← Eesti

3-3-1-93-06

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-93-06

  1. veebruar 2007 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque OÜ Reinu Toidukaubad kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori
  2. jaanuari
  3. a käskkirja nr 1-3.12/76 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  4. septembri
  5. a otsus haldusasjas nr 3-06-291 OÜ Reinu Toidukaubad kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Reinu Toidukaubad kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. septembri
  7. a otsus haldusasjas nr 3-06-
  8. Jätta jõusse Tartu Halduskohtu
  9. aprilli
  10. a otsus haldusasjas nr 3-06-291, täiendades selle põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori
  12. jaanuari
  13. a käskkirjaga nr 1-3.12/76 jäeti rahaliste vahendite puudumise tõttu rahuldamata OÜ Reinu Toidukaubad taotlus nr 0205780012 põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringu toetuseks. Taotlusega sooviti saada 348 000 krooni toetust liha ja lihatoodete käitlemise seadmete ja tehnoloogiliste liinide, sh külmatootmisseadmete ja paiksete kütteseadmete ostmiseks ja paigaldamiseks. Taotlusele olid lisatud kõik vajalikud dokumendid. PRIA tegi analüütikute abil OÜ Reinu Toidukaubad ja teiste taotlejate kohta hindepunktide tabeli, mida kontrollisid autoriseerijad. Selle alusel koostati taotluste eraldamiseks paremusjärjestuse tabel. PRIA peadirektori käskkiri OÜ Reinu Toidukaubad taotluse rahuldamata jätmise kohta tugines Struktuuritoetuse seaduse (STS) § 20 lg-le 3 ja põllumajandusministri
  14. aprilli
  15. a määruse nr 39 ""Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004 - 2006" meetme 3.2 "Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus" tingimused" (edaspidi põllumajandusministri määrus nr 39) § 14 lg-le
  16. Peale rahaliste vahendite puudumise nentimise haldusakt täiendavaid põhjendusi ei sisaldanud.
  17. OÜ Reinu Toidukaubad esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus PRIA peadirektori
  18. jaanuari
  19. a käskkiri nr 1-3.12/76 tühistada ja kohustada PRIA-t uuesti läbi vaatama OÜ Reinu Toidukaubad taotluse nr
  20. Kaebaja leidis, et vaidlustatav käskkiri on motiveerimata, kuna selle alusel ei ole võimalik tuvastada ei faktilisi ega õiguslikke taotluse rahuldamata jätmise aluseid ja nende omavahelist seost. Käskkiri on seega ebaseaduslik ja rikub kaebaja subjektiivseid õigusi.
  21. Tartu Halduskohus rahuldas
  22. aprilli
  23. a otsusega haldusasjas nr 3-06-291 OÜ Reinu Toidukaubad kaebuse ja tühistas PRIA peadirektori
  24. jaanuari
  25. a käskkirja nr 1-3.12/76 ning tegi PRIA-le ettekirjutuse vaadata OÜ Reinu Toidukaubad taotlus nr 0205780012 uuesti läbi ja teha uus otsus 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus mõistis OÜ Reinu Toidukaubad kasuks PRIA-lt välja menetluskulud - riigilõivu 10 krooni ja õigusabikulu 18 880 krooni. Tartu Halduskohus leidis, et Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 kohaselt peavad kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud, ning viitas seejuures Riigikohtu halduskolleegiumi
  26. märtsi
  27. a otsusele asjas nr 3-3-1-13-
  28. Halduskohtu arvates puuduvad vaidlustatavas käskkirjas taotluse rahuldamata jätmist tinginud faktilised asjaolud ja asjaolude ning õigusliku aluse vaheline seos. Seega on haldusakt motiveerimata; ei ole selge, kas taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et taotleja ei saavutanud paremusjärjestuses toetuse otsustamiseks vajalikku järjekohta või esines muu põhjus. Rikutud on kaebaja subjektiivset õigust seaduspärasele ja kontrollitavale haldusmenetlusele. Kaebajal ei olnud võimalik veenduda, kas punktide andmine oli objektiivne. Haldusakti mõistetamatuse tõttu ei olnud kaebajal võimalik formaalse loogika reegleid kasutades järgida haldusaktis kajastatud tulemi saavutamise käiku. Asjakohane ei ole vastustaja seisukoht, et kui OÜ Reinu Toidukaubad oleks pöördunud PRIA poole haldusakti selgitamiseks, oleks seda tehtud. Ei ole õigustatud haldusakti motiveerimata jätmine seetõttu, et keerulises asjas on võimatu põhjendusi tuua, kuna selleks oleks vaja analüüsida kõiki taotluse esitajate toimikuid. Vastustaja ise otsustab, kas motivatsioon tuua käskkirjas või käskkirja lisades.
  29. PRIA esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta OÜ Reinu Toidukaubad kaebus rahuldamata ja vaidlustatud käskkiri jõusse. Apellandi arvates vastas toetuse taotlus küll nõuetele, kuid jäi rahuldamata seetõttu, et puudusid rahalised vahendid, ja see on ka käskkirjas ainsa põhjusena ära toodud. Käskkirjas nimetatud õiguslikust alusest ei saagi tuleneda muid põhjuseid taotluse rahuldamata jätmiseks kui rahaliste vahendite puudumine. Investeeringutoetuse meetme 3.2 eelarve kokku (liha, piim, teravili, marjad) oli 57 972 644 krooni. Sellest oli liha töötlemise ja turustamise parandamiseks ette nähtud 36%. Liha töötlemise ja turustamise alajaotusest taotles toetust 18 taotlejat. Rahuldati vaid 5 taotlust, sest rohkem eelarvevahendeid ei jätkunud. OÜ Reinu Toidukaubad oli paremusjärjestuselt
  30. kohal hindepunktidega 14,
  31. Selleks, et teada saada, kas tema suhtes on tehtud õige otsus, tulnuks taotlejal teada ka hindepunktide arvestust kõigi taotlejate osas lihasektoris või vähemalt temale paremuselt eelnenud 11 taotleja osas. On mõeldamatu sellist analüüsi teha taotluse rahuldamata jätmise käskkirjas. See eeldaks taotleja tutvumist ka kõigi teiste toimikutega, et võrrelda oma hindepunkte teiste omadega. Pelgalt hindepunktide sissekirjutamine taotluse rahuldamata jätmise käskkirja ei oleks aga lahendus. Punktide arvu märkimata jätmine ei mõjutanud asja otsustamist, oluline on käskkirja sisuline õiguspärasus. Hindepunktide andmist reguleerib põllumajandusministri määruse nr 39 lisa
  32. Viimane välistab hindamise subjektiivsuse. Seega on taotlejal võimalik hindepunktide summa oma majandustegevuse alusel ise välja arvutada. Punktide andmise üksikasjalik kirjeldus on avaldatud ka PRIA kodulehel. HMS § 37 annab taotlejale õiguse dokumentide ja toimikuga tutvumiseks; kui taotleja ka seejärel leiab, et tema suhtes on tehtud ebaõiglane otsus, alles siis on põhjendatud kohtusse pöördumine. PRIA leidis, et halduskohtu resolutsioon oli segane, sest sellest ei selgunud, miks ja kuidas peaks PRIA OÜ Reinu Toidukaubad taotluse uuesti läbi vaatama, kui lõppotsus jääks ikka sisuliselt samaks. Samuti arvas PRIA, et temalt OÜ Reinu Toidukaubad kasuks välja mõistetud õigusabikulud on ebamõistlikult suured.
  33. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
  34. septembri
  35. a otsusega haldusasjas nr 3-06-291 PRIA apellatsioonkaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu otsuse täies ulatuses. Ringkonnakohus võttis oma otsuse aluseks HMS § 58, mille kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohtu arvates on praegusel juhul tegemist just sellise olukorraga ja kohaldada tuleb HMS §
  36. Ringkonnakohus leidis, et PRIA peadirektori käskkirjas oli märgitud nii faktiline kui ka õiguslik alus. STS § 20 lg 3 alusel hinnatakse juhul, kui rahuldatakse parimad taotlused, nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindamiskriteeriumide alusel. Hindamise tulemuste põhjal koostatakse vajaduse korral taotluste paremusjärjestus. Rahuldatakse parimad taotlused tingimusel, et taotluste rahuldamisel ei ületata meetme või meetme osa taotluste rahastamise eelarvet. Ringkonnakohus oli seisukohal, et PRIA tegevus vastab põllumajandusministri määruse nr 39 § 14 nõuetele. Haldustoimikus on PRIA paremusjärjestus taotlejatest, samuti on olemas tabel, mille alusel jaotatav toetus jagati. Põllumajandusministri määruse nr 39 § 14 lg 1 ei nõua, et see paremusjärjestus peaks kindlasti sisalduma ka taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuses. Põllumajandusministri määruse nr 39 § 14 lg 5 kohaselt, kui paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuste andmise järel puuduvad rahalised vahendid, siis jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Täiendavalt märkis ringkonnakohus, et HMS § 37 alusel on igas menetlusstaadiumis võimalik tutvuda dokumentidega. Seega oli ka OÜ-l Reinu Toidukaubad võimalik tutvuda materjalidega, et selgitada, miks jäeti tema taotlus rahuldamata. Vaidlustatud käskkirja motiveerimatus ei ole takistanud OÜ-d Reinu Toidukaubad esitamast kaebust halduskohtule, kohtutel oli võimalik kohtuliku uurimise käigus kontrollida haldusakti põhjendatust ja halduskohus on seda ka teinud. Puudub vajadus kohustada haldusorganit andma välja uus akt, sest esitatud materjalide alusel on juba selge, et haldusakti sisu ei muutuks. Ringkonnakohus jättis OÜ Reinu Toidukaubad menetluskulud tema enda kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  37. Kassaator OÜ Reinu Toidukaubad palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta halduskohtu otsus jõusse ning mõista OÜ Reinu Toidukaubad kasuks välja kantud menetluskulud. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, sest kohaldada ei tule HMS §
  38. OÜ Reinu Toidukaubad arvates on PRIA peadirektori vaidlusalune käskkiri motiveerimata ja seega vastuolus HMS §-s 56 sisalduvate haldusakti põhjendamise nõuetega. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud haldusakti põhjendamise kohustust. Riigikohtu halduskolleegium on
  39. mai
  40. a määruses asjas nr 3-3-1-14-97 mh märkinud, et motiveerimata haldusakt on seadusevastane, sest pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel see on antud. Samale seisukohale asus halduskolleegium ka
  41. aprilli
  42. a otsuses asjas nr 33-1-4-
  43. Haldusakti motiveeritust kui haldusaktile esitatavat üldist nõuet ja viimase seotust Põhiseadusest tuleneva kaebeõiguse reaalse teostamise võimalikkusega on Riigikohtu halduskolleegium toonitanud
  44. novembri
  45. a määruses asjas nr 3-3-1-30-97 ja
  46. mai
  47. a otsuses asjas nr 3-3-1-14-
  48. Praegusel juhul on vaidlusaluse haldusakti ainukeseks põhjenduseks märgitud rahaliste vahendite puudumine. Samas ei sisalda vaidlustatud haldusakt põllumajandusministri määruse nr 39 §-s 14 sätestatud kohustuslikku nõuet - vähimatki viidet PRIA tehtud paremusjärjestusele ja taotleja kohale selles. Kassaator rõhutab, et vaidlustatud käskkirjas esinevad puudused sellises mahus, mis ei võimaldagi käskkirja sisuliselt kontrollida, kuid ilma kontrollimata ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et hoolimata formaalsetest puudustest oleks haldusakti lõppjäreldus OÜ Reinu Toidukaubad osas olnud sama. Käskkirjas ei sisaldu faktilist alust, millest juhindudes jäeti taotlus rahuldamata. PRIA väited on suusõnalised ja kõik põhjendused on esitatud alles kohtumenetluse ajal. Kaebajal ja kohtul puudub igasugune võimalus kontrollida taotlejate algandmete, arvutuskäigu ja lõpptulemi seaduslikkust. PRIA menetlus taotluste läbivaatamisel ei ole erinevalt nt planeerimismenetlusest avatud menetlus, vaid toimub "kabineti vaikuses", mistõttu saab taotleja oma seisukoha kujundada pärast haldusakti saamist. Seejuures pole aga haldusakti adressaadile esitatud kõrgendatud teadmiste nõuet akti mõistmiseks. Kassaator leiab samuti, et haldusorgani "külastamine" ei ole haldusmenetluse toiminguks. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri, et haldusakti adressaadil oleks õigus või kohustus haldusaktist mittearusaamisel pöörduda selle andnud haldusorgani poole. HMS § 37 ei ole konkreetse kaebuse pinnalt immanentselt kohaldatav. Vaidlustatav käskkiri on adressaadile arusaamatu, mistõttu on mõistetamatu ringkonnakohtu seisukoht, et adressaadi pöördumine haldusorgani poole pärast motiveerimata ja ebaseadusliku haldusakti kättesaamist saaks kõrvaldada aktis esinevad puudused. Kohtusse pöördus kassaator sellepärast, et ei saanud käskkirjast aru, seega vastupidiselt ringkonnakohtu seisukohale ei tõenda kohtusse pöördumine käskkirja piisavat motiveeritust. Lisaks leiab kassaator, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sest ka kohtuotsus on motiveerimispuudustega eelkõige selles osas, mis puudutab kohtu seisukohta, et käskkirja põhjendamata jätmine ei mõjuta selle lõpptulemust.
  49. Vastustaja PRIA palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustaja leiab järgmist. PRIA hindas liha töötlemise ja turustamise parandamiseks esitatud investeeringutoetuse taotlusi vastavalt põllumajandusministri määrusele nr 39 ja selle lisale
  50. Eelnimetatud määruse § 14 lg 1 näeb ette, et otsuse tegemisel arvestatakse paremusjärjestust ja taotluste rahastamise eelarvet. Kohustuslikuks nõudeks ei ole viitamine paremusjärjestusele ja taotleja kohale selles, sest ainuüksi nende teadmine ei võimalda taotlejal aru saada, miks on tema koht paremusjärjestuses just selline. Vaidlustatud haldusakti faktiline alus on rahaliste vahendite puudumine, haldusakt on selge ja üheselt mõistetav, samuti oli see kohtumenetluse käigus esitatud materjalide põhjal sisuliselt kontrollitav. On mõeldamatu, et PRIA teeks taotluse rahuldamata jätmise otsuses põhjaliku analüüsi taotlejate hindepunktide arvestuse kohta. Taotluse rahuldamata jätmise tingis just rahaliste vahendite puudumine. Asjaolu, et PRIA ei ole märkinud käskkirja hindepunkte, ei anna alust nõuda selle kehtetuks tunnistamist, ka põllumajandusministri määrusega nr 39 ei kehtestata, millistest hindepunktidest alates taotlus rahuldada või rahuldamata jätta. Taotluse rahuldamata jätmine rahaliste vahendite puudumisel ei eeldagi pikka ja põhjalikku motivatsiooni, ilmselge on, et kui rahalised vahendid puuduvad, siis ei ole võimalik toetust määrata, olgugi et taotleja ja taotlus on vastavaks tunnistatud. Isegi kui motivatsioonis esines puudusi, on lubatud need kõrvaldada nii kohtumenetluse käigus kui ka selle väliselt selgitusi andes. Vorminõude rikkumine ei mõjutanud otsuse sisu. Haldusmenetluse seaduse kohaselt ei olene haldusakti kehtivus selle põhjenduse olemasolust, seetõttu on põhjendus võimalik teatavaks teha ka pärast haldusakti kehtima hakkamist. Seda on PRIA ka teinud. Haldusakti vormiline puudus ei too kaasa tingimata selle tühistamist kohtu poolt, akti sisulist õiguspärasust on võimalik kontrollida ja kohus peab seda tulenevalt uurimisprintsiibist tegema, nõudes vajadusel põhjendusi tagantjärele. Selleks, et kohus saanuks otsustada, kas kaebaja taotlusele olid hindepunktid antud õigesti, oleks kohtule tulnud esitada kõigi paremusjärjestuses eespool asuvate taotlejate toimikud. Vaidlustatud haldusakti mõistmine ei eelda kõrgendatud teadmisi. HMS § 37 annab taotlejale õiguse tutvuda dokumentide ja toimikuga, selle õiguse kasutamine kaebaja poolt oleks võinud välistada kohtusse pöördumise. PRIA ei ole kunagi nõudnud, et taotlejad peaksid PRIA-t "külastama", kuid teistmoodi ei oleks olnud võimalik 11 toimikuga tutvuda, seega oleks PRIA-ga suhtlemine vastupidiselt kassaatori väidetele toonud endaga kaasa parema arusaamise haldusaktist. PRIA leiab, et ringkonnakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, kohtuotsus on arusaadav, seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  51. Riigikohtu halduskolleegium käsitleb esmalt seda, millised on põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetuse nõuetekohase taotluse rahuldamise tingimused ja kas eelarvevahendite puudumine saab olla ainukeseks põhjuseks taotluse rahuldamata jätmisel. Seejärel vaatleb kolleegium, mida kujutab endast paremusjärjestuse aluseks olev taotluse hindamine ja kas see põhineb kaalutlusotsusel. Edasi analüüsib kolleegium, millised põhjendused tuleb toetustaotluse rahuldamata jätmise otsuses õiguse üldpõhimõtete, haldusmenetluse seaduse ja põllumajandusministri määruse nr 39 kohaselt välja tuua. Lõpetuseks võtab kolleegium seisukoha, kas haldusakt oli piisavalt motiveeritud ja kui see nii ei olnud, siis kas põhjendamisnõude täitmata jätmine oli selline vormiviga, mis välistas akti sisulise kontrolli.
  52. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et kolleegiumi arvates ei anna PRIA peadirektori
  53. jaanuari
  54. a käskkirjas nr 1-3.12/76 põhjendusena toodud rahaliste vahendite puudumine kassaatorile selgitust selle kohta, miks just tema taotlus rahuldamata jäi. OÜ Reinu Toidukaubad taotlus vastas taotlustele esitatud nõuetele ning selle üle menetlusosalised ka ei vaidle. Kuna viis nõuetele vastanud taotlust on rahuldatud, siis ei saa rahaliste vahendite puudumine olla põhjenduseks taotluse rahuldamata jätmisel.
  55. "Eesti riikliku arengukava (RAK) Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument 2004-2006" programmitäiendiga, mille RAK-i seirekomisjon kiitis heaks
  56. detsembril 2004, jagatakse avaliku sektori toetus meetmele 3.2 "Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus" Eesti ja Euroopa Liidu vahel järgnevalt: Eesti riigi osalus 30% avaliku sektori kogutoetusest ja Euroopa Liidu osalus 70%. EL-i õigusest otseselt ei tulene, kuidas toimida juhul, kui nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks ei ole piisavalt eelarvevahendeid. EL Nõukogu määruse nr 1257/1999 "Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi toetuse kohta maaelu arendamiseks" art 37 lg 4 kohaselt võivad liikmesriigid sätestada maaelu arenguks ettenähtud toetuse saamisele täiendavaid või piiravaid tingimusi, mis peavad olema kooskõlas samas määruses sätestatud eesmärkide ja nõuetega. EL Nõukogu määruse nr 1260/1999/EÜ, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta, preambuli p 55 kohaselt peaks eraldiste andmine põhinema objektiivsetel, lihtsatel ja arusaadavatel kriteeriumidel. EL Nõukogu määruse nr 1257/1999/EÜ art 46 lg 3 annab võimaluse vahendite jaotamiseks vastavalt tegelikele kulutustele ja liikmesriigi esitatavatele muudetud kuluprognoosidele. Eesti riigi osaluse planeerimine toetustesse toimub iga-aastases riigieelarve koostamise protsessis, kusjuures lähtutakse mitmeaastasest strateegilisest järjepidevusest ja tegelike väljamaksete prognoosist. Kõik struktuurifondidest tehtavad kulud planeeritakse arvestuslikena (võivad perioodil suureneda) ning ülekantavatena (saab kasutada kahe eelarveaasta jooksul). Toetuse väljamaksete õigeaegsuse kindlustamiseks on loodud kassareserv, mis peab võimaldama projektide sildfinantseerimist vahendite laekumise ettenägematute viivituste korral.
  57. Struktuuritoetuse seaduse § 20 kohaselt liigitatakse toetusi sellisteks, mille korral rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, kusjuures kui eelarvevahendeid ei ole piisavalt, siis võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse varem esitatud taotlust, ja sellisteks, mille puhul nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse ja rahuldatakse kas parim või parimad taotlused, kusjuures mingit miinimumpunktisummat, millest alates taotlus rahuldatakse, ette nähtud ei ole ja kui eelarvevahendeid ei jätku, siis jagatakse toetus paremusjärjestuses eespool olevate taotlejate vahel. Põllumajandusministri määruse nr 39 § 13 lg 1 järgi meetme 3.2 nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse ja vastavalt sama määruse § 14 lg-le 5 antakse toetuseid vastavalt paremusjärjestusele ning kui rahalised vahendid lõpevad, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi see vastab nõuetele. Seega ei olnud OÜ-l Reinu Toidukaubad alust eeldada, et tema toetustaotluse nõuetele vastavuse korral see ka igal juhul rahuldatakse.
  58. PRIA seisukoha järgi on taotluste hindamise mõtteks see, et toetuse saaksid parimad taotlused, seega eelistatakse kvaliteeti kvantiteedile. Meetme eesmärgid on EL-i õiguses sätestatud küllaltki üldsõnaliselt. Nendeks on suurendada põllumajandustoodete konkurentsivõimet sise- ja välismaal ning leida normaalseid turuväljundeid (vt RAK meede 3.2 ja Euroopa Komisjoni määruse nr 817/2004/EÜ, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EL Nõukogu määruse nr 1257/1999/EÜ kohaldamiseks, preambuli p 6). Eeltoodu ei välista lähenemist, mille kohaselt saavad toetust vaid parimad nõuetele vastavad taotlused. EL Nõukogu määruse nr 1257/1999/EÜ artd 25-28 ning Euroopa Komisjoni määruse nr 817/2004/EÜ art 27 ei näe siiski ette taotluste diferentseerimist hindepunktide alusel. Nendes sätetes antakse vaid eesmärgid, mida toetusega tuleks saavutada. Samu eesmärke kajastavad põllumajandusministri määruse nr 39 lisas 7 toodud hindamiskriteeriumid. Need kriteeriumid on avalikud, mistõttu PRIA leiab, et taotlejal oli endal võimalik saadav punktisumma välja arvutada ja seepärast ei olnud seda vaja taotluse rahuldamata jätmise käskkirjas eraldi välja tuua. Kolleegium leiab, et kui taotlejal olekski võimalik ligikaudne punktisumma välja arvutada, ei teaks ta ikkagi, millised on teiste taotlejate tulemused, mitmendal kohal tema taotlus paremusjärjestuses asub ja alates mitmendast paremusjärjestuse kohast jääb taotlus rahuldamata.
  59. Vastavalt HMS § 56 lg-tele 1 ja 2 peavad kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti põhjendamine peab tagama õige ja õiglase otsuse ning olema seotud akti kontrollitavusega. Haldusakti motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest, kuid kui põhjendust ei ole ratsionaalne tuua ära haldusaktis endas, siis peab seda vastavalt HMS § 56 lg 1 teisele lausele tegema menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega, kui vaidlusaluses käskkirjas motivatsiooni esitamine tervikuna oleks olnudki ebaproportsionaalne, tulnuks haldusaktis vähemalt ära tuua põhimotiivid ja teha viide dokumendile, mis sisaldab täpsemat motivatsiooni (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  60. oktoobri
  61. a otsus asjas nr 3-3-1-54-03).
  62. Nii Riigikohus kui ka Euroopa Kohus peavad väljakujunenud kohtupraktikas haldusakti põhjendamiskohustust oluliseks ja leiavad, et soovitavalt tuleb otsuses endas esitada põhjendused ja olulised asjaolud. Kolleegium on seisukohal, et kuivõrd taotluste paremusjärjestus koostatakse PRIA-s taotluste hindamise tulemusel, siis on asjas kohaldatav ka HMS § 56 lg 3, mille järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Põllumajandusministri määruse nr 39 § 13 lg 1 kohaselt hinnatakse vastavaks tunnistatud taotlusi, arvestades analüüsi tulemusi, investeeringu sisu eesmärki ja taotleja õiguslikku vormi. PRIA kodulehel avaldatud materjalis "Abiks taotlejale. Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus. Riikliku arengukava meede 3.2" selgitatakse põllumajandusministri määruses nr 39 sätestatud nõuetele vastavate taotluste hindamist ja selle alusel otsustamist. Selgituse kohaselt analüüsivad taotlusi majandusanalüütik ja erialaanalüütik vastavalt põllumajandusministri määruse nr 39 lisas 7 toodud kriteeriumidele. Kui taotluses esineb ebatäpsusi, saadetakse taotlejale järelepärimine. Nii finantsmajanduslike kui ka investeeringu hindamise kriteeriumide alusel on võimalik saada punkte. Seega toimub hindamine. Lisaks on taotluse esitajal võimalik nimetatud abimaterjalist järeldada, et tema taotluse rahuldamata jätmise korral esitatakse talle arusaadav põhjendus ning et taotluse rahuldamata jätmist on võimalik vaidlustada.
  63. Erinevalt ringkonnakohtust leiab Riigikohtu halduskolleegium, et lisaks eeltoodud haldusakti üldisele põhjendamiskohustusele tuleneb praegusel juhul toetuse määramisel paremusjärjestuse äranäitamise kohustus toetuse rahuldamata jätmise käskkirjas ka põllumajandusministri määruse nr 39 § 14 lg-st
  64. PRIA käskkiri on seda nõuet eiranud. PRIA oleks pidanud lisaks rahaliste vahendite puudumisele märkima põhjusena OÜ-le Reinu Toidukaubad taotluse analüüsi tulemusena määratud punktide summa, koha paremusjärjestuses ja mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Sellisel juhul oleks OÜ-l Reinu Toidukaubad olnud võimalik taotleda PRIA-lt materjalidega tutvumist ning tal oleks olnud võimalik otsust sisuliselt vaidlustada. Praegusel juhul see informatsioon OÜ-l Reinu Toidukaubad puudus. Kolleegium ei saa soostuda ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt asjaolu, et OÜ Reinu Toidukaubad vaidlustas PRIA peadirektori
  65. jaanuari
  66. a käskkirja kohtus, näitab, et ta sai piisavalt haldusaktist aru. Kaebaja pöördus kohtusse just seetõttu, et ta ei saanud vaidlusalusest käskkirjast aru. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on PRIA peadirektori
  67. jaanuari
  68. a käskkiri nr 1-3.12/76 sisuliselt motiveerimata ja see haldusakt pole kontrollitav.
  69. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu PRIA seisukohaga, et kuna PRIA on pärast haldusakti andmist seda põhjendanud, siis pole tegemist õigusvastase haldusaktiga. Riigikohtu arvates pole endiselt võimalik kontrollida taotluste hindamise arvutuskäiku ning saadud lõpptulemust. Haldusakti põhjendamist kohtumenetluses ei saa üldjuhul pidada piisavaks. Seda on Riigikohtu halduskolleegium leidnud ka varem (vt
  70. oktoobri
  71. a otsus asjas nr 3-3-1-66-03).
  72. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu sellega, et ringkonnakohus kohaldas HMS §
  73. Praegusel juhul ei võimaldanud vaidlustatud käskkirja puudulik motivatsioon kohtul kindlaks teha, kas tegemist oli toetustaotluse seadusliku rahuldamata jätmisega või mitte. Selles asjas ei ole kohtud taotluse rahuldamata jätmist sisuliselt kontrollinud. OÜ Reinu Toidukaubad ei saanudki PRIA peadirektori
  74. jaanuari
  75. a käskkirja nr 1-3.12/76 sisulisest aspektist vaidlustada, vaid on leidnud, et kuivõrd käskkirja motivatsioonis esinesid olulised puudused, siis ei olnud kaebajal võimalik otsustada, kas käskkiri oli ka sisult õigusvastane. Kuna kohtud ei ole kontrollinud, kas otsus oli ka sisult õige, ei olnud ringkonnakohtul alust järeldada, et PRIA uus otsus oleks tulnud sisuliselt täpselt sama.
  76. Lähtudes eeltoodust, leiab Riigikohtu halduskolleegium, et rikutud on kassaatori õigust seaduspärasele ja kontrollitavale haldusmenetlusele. OÜ Reinu Toidukaubad kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Ringkonnakohtu
  77. septembri
  78. a otsus haldusasjas nr 3-06-291 tühistada. Jõusse jääb Tartu Halduskohtu
  79. aprilli
  80. a otsus haldusasjas nr 3-06-291, mille põhjendusi täiendatakse käesoleva otsuse motiividega. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.