RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-117-06 Otsuse kuupäev 19. veebruar 2007. a Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Ke

) § 569 lg 1 järgi 50 trahviühiku (3000 krooni) suuruse rahatrahviga. Karistatav tegu seisnes selles, et M. M. raius ajavahemikul

1. aprillist
2. maini
3. a Vihula vallas X külas omavoliliselt valikulise raiena puid Peetri-Jaagu maaüksuselt Tõugu-Hansu maaüksuse piiri kõrvalt. Peetri-Jaagu maaüksuse metsast oli 30 m pikkuselt ja 3-5 m laiuselt maa-alalt raiutud kokku 18 puud (15 kuuske ja 3 mändi). Kohtuväline menetleja leidis, et tegemist on turberaie alaliigi aegjärkse raiega. Samal metsaeraldusel oli turberaiet tehtud ka aastal 2002,

§ 14lg 6 kohaselt peab aga turberaie järkude vahe olema vähemalt viis aastat.

Seega rikkus M. M.

§ 14lõiget 6.

1. M. M. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja selgitas, et võttis otsuses mainitud puud maha maamõõtja poolt lintidega tähistatud koridoris piirisihti raiudes. Ta oli maamõõtjalt tellinud piiri mahamärkimise oma, Tõugu-Hansu maaüksusel ning tal ei olnud võimalik tuvastada asjaolu, et raiub hoopis Peetri-Jaagu maaüksusel. Samuti ei olnud ta teadlik sellest, millised piirangud nimetatud maaüksusel raie osas kehtivad. Nende kindlakstegemise võimalus ja kohustus oli maamõõtjal. Samuti märgiti, et rikutud on ne bis in idem põhimõtet, kuna sama teo eest koostati M. M.-le kaks väärteoprotokolli ja kaks karistusotsust. Kaebuses märgiti veel, et kohtuväline menetleja jättis osa tõendeid hindamata.
2. Viru Maakohus jättis
3. septembri
4. a otsusega M. M.-i kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus märkis, et vaidlus puudub selles, et M. M. raius Peetri-Jaagu maaüksuselt 15 kuuske ja 3 mändi. M. M.i süü on tõendatud eelkõige tema enda ütlustega, mille kohaselt M. M. lootis, et Tõugu-Hansu maaüksuse maamõõtmistöid tegev maamõõtja teeb kõik õigesti. Enne piirisihti raiuma asumist ei pidanud ta vajalikuks minna koos maamõõtjaga metsa, et koos üle vaadata piirimärkide asukohad ja orientiirid nende vahel. Ka ei teinud ta endale selgeks asjaajamise ja raielubade saamise korda. Kohus ei pidanud usaldusväärseks menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et ta raius maamõõtja poolt kahe rea märkidega tähistatud koridori siseselt. Maamõõtja G. P.-i ütluste kohaselt märgistas ta lintide ja tokkidega Tõugu-Hansu maaüksuse piirimärgid ja nende juurde kuuluvad orientiirid ühes reas. Kuna kõik 18 puud olid raiutud lühikeselt maatükilt Peetri-Jaagu maaüksuselt ca 3-5 m kauguselt piirist, leidis kohus, et M. M. tegutses otsese tahtlusega raiuda naabermaaüksuselt. M. M. ei teadnud midagi naabermaaüksuse piirangutest - turberaie aegadest -, kuid see on oluline vaid keskkonnakahjude arvestamise alusena. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. M.-i kaitsja vandeadvokaadi abi Madis Saar, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kassatsioonis märgitakse, et kohtuvälise menetleja ega maakohtu otsusest ei nähtu, millisele tõendile tugineb väide, et M. M. raius 18 puud just Peetri-Jaagu maaüksusel, eraldisel millel kehtisid raiumiseks piirangud. Kohus on jätnud tähelepanuta maa mõõdistamise regulatsiooni, mille kohaselt toimub piirisihtide raiumine maamõõtja juhendamisel, ja see on menetlusaluse isiku hoolsuskohustuse ebaõige sisustamise tõttu toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse. Raie võimalik kandumine Peetri-Jaagu maaüksusele tulenes piirisuundade valest mahamärkimisest maamõõtja poolt. Eelnevast tulenevalt tegutses M. M. subjektiivset koosseisu välistavas koosseisueksimuses olles. Kohus ei ole hinnanud menetlusaluse isiku väiteid selle kohta, et ta oli keelueksimuses. Maakohus on rikkunud VTMS § 150 lg 1 p 7, kuna kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Sellest ei nähtu, millised asjaolud on kohus tõendatuks lugenud ning millistele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. Nii on kohus märkinud, et M. M.i süü on tõendatud eelkõige tema enda ütlustega, kuid otsusest ei nähtu, millised tõendid veel M. M.-i süüd kinnitavad. Osa tõendeid (tunnistaja T. K. ütlused) on kohus jätnud tähelepanuta. Ka ei ole otsuses ära näidatud kõigi karistatavuse aluste esinemist - käsitletud ei ole õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist. Maakohus on kohtuotsuses märkinud, et nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata. Väärteomenetlusõiguses ei ole aga ette nähtud õigust loobuda oma seisukohtade põhjendamisest. Kohus on märkinud, et lõpetas otstarbekuse kaalutlusel M. M.-i teise kaebuse menetluse, kuid kohtuotsusest ei selgu, mis tähendust omab see asjaolu käesolevas asjas. Kohtuotsuses ei kajastu teo toimepanemise aeg. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kohtuväline menetleja tugines otsust tehes tõenditele, millele väärteoprotokollis viidatud ei olnud, rikkudes sellega menetlusaluse isiku kaitseõigust.
6. Kohtuväline menetleja leiab kirjalikus kassatsioonivastuses, et kassatsioon tuleks jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kassatsioonivastuses ei nõustuta sellega, et puuduvad tõendid selle kohta, et raie toimus Peetri-Jaagu maaüksusel. Vastav asjaolu on tõendatud objekti kontrollimise protokolliga. Kuna maaüksuste piirid olid kontrollimise ajaks välja mõõdetud ja maha märgitud, puudus kohtuvälisel menetlejal vajadus koguda selle asjaolu tõendamiseks täiendavaid tõendeid. See, et kõik puud olid raiutud Peetri-Jaani maaüksuselt, kinnitab, et M. M. raius Peetri-Jaani maaüksuselt otsese tahtlusega. Paika ei pea kassaatori väide, et kohus on jätnud tähelepanuta maa mõõdistamise regulatsiooni. Sellest tulenevalt toimub piirisihtide rajamine küll maamõõtja juhendamisel, tuvastas kohus, et menetlusalune isik ise ei tundnud huvi juhendamise vastu. Kassatsioonis ei põhjendata seda, miks menetlusalune isik ei saanud aru oma teo keelatusest ega seda, miks see eksimus oli tema jaoks vältimatu. Asudes tegema raiet, tuleb endale eelnevalt vastav regulatsioon selgeks teha. Kohtuväline menetleja leiab, et kohtuotsus oli nõuetekohaselt põhjendatud. Teo toimepanemise aeg fikseeriti juba väärteomenetlusele eelnenud kriminaalmenetluses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et KarS § 2 lg-s 2 sätestatud kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, määrab ära õigusliku küsimuse lahendamise metoodika süüteoasjades. See tähendab, et kohtunik peab otsust tehes lahendama küsimused KarS § 2 lg-s 2 ettenähtud järjestuses (vt nt Riigikohtu
8. jaanuari
9. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-148-03 - RT III 2004, 4, 40). Käesoleval juhul ei ilmne aga kohtuotsusest, et kohus oleks nimetatud nõude vastu eksinud. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohtu otsuse põhjendava osa alguses märgitu, et M. M. on väärteo toimepanemises süüdi, informatiivne kokkuvõte kohtu järeldustest ega tähenda seda, et kohus on alustanud analüüsi deliktistruktuuri viimaselt astmelt. Järgnevalt selgitab maakohus, kuidas ta sellele järeldusele jõudis, alustades kooskõlas KarS § 2 lg-ga 2 objektiivsest süüteokoosseisust. Seoses deliktistruktuuri järgimisega kohtuotsuse põhjendamisel tuleb märkida sedagi, et kuna õigusvastasuse ja süü olemasolu eeldatakse, tuleb üksnes kahtluse korral kontrollida seda, kas esineb mõni õigusvastasust või süüd välistav asjaolu. Seega ei ole alati ja igas kohtuotsuses vaja põhjendada seda, miks kohus leiab, et tegu on õigusvastane ja selle toime pannud isik süüdi. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks lisada, et see, kui kohtuotsuse põhjendustes ei ole KarS § 2 lg-s 2 toodud deliktistruktuuri analüüsimise järjekorrast kinni peetud, ei tähenda tingimata kohtuotsuse tühistamist kõrgema astme kohtu poolt. Materiaalõiguse vääraks kohaldamiseks saab siiski eelkõige lugeda olukorda, kui ülalviidatud väärkäsitlus viis kohtuotsuses tuginemisele ebaõigele materiaalõiguse normile.
10. Kassatsioonis märgitakse, et kohtu seisukohad objektiivse koosseisu asjaoludest ei põhine tõenditel. Nõuetekohaselt ei ole tuvastatud see, kas puud tõepoolest raiuti Peetri-Jaagu maaüksuselt. Kuidas see aga kindlaks tehti, protokollis selgitatud ei ole. Kriminaalkolleegium leiab, et kassaatori väide, nagu ei tugineks maakohtu otsus selle asjaolu osas tõenditele, ei pea paika. Kassaator seab kahtluse alla vaid tõendis sisalduva teabe. Taoline kriitika tõendi suhtes on tõendamismenetluse osa ning Riigikohtu pädevuses ei ole tõendeid nende sisu tõeväärtuse osas hinnata. Võimaldamaks menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal esitada omapoolne kriitika kohtuvälise menetleja kogutud tõendite suhtes, näeb väärteomenetluse seadustik ette, et maakohtus toimub tõendite vahenditu ja suuline uurimine. Muuhulgas oli tõendite uurimise raames menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal õigus taotleda objekti kontrollimise protokolli koostanud ametniku ülekuulamist, et küsitleda teda tehtud toimingute osas (Riigikohus on oma praktikas korduvalt märkinud, et ka väärteoasja menetlenud ametnikku võib menetluslikes küsimustes üle kuulata; vt nt
11. aprilli
12. a otsus asjas 3-1-1-29-05 - RT III 2005, 16, 163).
13. Küll tuleb tõdeda, et maakohus ei ole otsuses analüüsinud kõiki objektiivse koosseisu tunnuseid.

§ 569

lg-s 1 esitatud süüteokoosseis on blanketne ning eeldab igal konkreetsel juhul raie ebaseaduslikkuse sisustamist, s.t selle äranäitamist, mille poolest oli raie vastuolus metsaõiguse regulatsiooniga. M. M.-i tehtud raie ebaseaduslikkus on väärteoprotokollis sisustatud

§ 14

lg 6 abil, mis sätestab, et turberaiel peab raiejärkude vahe olema vähemalt viis aastat, mille hulka ei loeta raieaastaid. Väärteoprotokolli kohaselt seisnes M. M.-i teo ebaseaduslikkus selles, et ta tegi turberaiet metsaeraldisel, kus ei olnud eelnevast turberaiest möödunud vähemalt viis aastat. Seega väitmaks, et objektiivse koosseisu tunnused on täidetud, tuleb tuvastada, et tegemist oli turberaiega ning et eelnevast turberaiest samal eraldisel oli möödunud vähem kui viis aastat. Teo ebaseaduslikkuse hindamisel tuleb maakohtul samuti võtta seisukoht selles, kas isikut, kes raiub metsa omaniku teadmata, võib käsitleda turberaie teostajana. Maakohus neid küsimusi aga käsitlenud ei ole, vaid on üksnes sedastanud, et M. M. raius puid võõral maaüksusel. 9. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 175 p 1 ja § 174 p 7 tühistab kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 29. septembri 2006. a kohtuotsuse M. M.-i väärteoasjas

§ 569

lg 1 järgi materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning saadab väärteoasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg