← Eesti

3-3-1-81-06

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-81-06

  1. veebruar 2007 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ott Järvesaar ja Indrek Koolmeister P. U. P. (P.) kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo
  2. detsembri
  3. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 12557 peale Tallinna Ringkonnakohtu
  4. aprilli
  5. a otsus haldusasjas nr 3-04-460 P. U. P. kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  6. aprilli
  7. a otsus haldusasjas nr 3-2700/2004 ja Tallinna Ringkonnakohtu
  8. aprilli
  9. a otsus haldusasjas nr 3-04-
  10. Teha uus otsus, millega tühistada Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo
  11. detsembri
  12. a juhtimisõiguse peatamise otsus nr
  13. Mõista Eesti Riiklikult Autoregistrikeskuselt P. U. P. kasuks välja kohtukulud 14 602.50 krooni. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Tallinna büroo
  15. detsembri
  16. a juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 12557 peatati P. U. P. juhtimisõigus Liiklusseaduse § 413 lg 4 alusel 6 kuuks. P. U. P. oli Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna
  17. novembri
  18. a otsusega nr 113173947 karistatud LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 1200 krooni.
  19. P. U. P. vaidlustas juhtimisõiguse peatamise otsuse, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebuse motiivide kohaselt puudub alus LS § 413 lg 4 kohaldamiseks. Kaebaja on varem karistatud liikluseeskirja § 219 nõuete rikkumise eest LS § 7435 lg 1 alusel, mis ei ole aga juhtimisõiguse peatamise aluseks. Kaebaja väidab samuti, et otsus on motiveerimata ning vastustaja on rikkunud hea halduse põhimõtteid. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist ning kaevatava haldusakti kehtivuse peatamist.
  20. Tallinna Halduskohtu
  21. aprilli
  22. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-2700/2004 jäeti P. U. P. kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuigi LS § 7422 lg 2 järgi karistamise aluseks olev rikkumine on toime pandud enne seda, kui kehtis juhtimisõiguse peatamise instituut, nägi ka rikkumise ajal kehtinud seadus ette haldus- või kriminaalkaristusena juhtimisõiguse äravõtmise. Kaebaja ei ole
  23. oktoobri
  24. a karistusotsust vaidlustanud. Seetõttu puudub alus nimetatud rikkumise väljaarvamiseks LS § 413 lg 4 kohaldamiseks arvesse mineva 3 nõutava rikkumise hulgast.
  25. Tallinna Halduskohtu
  26. aprilli
  27. a kohtuotsuse peale esitas P. U. P. apellatsioonkaebuse. Apellant taotles uue otsuse tegemist, millega tühistada ARK Tallinna Büroo
  28. detsembri
  29. a juhtimisõiguse peatamise otsus. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohtuotsuses on esitatud kolm määratud ja kantud karistust, millest kahe viimase ajaline vahe on üle aasta. Kohtuotsuses puuduvad andmed muude õiguserikkumiste kohta, mis võiksid olla aluseks karistuse kustumise tähtaja katkemise kohta.
  30. augustil
  31. a toimepandud rikkumise ajal ei kehtinud veel selle sätte rikkumise korral juhtimisõiguse peatamise instituut. KaRS § 5 lg 3 alusel seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Võttes juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel vajamineva kolme jõustunud otsuse seas aluseks ka
  32. oktoobri
  33. a karistusotsuse, on raskendatud nii apellandi karistust kui ka halvendatud tema olukorda. Apellant taotles haldusasja menetluse peatamist kuni Riigikohtu üldkogu otsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-3-1-1-
  35. ARK oma vastuses leiab, et kohtuotsus on õige ja põhjendatud ning vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja väitel nähtub karistusregistri õiendilt, et
  36. augustil 2002 toimepandud rikkumise jaoks on eraldatud kaks rida, millest ühes on Haldusõiguserikkumiste seadustiku sätted ja karistus määramata ja teine rida sama kuupäevaga ja karistus määratud LS § 7422 lg 2 alusel
  37. oktoobri
  38. a otsusega. See otsus on tehtud väärteomenetluses, see on jõustunud ning vaidlus nimetatud otsuse osas ei kuuluks halduskohtu pädevusse. Vastustaja peab õigeks halduskohtu järeldust vastustaja poolt hea halduse põhimõtete järgimise kohta ning halduskohtu poolt antud hinnangut, et vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsus on piisavat motiveeritud ja selge.
  39. Tallinna Ringkonnakohtu
  40. aprilli
  41. a otsusega haldusasjas nr 3-04-460 jäeti P. U. P. apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on halduskohus õigesti tuvastanud, et kaebuse esitajat on karistatud LS § 7422 lg 2 rikkumise eest kolmel korral:
  42. augustil 2002 toimepandud rikkumise eest
  43. oktoobri
  44. a otsusega rahatrahviga 1260 krooni,
  45. aprillil 2003 toimepandud väärteo eest
  46. aprilli
  47. a otsusega rahatrahviga 1200 krooni ning
  48. novembril 2004 toimepandud väärteo eest
  49. novembri
  50. a otsusega rahatrahviga 1200 krooni. Kuivõrd kaebaja on
  51. märtsil
  52. a pannud toime LS § 7435 lg 1 rikkumise, on eelmise karistuse andmete kustutamise tähtaeg katkenud. Ringkonnakohus ei nõustunud kaebaja väitega, et tema suhtes on tagasiulatuvalt kohaldatud LS § 413 lg-t
  54. oktoobri
  55. a karistusotsuse tegemise ajal LS § 413 lg 4 kehtis. Eelnimetatud sättest tulenevat tagajärge kohaldati isiku suhtes nendel alustel, mis leidsid aset pärast normi jõustumist. Väide, et isiku karistamine rikkumise toimepanemise ajal (s.o
  56. augustil 2002) veel mitte kehtinud LS § 7422 lg 2 järgi polnud õige, oleks asjakohane
  57. oktoobri
  58. a karistusotsuse vaidlustamisel, sest selle otsuse tegemise ajal oli teada, et isiku karistamine LS § 7422 lg 2 järgi toob kaasa ka LS § 413 lg-s 4 sätestatud tagajärjed.
  59. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse P. U. P. Kassatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ning selles asjas uue otsuse tegemist, millega tühistada ARK Tallinna büroo
  60. detsembri
  61. a juhtimisõiguse peatamise otsus nr
  62. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  63. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ringkonnakohus on kohaldanud LS § 413 lg-t 4 tagasiulatuvalt. Normi tagasiulatuva kohaldamise üle otsustamisel omab tähendust see, millal leidis aset õigusnormi kohaldamise eelduseks olev faktiline asjaolu, mitte aga see, millal õigusnormi rakendaja suvatseb kohaldada normis sätestatud õiguslikku sanktsiooni. Teo toimepanemise ajal ei olnud seaduses teo õigusliku tagajärjena ette nähtud juhtimisõiguse peatamist. Seadusandja ei ole ette näinud LS § 413 tagasiulatuvat kohaldamist; 2) LS § 413 tagasiulatuvat kohaldamist ei õigusta mingil viisil ka asjaolu, et
  64. augustil
  65. a rikkumise ajal kehtinud Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 94 lg 2 nägi alternatiivse halduskaristusena ette juhtimisõiguse äravõtmise. Liiklusseaduse ja Haldusõiguserikkumiste seadustiku need sanktsioonid pole võrreldavad ei sisult ega ka rakendamise korralt. LS §-s 413 sätestatud sunnivahendid on koormavad kui Haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud karistus, pealegi ei olnud kaebajal enne
  66. augusti
  67. a rikkumist selliseid rikkumisi, mis oleksid õigustanud temalt juhtimisõiguse äravõtmist vastavalt HÕS §-le 94; 3) vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsus on põhjendamata.
  68. Autoregistrikeskuse vastuses leitakse, et
  69. augustil 2002 toimepandud väärteo eest on politsei
  70. oktoobril 2002 teinud karistusotsuse õigetel asjaoludel, sest KarSRS § 6 lg 3 kohaselt kohaldatakse enne Karistusseadustiku jõustumist toimepandud rikkumise korral Haldusõiguserikkumiste seadustikku vaid juhul, kui selles ette nähtud karistus on kergem. Antud juhul on karistus määratud väärteomenetluses. Kaebaja ei ole kasutanud kaebeõigust ning otsus on jõustunud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  71. Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 413 lg 4 kohaselt peatatakse isiku juhtimisõigus kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud LS § 745 või § 7422 lg-te 2 või 3 rikkumise eest. Nimetatud normi tuleb tõlgendada viisil, et normis ette nähtud korduvuse määramisel võetakse arvesse üksnes Liiklusseaduse nimetatud sätete rikkumisi. Korduvuse määramisel ei saa arvesse võtta aga haldusõiguserikkumistena kvalifitseeritavaid rikkumisi, mis on toime pandud enne Liiklusseaduse vastavate sätete jõustumist, s.o enne
  72. septembrit
  74. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt võeti P. U. P. juhtimisõiguse peatamisel arvesse tema rikkumised, mis olid toime pandud vastavalt
  75. augustil 2002,
  76. aprillil 2003 ja
  77. novembril
  78. Kahel viimasel juhul on toimikus olevast õiendist nähtuvalt kvalifitseeritud U. P. P. rikkumised LS § 7422 lg 2 järgi. Mitmeti mõistetavad on õiendi kanded
  79. augusti
  80. a rikkumise kvalifikatsiooni osas. Õiendis on selle rikkumise kvalifikatsioon esitatud nii HÕS § 94 lg 2 kui ka LS § 7422 lg 2 järgi. Autoregistrikeskus on asunud seisukohale, et selle rikkumise eest on isikut
  81. oktoobril 2002 karistatud LS § 7422 lg 2 järgi. Sellega seoses osundab kolleegium Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 6 lg-le 2, mille kohaselt enne Karistusseadustiku jõustumist, s.o enne
  82. septembrit 2002 toimepandud tegu, mis on väärteona karistatav ka Karistusseadustiku või muu seaduse järgi, kvalifitseeritakse Haldusõiguserikkumiste seadustiku või muu haldusõiguserikkumise koosseisu ettenägeva seaduse vastava paragrahvi järgi. Kolleegium leiab, et Autoregistrikeskus on omistanud õiendi kannetele eksliku ja õigusvastase tähenduse.
  83. augustil 2002 toimepandud teo sai kvalifitseerida üksnes haldusõiguserikkumisena HÕS § 94 lg 2 järgi ning pärast
  84. septembrit 2002 sai selle rikkumise eest kohaldada karistust üksnes siis, kui tegu oli karistatav ka kehtiva seaduse, s.o LS § 7422 lg 2 järgi.
  85. P. U. P. kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu
  86. aprilli
  87. a otsuse haldusasjas nr 3-2700/2004 ja Tallinna Ringkonnakohtu
  88. aprilli
  89. a otsuse haldusasjas nr 3-04-460 ning teeb uue otsuse, tühistades Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo
  90. detsembri
  91. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr
  93. Kautsjon tuleb tagastada. Kassaator on esitanud taotluse kohtukulude väljamõistmiseks. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Sama paragrahvi lõike 7 järgi esitatakse kohtukulude väljamõistmiseks kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta. Kassaator on kandnud ja tõendanud kohtukulusid järgnevalt: tasu õigusabi eest Tallinna Halduskohtus 14 602.50 krooni (toimiku lk 108). Nimetatud kulud tuleb vastustajalt välja mõista. Tõnu Anton, Ott Järvesaar, Indrek Koolmeister

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.