Obsah (6)

§ 184§ 183§ 64§ 65§ 418§ 12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-121-06 28. veebrua

§ 184lg 1 ja § 418 lg 3 p 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 13.

oktoobri

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-05-239 Aare Patuse kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske, kassatsioon
2. jaanuar
3. a, kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. juuni
6. a otsus Aare Patuse süüdimõistmises ja karistamises

§ 183lg 2 p 2 järgi ja Tallinna Ringkonnakohtu 13.

oktoobri 2006. a otsus Aare Patuse süüdimõistmises ja karistamises

§ 184lg 1 järgi, samuti mõistetud liitkaristuste osas.

2. Süüdi tunnistada Aare Patune

§ 183

lg 1 järgi ja karistuseks mõista talle üks aasta ja kuus kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks

§ 183lg 1 ja § 418 lg 3 p 1 järgi üks aasta kuus kuud vangistust.

Nimetatud karistust suurendada

§ 65lg 2 alusel Viljandi Maakohtu 27.

augusti

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - kaks aastat üheksa kuud ja kuus päeva - võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista Aare Patusele neli aastat kolm kuud ja kuus päeva vangistust.
2. Välja mõista riigieelarve vahenditest Advokaadiböroo Tibar & Parnerid kasuks 2124.- (kaks tuhat ükssada kakskümmend neli) krooni vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske poolt Aare Patusele õigusabi osutamise eest.
3. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Aare Patusele esitati süüdistus

§ 184lg 2 p 2 järgi suures koguses narkootilise aine korduvas käitlemises.

Süüdistuse kohaselt müüs A. Patune ajavahemikul

1. a kuni
2. a detsember tuvastamata koguses narkootilist ainet amfetamiinsulfaati U. M.-ile, A. E.-le ja D. T.-le. Samuti leiti A. Patuse kinnipidamisel
3. jaanuaril
4. a tema juurest 7,57 grammi amfetamiinsulfaati, millest puhast amfetamiini oli 1,94 grammi. Veel süüdistati A. Patust

§ 418lg 3 p 1 järgi tulirelva ebaseaduslikus käitlemises.

1. Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsusega tunnistati A. Patune süüdi

§ 183

lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks kaks aastat kuus kuud vangistust,

§ 418

lg 3 p 1 järgi süüditunnistamisel mõisteti talle karistuseks üks aasta vangistust. Liitkaristuseks mõisteti süüdistatavale

§ 64lg 1 alusel kaks aastat kuus kuud vangistust.

Mõistetud karistust suurendati

§ 65lg 2 alusel Viljandi Maakohtu 27.

augusti 1996. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - kaks aastat üheksa kuud ja kuus päeva - võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti A. Patusele viis aastat kolm kuud ja kuus päeva vangistust. Maakohus leidis, et süüdistus ei ole tõendatud osas, mis puudutas narkootilise aine andmist U. M.-ile. Nimetatud tunnistaja ei olnud enda ütlustes järjekindel ning kohus leidis, et tema ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseiks. Nimetatud episoodis mõistis kohus A. Patuse õigeks. Küll leidis aga tõendamist viiel korral ühe grammi kaupa narkootikumide andmine tunnistaja A. E.le, samuti ühel korral narkootikumi andmine D. T.-le. Nimetatud tunnistajate ütlustest nähtus samuti, et A. Patuse käest oli ilma ette teatamata võimalik osta narkootilisi aineid. Seega pidi süüdistatav pidevalt omama narkootilisi aineid, mida kinnitas ka 7,57 grammi amfetamiinsulfaadi leidmine tema juurest kinnipidamisel. Seetõttu ei pidanud kohus usutavaks A. Patuse kaitseversiooni, et suitsupaki, mille sees olid narkootikumid, sai ta sõbra käest ega teadnud selle sisu. Lahendades küsimust, kas A. Patune käitles narkootikume suures koguses, märkis maakohus järgmist. Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse (NPAS) § 31 lgle 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele isikule. Kohus tuvastas, et 1,94 grammi puhast amfetamiini on põhimõtteliselt üheks doosiks kroonilisele narkomaanile. Keskmise narkootilist joovet tekitava kogusena määratles kohus amfetamiini puhul 1 grammi puhast narkootilist ainet. Kuna A. Patuse juurest leiti 1,94 grammi puhast amfetamiini, piisas sellest narkojoobe tekitamiseks kahele isikule. Arvestades sinna juurde narkootikumide edastamise tunnistajatele kokku kuuel korral, leidis kohus, et A. Patuse käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 183

lg 2 p 2 järgi kui narkootilise aine väikeses koguses käitlemine edasiandmise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud

§ 12ptk I jaos ettenähtud kuriteo.

3. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras ringkonnaprokurör Rita Siniväli, kes leidis, et A. Patuse käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 184lg 2 p 2 järgi ning vastavalt karmistada ka mõistetud karistust.

Kohtuotsuse vaidlustasid ka A. Patune ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske; mõlemas apellatsioonis taotleti süüdistatava õigeksmõistmist.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega tühistati maakohtu otsus A. Patuse süüditunnistamises ja karistamises

§ 183lg 2 p 2 järgi, samuti mõistetud liitkaristuste osas.

A. Patune tunnistati süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks kolm aastat vangistust,

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

Sellele liideti Viljandi Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti süüdistatavale viis aastat üheksa kuud ja kuus päeva vangistust. Kohtu hinnangul ei saanud A. Patuse ja tema kaitsja apellatsioonid olla aluseks maakohtu otsuse muutmiseks. Apellatsioonides esitatud väited on ümber lükatud objektiivselt tuvastatuga ning puudus alus kahelda maakohtu põhistatud järelduste õigsuses. Eeltoodu puudutas just küsimust, mitmel korral ja millistes kogustes A. Patune narkootikume käitles. Küll soostus ringkonnakohus aga osaliselt prokuröri apellatsioonis esitatud argumentidega. Refereerides Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendit 3-1-1-4-04, asus ringkonnakohus seisukohale, et A. Patune pani narkootikumide käitlemisel toime jätkuva süüteo. Tuvastatud tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule, milleks on narkootikumide omandamine, valdamine ja edasiandmine ning tavaline elukogemus laseb selles tegevuses näha narkodiilerlust, st narkootiliste ainete süstemaatilist ebaseaduslikku käitlemist. Järgnevalt lahendas kohus küsimuse, kas A. Patune käitles sel viisil suurt kogust narkootikume. Viidates NPAS § 31 lg 3 teisele lausele, märgitakse otsuses, et ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Seega on seadusega kehtestatud, et segu võrdsustub puhta ainega ning ei ole oluline, milline on puhta aine sisaldus avastatud segus. Seetõttu on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust. Ühtlasi märkis ringkonnakohus, et narkootikume ostetakse narkootilise joobe saamiseks. Seetõttu on ka loogiline, et ostetakse kogus, mis on piisav joobe tekitamiseks. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et A. Patune andis narkootilist ainet edasi kuuel korral ühe grammi kaupa, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et narkojoobe tekitamiseks piisab ühest grammist narkootikumist. Eeltoodust tuleneb, et A. Patune käitles üle 13 grammi amfetamiinsulfaati, millest piisab narkojoobe tekitamiseks üle kümnele isikule ning jätkuva süüteona tuleb süüdistatava käitumine kvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Patuse kaitsja vandeadvokaadi vanemabi T. Vaske, kes palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 5.1 Kassaatori arvates on A. Patuse süü narkootikumide käitlemises tõendatud ainult kahe tunnistaja, kes ise on narkomaanid, vastuoluliste ütlustega. Ükski teine objektiivne tõend ei kinnita narkootikumide käitlemist A. Patuse poolt. Sarnaselt ei kinnita ükski tõend, et A. Patuse korterist leitud relv oleks olnud tema oma. 5.2 Süüdistuse osas narkootikumide käitlemises leitakse kassatsioonis veel, et kuidagi ei saa kohtute poolt tuvastatud kolme episoodi käsitleda jätkuva süüteona. Tegemist ei olnud ajaliselt lähedaste üksikkäitumistega. Samuti on ringkonnakohus teinud täiesti põhjendamatu järelduse, et narkootikumide ostjate poolt ostetakse kogus, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks ning selliseks koguseks on üks gramm amfetamiini. Kohtu järeldus, et A. Patune käitles 13 grammi narkootilist ainet, on meelevaldne ning ei põhine objektiivselt tuvastatud asjaoludel ega ka spetsialisti ütlustel. 6. Kassatsioonile on esitanud vastuse ringkonnaprokurör R. Siniväli, kes palub jätta ringkonnakohtu otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata. 6.1 Vastuses viidatakse väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt omandavad sõltlased joobe saamiseks tavaliselt 0,5-1 grammi amfetamiinsulfaadi segu. Ekspertide arvamuse kohaselt jääb narkootilist joovet tekitav kogus sõltuvalt varasemast tarvitamise harjumusest vahemikku 5-500 mg, seega piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele 50-5000 mg amfetamiinist, mis teeb keskmiseks 2,5 grammi amfetamiini. Kui aga arvestada, et pidevale kasutajale piisab joobe tekitamiseks keskmiselt 200 mg amfetamiinist, on tervele isikule (5

1. mg)ja pidevale tarvitajale (200
2. mg)joovet tekitavaks keskmiseks koguseks 102,5 mg. 6.2 Prokurör leiab, et praegune kaasus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt, kuna kohtud tõlgendavad piiri narkootiliste ainete väikese ja suure koguse vahel erinevalt. Nimetatud küsimuses on prokuröri arvates vajalik Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et maa- ja ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. 8. Esmalt märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et soostuda tuleb kohtute poolt tuvastatud faktiliste asjaoludega ning selles osas ei ole kassatsioonis esitatud väited aluseks kohtuotsuste tühistamisele. Kriminaalasja lahendamisel narkootikumide käitlemise süüdistuses tuleb seega aluseks võtta järgmised asjaolud - A. Patune edastas kuuel korral 1 grammi kaupa narkootilist ainet kahele isikule, samuti oli kinnipidamisel tema valduses 7,57 grammi narkootikume, millest puhast ainet oli 1,94 grammi. Küsimus, millise karistusseadustiku sätte järgi kvalifitseerida A. Patuse käitumine, sõltub sellest, kuidas tõlgendada ja sisustada NPAS § 31 lg-t 3 ehk teisisõnu, millistest kriteeriumitest lähtuvalt saab rääkida narkootilise aine suurest kogusest. See eeldab omakorda selgitamist, kuidas suhestuvad viidatud sätte esimene ja teine lause. 9. Kehtiv NPAS § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. 10. Maakohus on kriminaalasja lahendamisel võtnud aluseks NPAS § 31 lg 3 esimese lause ning leidnud, et suurest kogusest narkootilisest ainest saab rääkida vaid siis, kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Ringkonnakohus on seevastu leidnud, et primaarne on sätte teine lause ning ei ole vahet, milline on puhta aine sisaldus avastatud segus. Seega juhul, kui võtta aluseks, et narkojoobe tekitamiseks on vajalik nt 1 gramm teatud narkootilist ainet, siis on

§ 184

lg 1 koosseis täidetud, kui isikul on seda ainet segatuna 10 grammi, sõltumata sellest, milline on selles segus puhta aine ja nn ballastaine vahekord. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohtu sellise käsitlusega ei saa nõustuda ja seda järgmistel põhjustel.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on aine koguse määratlemisel tähtsus vaid NPAS § 31 lg 3 esimesel lausel. Selle kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. See eeldab aga järgnevalt kahte asja. Esmalt tuleb kohtul võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Nimetatud asjaolu tuleneb tõsiasjast, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad (nn pehmed ja tugevad narkootikumid). Seejuures tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus. Järgneva sammuna tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. NPAS § 31 lg 3 teist lauset tuleb mõista vaid tähenduses, et vaatamata sellele, millise kontsentratsioonini on segamise tulemusel viidud reaalse narkootilise aine kogus, on jätkuvalt tegemist narkootilise ainega. Tõdedes, et tegemist on küll äärmiselt väikese narkootilise aine sisaldusega ainega, saab sel juhul vaatluse all oleva aine suhtes kohaldada siiski teisi narkootilise aine käitlemist puudutavad põhimõtteid - nii on näiteks vaatamata reaalse toimeaine väiksele kontsentratsioonile selle käitlemine (omamine, valdamine, müümine jne) jätkuvalt keelatud, see kuulub konfiskeerimisele ja ka hävitamisele. Kuid seguaine mass iseenesest ei saa olla aluseks rääkimaks narkootilise aine suurest kogusest karistusseadustiku eriosa tähenduses.
2. Eelnevast tulenevalt tuleb lahendada ka küsimus, millise

-i sätte järgi tuleb kvalifitseerida A. Patuse käitumine narkootilise aine käitlemisel. Esimese astme kohtus on leidnud, et keskmiseks narkootilist joovet tekitavaks koguseks amfetamiini korral on 1 gramm puhast ainet. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et määratlemaks kogust, mis tekitab isikule narkootilise joobe, tuleb aluseks võtta keskmine, teatud määral narkootikumidega puutumuses olnud isik. Sel viisil ongi maakohus leidnud, et olukorras, kus teaduslikele uuringutele tuginevalt võib amfetamiini minimaalseks joovet tekitavaks koguseks lugeda 5 mg ainet, kroonilise narkomaani korral võib aine kogus olla aga kuni 2000 mg, kujuneb keskmiseks narkootilist joovet tekitavaks koguseks ca 1 gramm puhast amfetamiini. Tähele tuleb panna sedagi, et põhimõtteliselt on ringkonnakohus narkootilise aine koguse sellise määratlemisega soostunud, kuid leidnud NPAS § 31 lg 3 teisele lausele viidates, et kuna puhas aine ja segu on võrdsed, piisas A. Patuse juurest leitud narkootilisest ainest (7,57 g segu) joobe tekitamiseks seitsmele isikule. Tulenevalt käesoleva otsuse p-s 11 väljendatud seisukohtadest tuleb aga asuda seisukohale, et reaalselt A. Patuse juurest leitud ainest piisas narkootilise joobe tekitamiseks siiski vaid kahele isikule.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu argumentatsiooniga, mis käsitles neid kuut episoodi, mil tuvastati küll narkootilise aine müük tarvitajatele, kuid hilisemalt oli võimatu kindlaks teha, millise kontsentratsiooniastmega ainega oli tegu. Kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena, on tõepoolest loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks. Et tarvitaja mõttes oli tegemist joovet tekitava narkootilise aine või aine seguga, kinnitab kasvõi asjaolu, et ühele tunnistajatest müüs A. Patune narkootilist ainet viiel korral. Eeltoodu alusel saab väita, et tegemist oli minimaalselt üheks narkojoobeks vajaliku kogusega. Arvates varasemalt käideldud narkootikumid A. Patuse juurest leitud narkootilise aine hulka, saab seega lugeda tuvastatuks, et A. Patune käitles narkootikume koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kaheksale isikule.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 1, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et täiendavaid tõendeid kogumata saab käesolevas kriminaalasjas teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda. Ringkonnakohus on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile 3-1-1-4-04 (RT III 2004, 10, 117) tuginedes leidnud, et A. Patuse käitumises on tuvastatud kõik jätkuvat süütegu iseloomustavad objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Riigikohtu kriminaalkolleegium, soostudes selle järeldusega, leiab, et A. Patuse käitumine tuleb ümber kvalifitseerida

§ 183lg 1 järgi.

15. Harju Maakohtu otsusega on A. Patuse käitumine kvalifitseeritud

§ 183

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks on talle mõistetud kaks aastat kuus kuud vangistust. Tulenevat asjaolust, et Riigikohtu kriminaalkolleegium kvalifitseerib süüdistatava käitumise ümber

§ 183lg 1 järgi, tuleb korrigeerida ka A.

Patusele mõistetud karistust. Nõustudes maakohtu otsuses toodud argumentidega, mis põhistasid karistuse mõistmist sanktsiooni keskmises määras, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et A. Patusele tuleb väikeses koguses narkootilise aine jätkuva käitlemise eest mõista karistuseks vangistus pikkusega üks aasta kuus kuud, st sarnaselt maakohtuga vabadusekaotust ettenägeva sanktsiooni keskmises määras.

§ 64

lg 1 alusel tuleb lugeda liitkaristuseks

§ 183lg 1 ja § 418 lg 3 p 1 järgi üks aasta kuus kuud vangistust.

Mõistetud karistust suurendada

§ 65lg 2 alusel Viljandi Maakohtu 27.

augusti 1996. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - kaks aastat üheksa kuud ja kuus päeva - võrra ja lõplikuks karistuseks mõista A. Patusele neli aastat kolm kuud ja kuus päeva vangistust. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar