← Eesti

3-1-1-112-06

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-112-06 Otsuse kuupäev 19. veebruar 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kerga

§ 1481lg-st 10 aru saanud nii, nagu kehtiks nimetatud sätetes ette nähtud koosseisuline tagajärg kõigi Kr

K § 1481 erinevates lõigetes ette nähtud maksukuritegude koosseisude suhtes. Kriminaalkolleegium märgib, et selline seisukoht ei ole õige. 6.2

  1. jaanuarist 1995 kehtinud KrK § 1481 redaktsiooni lõigetes 1-5 ja
  2. juunist 2000 jõustunud KrK § 1481 redaktsiooni lõigetes 1-8 olid ette nähtud iseseisvad maksukuritegude koosseisud. Tegemist oli formaalsete kuriteokoosseisudega, milles ei nimetanud koosseisulise tagajärjena teatud suurusega maksusumma laekumata jäämist. 6.3 Kriminaalkoodeksi § 1481 selles redaktsioonis, mis kehtis alates
  3. jaanuarist 1995, sätestas
  4. lõige vastutuse sama paragrahvi 1., 2., 3.,
  5. või
  6. lõikes ettenähtud tegevuse eest suures ulatuses. Tulenevalt samal ajal kehtinud maksukorralduse seaduse § 271 lg-st 4, § 272 lg-st 3 ja § 273 lg-st 3, võis KrK § 1481 lg-s 7 nimetatud "tegevuse suure ulatusena" mõista seda, et rikkumise tagajärjel jäi maksudena laekumata 100 000 krooni või enam. Sarnaselt kehtestas 1.

§ 1481lg 10 karistuse sama paragrahvi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7.

või

  1. lõikes ettenähtud tegevuse eest, kui selle tulemusel jäi maksudena laekumata 1 000 000 krooni või enam. Seega ei sätestanud lõige 7 KrK § 1481 selles redaktsioonis, mis jõustus
  2. jaanuaril 1995, ega lõige 10 KrK § 1481 redaktsioonis, mis jõustus
  3. juunil 2000, iseseisvat delikti, vaid kvalifitseeritud koosseisu KrK § 1481 teistes lõigetes ette nähtud maksukuritegude põhikoosseisudele (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-30-97 - RT III 1997, 14, 197). Järelikult oli nii
  6. jaanuaril 1995 jõustunud KrK § 1481 lg-st 7 tulenenud tagajärg - maksude laekumata jäämine summas 100 000 krooni või enam - kui ka 1.

§ 1481

lg-s 10 ette nähtud tagajärg - maksude laekumata jäämine summas 1 000 000 krooni või enam - käsitatav raskendava asjaoluna, mis tingis sellise tagajärje põhjustanud rikkumise kvalifitseerimise asjakohase maksukuriteo põhikoosseisu asemel raskemat karistust ettenägeva KrK § 1481 lõike 7 (enne

  1. juunit 2000) või lõike 10 (alates
  2. juunist 2000) järgi. Kõnealuseid sätteid ei ole võimalik tõlgendada selliselt, nagu oleks isikut võimalik ajavahemikul
  3. jaanuar 1995 kuni
  4. mai 2000 toime pandud teo eest tol ajal kehtinud KrK § 1481 lg-te 1-5 järgi süüdi tunnistada üksnes juhul, kui teo tagajärjel jäi maksudena laekumata vähemalt 100 000 krooni. Samamoodi ei tähendanud 1.

§ 1481lg-s 10 sätestatu seda, et sama paragrahvi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7.

või 8. lõike järgi saab süüdi tunnistada üksnes isiku, kelle rikkumise tagajärjel jäi maksudena laekumata vähemalt 1 000 000 krooni. 6.4 Kuna A. O.-le oli esitatud süüdistus KrK § 1481 lg 2 järgi, on ringkonnakohus A. O. õigeksmõistmisel asjakohatult viidanud teo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 1481 lg-le 7 ja 1.

§ 1481lg-le 10 ning vääralt leidnud, et Kr

K § 1481 lg 10 oli A. O. teo karistatavust kõrvaldav seadus KrK § 6 lg 2 mõttes.

  1. Vaatamata eeltoodule puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul alus A. O. õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamiseks. Seda põhjusel, et kumbki A. O.-le süüdistuses ette heidetud kuritegudest ei ole karistusseadustiku järgi enam kuriteona karistatav. Karistusseadustiku § 5 lg 2 kohaselt on aga seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. 7.1 A. O.le süüdistuses ette heidetud ja kohtute poolt tuvastatuks loetud käitumine seisnes kokkuvõtlikult selles, et tema: 1) OÜ D. juhatajana esitas maksustamisperioodide september 1997 kuni märts 1998 kohta maksuhaldurile OÜ D. käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid (näitas tegelikkusest väiksemat käivet), mille tagajärjel jäi käibemaksuna laekumata kokku 306 746 krooni; 2) esitas pärast enda lahkumist OÜ D. juhatusest maksuhaldurile tahtlikult ebaõigete andmetega OÜ D. käibedeklaratsiooni maksustamisperioodi aprill 1998 kohta, mille tagajärjel jäi riigile käibemaksuna laekumata 299 226 krooni. Süüdistuses on A. O. poolt OÜ D. juhatajana maksuhaldurile valeandmete esitamine kvalifitseeritud KrK § 1481 lg 2 järgi, valeandmete esitamine pärast OÜ D. juhatusest lahkumist aga KrK § 143 lg 2 p 11 järgi, s.t süüdistuse järgi on tegemist kahe kuriteo reaalkogumiga. 7.2 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu on asunud seisukohale, et karistusseadustiku kohaselt ei ole riigi maksulaekumiste mõjutamine pettuslike manipulatsioonidega käsitatav kelmusena (KarS § 209) ja et maksudeklaratsioonis valeandmete esitamine on karistatav MKS § 152 või KarS § 386 järgi sõltumata sellest, kas maksudeklaratsiooni on esitanud maksukohustuslane ise (tema pädev esindaja) või isik, kellel ei ole volitusi maksudeklaratsiooni esitamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. veebruari
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-94-06 - RT III 2007, 6, 44, p-d 11.4-11.5). Seega tuleb A. O. käitumise jätkuva kriminaliseerituse kontrollimiseks selgitada, kas A. O.-le KrK § 1481 lg 2 või KrK § 143 lg 2 p 11 järgi ette heidetud tegu vastab ka KarS § 386 lg-s 1 ette nähtud kuriteokoosseisule. 7.3 Karistusseadustiku § 386 lg 1 järgi on maksudeklaratsioonis valeandmete esitamine kuriteona karistatav üksnes juhul, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või selle tulemusel jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 500 000 krooni või enam. Käesoleval juhul jäi alusetult vähemdeklareeritud käibemaksusumma suurus alla 500 000 krooni nii nendes OÜ D. käibedeklaratsioonides, milles valeandmete esitamine kvalifitseeriti süüdistuses KrK § 1481 lg 2 järgi, kui ka OÜ D.
  4. a aprillikuu käibedeklaratsioonis, milles A. O. poolt valeandmete esitamist käsitab süüdistus KrK § 143 lg 2 p 11 järgi kvalifitseeritava kuriteona. Seega pole kumbki A. O.le süüdistuses ette heidetud tegudest käesoleval ajal enam kuriteona karistatav. 7.4 Nii süüdistuses, ringkonnakohtu otsuses kui ka prokuröri kassatsioonis on leitud, et alates
  5. septembrist 2002 on mõlemad A. O.le süüksarvatud kuriteod kvalifitseeritavad ühe jätkuva teona, mille tagajärjel jäi maksudena laekumata kokku 605 922 krooni ja mis seega on karistatav ka KarS § 386 lg 1 järgi. Kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Kolleegium on seisukohal, et valeandmete esitamist OÜ D.
  6. a aprillikuu käibedeklaratsioonis, mis teo toimepanemise ajal moodustas eraldi kuriteo, ei saa A. O. käitumise jätkuva kriminaliseerituse hindamisel käsitada ühe teona koos valeandmete esitamisega maksustamisperioodide september 1997 kuni märts 1998 kohta. Kriminaalkolleegium märgib, et olukorras, kus isiku käitumine on ajal, mil see aset leiab, käsitatav teomitmusena, puudub võimalus vaadelda sama käitumist hilisema seaduse kontekstis ühe jätkuva kuriteona (teoainsusena). Nimelt saab jätkuva kuriteona käsitada üksnes selliseid ühtsest tahtlusest kantud reeglina ajaliselt lähedasi sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud üksiktegusid, mis toimepanemise ajal vastavad ühele ja samale kuriteokoosseisule. Kuna A. O. poolt OÜ D. juhatajana osaühingu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine on kvalifitseeritud KrK § 1481 lg 2 järgi, valeandmete esitamine OÜ D.
  7. a aprillikuu käibedeklaratsioonis aga KrK § 143 lg 2 p 11 järgi, puudub alus rääkida ühest jätkuvast teost. Kontrollimaks, kas A. O.-le esitatud süüdistuses kirjeldatud käitumine on ka praegu kuriteona karistatav, tuleb seega selgitada, kas kumbki A. O.-le teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi ette heidetud kuritegudest on eraldivõetuna kuriteona karistatav ka karistusseadustiku järgi. Lugedes teo toimepanemise ajal kaks iseseisvat tegu moodustanud käitumise karistusseadustiku järgi üheks teoks, tekiks vastuolu põhimõttega, et seadusel, mis halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu (KarS § 5 lg 3).
  8. Õiguspraktika suunamiseks juhib kriminaalkolleegium tähelepanu asjaolule, et maakohus eksis KarS § 65 lg 1 kohaldamisel, lugedes käesolevas asjas A. O.-le mõistetud vangistusega kaetuks Tallinna Linnakohtu
  9. novembri
  10. a otsusega mõistetud vangistuse. Tallinna Linnakohtu
  11. novembri
  12. a otsusega mõisteti A. O.-le KarS § 183 lg 1 järgi nelja kuu pikkune vangistus, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et nn hiljem tuvastatud konkurentsi puhul ei saa tingimisi mõistetud karistus olla liitkaristuse üheks liidetavaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  13. aprilli
  14. a otsus asjas nr 3-1-1-43-96 ja
  15. veebruari
  16. a otsus asjas nr 3-1-1-13804 - RT III 2005, 8, 76, p 11).
  17. Otsuse punktides 6 ja 7 toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 3, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  18. septembri
  19. a otsuse resolutiivosa muutmata, kuid asendab ringkonnakohtu otsuse põhistuse käesoleva otsuse põhistustega. Prokuröri kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. Ott Järvesaar Jüri Ilvest Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.