Obsah (8)

§ 378§ 691§ 696§ 3§ 390§ 377§ 384§ 688

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 378 lg 1 p 4 alusel Arri Toomingal H. T üle anda 63 227 krooni ning kohustas Arri Toomingat korteri müügilepingu alusel kostja esindajana saadud summast kandma 63 227 krooni rahandusministeeriumi arvelduskontole. Ringkonnakohtu määruse kohaselt nähtub täitemenetluse lõpetamise otsusest, et kostja pangakontol Hansapangas on 85 krooni ning Sampo Pangas 252 krooni 24 senti. Kuna kostja on olnud vahi all alates

1. aprillist
2. a ning on mõistetud vangi 3 aastaks ja 6 kuuks, puudub kostjal võimalus enda pangakontosid kasutada ja käsutada. Seega on hageja nõue tagamata.
3. veebruari
4. a korteri müügilepingu alusel on kostja müünud talle kuulunud korteri aadressil Xxx xx-x Tallinnas hinnaga 700 000 krooni. Kostjat esindas müügitehingus Arri Tooming. Ringkonnakohus leidis, et taotluse asjaoludest tulenevalt on piisavalt alust arvata, et kostja korteri müügist saadud raha on Arri Toominga valduses. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. Ringkonnakohus on pannud rahalise kohustuse isikule, kes ei ole menetlusosaline. Sellega on rikutud põhiseaduse §-s 24 sätestatud igaühe õigust tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Ringkonnakohus ei ole

§ 378

lg 1 p-s 4 nimetatud hagi tagamise abinõu rakendamiseks tuvastanud, kas kostja korteri müügist saadud raha on Arri Toominga valduses. Määruskaebuse kohaselt korteri müügist saadud raha ei ole ega ole kunagi olnud kostja esindaja valduses. Selle tõendamiseks palub kostja võtta vastu tõenditena kostja kirjad Arri Toomingale. Vaatamata sellele, et seadus annab kohtule õiguse kostja enne hagi tagamist ära kuulata, ringkonnakohus seda ei teinud. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta peab vajalikuks vara üleandmise keelu sidumist vara ülekandmisega kohtu näidatud arvelduskontole. 5. Hageja ei nõustunud kirjalikus vastuses kostja määruskaebusega ning palus jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb

§ 691p 1 järgi jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

7.

§ 696

lg 1 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule määrusega puudutatud menetlusosaline.

§ 3

lg 1 järgi on igal isikul õigus pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ja sama paragrahvi

1. lõike järgi võib isik teise isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks pöörduda kohtusse üksnes seaduses ettenähtud juhul. Kolleegium leiab, et kostja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole põhjendanud, kuidas hagi tagamine rikub tema õigusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta võimalust esitada määruskaebust hagi tagamise määruse peale teise isiku õiguse või huvi kaitseks.
2. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et

§ 390

lg 1 kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse peale, millega rahuldati hagi tagamise taotlus, esitada määruskaebust isik, kes ei ole asjas pooleks. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kui menetlusosaliseks mitteolev isik leiab, et temale kuuluv vara on arestitud, on tal õigus oma rikutud õiguste kaitseks esitada hagi temale kuuluva vara arestist vabastamiseks (tsiviilkolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-116-96 (RT III 1996, 30, 386)). Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitada sissenõudja ja võlgniku vastu hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt. Kui isikule kuuluv asi pole arestitud, kuid keelatud on sellega toimingute ja tehingute tegemine, siis taotleb isik temale kuuluva asja vabastamist kasutus- ja käsutuskeelu alt. Sellise hagi rahuldamisel tühistab kohus toimingute ja tehingute tegemise keelu (tsiviilkolleegiumi
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-04 (RT III 2004, 9, 113)).
5. Lisaks eeltoodule on kolleegium seisukohal, et olukorras, kus võlgniku arvelduskontol olevast rahast ei piisa võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning kolmas isik on võlgniku suhtes kohustatud isikuks, on

§ 378lg 1 p 4 alusel hagi tagamisel õigem lähtuda nõude arestimise sätetest.

TMS § 111 järgi sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. 10. Vastuseks kostja määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

§ 377

lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamise abinõuna näeb

§ 378

lg 1 p 4 ette teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamise, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole. Vastavalt

§ 378

lg-le 4 tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Seega ei või hagi tagamise abinõu piirata kostjat rohkem, kui on vajalik hagi rahuldamise ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. 11. Tulenevalt

§ 384

lg-st 1 lahendab kohus hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus võib hagi tagamise avalduse lahendada hiljem, kui ta soovib kostja eelnevalt ära kuulata.

§ 384

lg 3 teise lause järgi võib kohus kostja eelnevalt ära kuulata, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja ringkonnakohtule

1. juulil
2. a hagi tagamise taotluse. Kohus lahendas selle
3. juulil
4. a. Toimikust ei nähtu, et ringkonnakohus oleks kostja eelnevalt ära kuulanud. Kaebaja on määruskaebuses kostja ärakuulamata jätmist kohtule ette heitnud. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole kostja ärakuulamata jätmisega rikkunud menetlusõigusnorme.

§ 384

lg-st 1 ei tulene kohtu kohustust enne hagi tagamise avalduse lahendamist kostja ära kuulata. Samuti ei sätesta seda kohustust kohtule

§ 384lg 3, mis sätestab kohtu õiguse ("kohus võib") kostja eelnevalt ära kuulata.

Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et ringkonnakohus võis hagi tagamise lahendada kostjat eelnevalt ära kuulamata. 12. Ringkonnakohus leidis, et hagi tagamise taotluse asjaoludest tulenevalt on piisavalt alust arvata, et H. T korteri müügist saadud raha on Arri Toominga valduses.

§ 688

lg 5 järgi Riigikohus ei kogu ega uuri tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Samuti ei kogu ega uuri Riigikohus uuesti madalama astme kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid. Seega puudub Riigikohtul õigus tuvastada, kas kostja korteri müügist saadud raha on Arri Toominga valduses. Selle asjaolu tõendamiseks Riigikohtule esitatud tõendid tuleb kostjale tagastada. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks