjustel õiguslikult põhjendatud. Lisaks on ringkonnakohus väljunud määruskaebuse piiridest, sest kostja viitab määruskaebuses koos kajaga esitatud vastuväidetele hagile, mitte ei põhjenda määruskaebuses, miks oli tagaseljaotsus õiguslikult põhjendamatu. Sellega on ringkonnakohus asunud hagi sisuliselt läbi vaatama, muutes sellega sisuliselt mõttetuks tagaseljaotsuse instituudi. Kui arvesse tuleb võtta kostja seisukohad, tuleb praktiliselt iga kaja rahuldada, kuna alati on võimalik konstrueerida hagile mingid vastuväited ja öelda, et hagi on õiguslikult põhjendamata. 9. Kostja leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb

§ 682lg 1 alusel jätta läbi vaatamata.

11. Määruskaebuse läbivaatamata jätmine tuleneb järgnevast.

§ 417

lg 4 esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata. Sama lõike teise lause kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta Riigikohtule edasi kaevata, välja arvatud juhul, kui määruskaebuse järgi ei võinud tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha või kui kaja menetluse taastamiseks oleks tulnud rahuldada

§ 415

lõike 1 punktides 1 või 2 sätestatud alusel.

§ 417

lg 5 kohaselt ei saa menetluse ebaõigele taastamisele tugineda hiljem menetluses tehtud lahendi peale kaevates. Kolleegiumi arvates tuleneb nimetatud normidest see, et määruskaebust ei saa esitada selliste määruste peale, millega kohus kaja alusel menetluse taastas. Seega saab

§ 417

lg 4 teise lause alusel määruskaebuse Riigikohtule esitada ainult juhul, kui ringkonnakohus jättis menetluse taastamata. Ka siis saab esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes

§ 417lg 4 teises lauses sätestatud juhtudel.

Praegusel juhul on aga ringkonnakohus taastanud asjas menetluse. Seetõttu ei olnud hagejal õigust ringkonnakohtu määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebust. Riigikohus on määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Samas paneb

§ 682

lg 1 Riigikohtule kohustuse kontrollida kassatsioonkaebuse nõuetekohasust (sh õigust kassatsioonkaebus esitada) ka pärast asja menetlusse võtmist.

§ 695

kohaselt kohaldatakse kassatsioonimenetluse kohta sätestatut muu hulgas ka määruskaebuse menetlemisele. 12. Kuna

§ 417

lg 4 teise lause järgi oleks määrus olnud menetluse taastamata jätmise korral teatud juhtudel edasikaevatav, peab kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides ning kohtupraktika ühtlustamiseks vajalikuks märkida järgmist. Tagaseljaotsuse korral on kostjal õigus esitada kaja menetluse taastamiseks

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt üldjuhul ainult siis, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

§ 415

lg 1 p 1 järgi on kostjal õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kolleegium leiab, et

§ 415

lg 1 p 1 tuleb nii juriidilise isiku kui ka füüsilise isiku jaoks tõlgendada nii, et isikud oleksid võrdselt koheldud. Seega ei saa

§ 415

lg 1 p 1 tõlgendada selliselt, et kuna juriidilisele isikule kui abstraktsioonile ei olegi võimalik dokumenti isiklikult üle anda, on tal alati õigus selle sätte alusel esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Seetõttu leiab kolleegium, et juriidiline isik võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1 tähenduses siis, kui hagi ei toimetatud kätte juriidilise isiku seaduslikule või juriidilist isikut menetluses esindavale lepingulisele esindajale (

§ 218) isiklikult allkirja vastu.

13. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et

§ 323

lg 2 koostoimes § 323 lg-ga 1 laiendab

§-s 319 sätestatud võimalusi juriidilisele isikule menetlusdokumendi kättetoimetamiseks. Kui

§ 319

võimaldab lugeda menetlusdokumendi üldjuhul kättetoimetatuks tavaliselt saaja nimel dokumente vastuvõtvale isikule dokumendi üleandmisega (materiaalõiguslikku analoogi vt TsÜS § 118 lg-s 2 ja § 121 lg-s 2), siis

§ 323

võimaldab menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega ka muudele töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis või osutavad talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on volitatud isiku nimel dokumente vastu võtma või kas nende puhul tuleks eeldada sellise volituse olemasolu. Tavaliselt dokumente vastuvõtvaks isikuks

§ 319

tähenduses võib reeglina lugeda sekretäri või sellega sarnasel ametikohal töötava isiku,

§ 323korral lisanduvad ka muud töötajad (nt kantselei töötajad, turvateenistujad).

Siiski ei saa mainitud sätetes nimetatud kättetoimetamise viise lugeda dokumendi kättetoimetamiseks juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu

§ 415lg 1 p 1 ja ka p 2 tähenduses.

Kolleegium selgitab, et

§ 415

lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja

§ 218tähenduses või juriidilise isiku seaduslik esindaja.

14. Järgmisena analüüsib kolleegium

§ 407

lg-t 1 osas, milles see näeb ette tagaseljaotsusega hagi rahuldamise hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kolleegiumi arvates paneb see säte kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. See tähendab seda, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine,

§ 438lg 1).

Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1 viimane lause).

Kolleegium märgib, et viimati mainitu kehtib ka juhul, mil kostja on esitanud hagile vastuväited, kuid tema kahjuks tehakse tagaseljaotsus

§ 413alusel, st kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu.

Kui hageja on hagis taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole õiguslikult veenvad, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (

§ 407lg 6).

Näiteks ei pruugi hagi olla veenev juhul, mil hageja nõuab asja välja kostja valdusest enda valdusesse, kuid hagiavaldusest nähtub, et kostja on vaid asja kaudne valdaja. Hagi ei pruugi olla veenev, kui hagist nähtub, et kostjale VÕS § 114 lg 1 kohaselt antud või eeldatav täiendav mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ei ole veel möödunud. Hagi ei pruugi olla veenev ka juhul, mil hageja viitab hagis, et on nõude loovutanud, ega ole näidanud nõude tagasiloovutamist. Hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) teema kohta vt ka Riigikohtu

1. novembri
2. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-95-99 (RT III 1999, 29, 288). Kui hageja toob hagis esile asjaolu, millega seab hagi veenvuse kahtluse alla, kuid hageja ise esitab sellele asjaolule ka sisulisi vastuväiteid, võib hagi olla veenev. Näiteks võib lepingu täitmise nõudes hagi ebaveenvusele osutada hagis esitatud asjaolu, et kostja on lepingust taganenud ning hageja ei põhjenda, miks lepingust taganemine ei ole seadusega kooskõlas. Kui hageja on aga kostja taganemisavalduse vastu esitanud hagis sisulisi vastuväiteid, võib hagi olla veenev.
3. Järgmisena võib seoses hagi veenvusega tekkida küsimus, kas hagi veenvust kontrollitakse ka menetluse taastamise menetluses, kui kostja esitab tagaseljaotsuse peale kaja.

§ 415

lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud sätet süsteemselt ja eesmärgipäraselt tõlgendada nii, et muu hulgas tuleb selle sätte järgi hinnata seda, kas hagi on veenev

§ 407lg 1 ja § 413 lg 1 mõttes.

Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile või ei ilmu kohtuistungile. Seega on olenemata sellest, kas kostjal on võimalik esitada ja põhistada (

§ 416

lg 1 p 3) mõjuvat põhjust oma tegevusetusele, tal õigus kajas esitada väide, et hagi ei ole veenev. Kohus peab hagi veenvust kaja menetlemisel kontrollima ka siis, kui kajas ei ole hagi ebaveenvusele osutatud. Kui kohus leiab, et hagi ei olnud veenev, tuleb menetlus kaja alusel taastada. Sel juhul ei kohaldata

§ 407

lg-s 6 (või

§ 413

lg-s 1) sätestatut hagi rahuldamata jätmise kohta, sest viidatud sät(t)e(d) ei kehti nn kajamenetluses, vaid üksnes tagaseljaotsuse tegemise korral. Sama kehtib ka juhul, mil ringkonnakohus leiab nn kajamenetluses, et hagi ei olnud veenev. Kui ringkonnakohus leiab, et hagi oli veenev ja jätab menetluse taastamata, on

§ 417

lg 4 teises lauses sätestatud juhtudel võimalik ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebus Riigikohtule. Riigikohus saab hagi veenvuse küsimust kontrollida, kuna selleks ei ole vaja tuvastada asjaolusid (

§ 407lg 1 viimane lause ja § 413 lg 1 teine lause).

16.

§ 149

lg 4 teise lause kohaselt arvatakse kautsjon riigituludesse vaid juhul, mil kaebust ei võeta menetlusse või see jäetakse rahuldamata. Praegusel juhul jääb määruskaebus läbi vaatamata ning seetõttu tuleb kautsjon tagastada. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik