RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

§-le 38 on avaldajal ja lapsel vastastikused õigused ja kohustused tekkinud seaduses sätestatud korras põlvnemise kindlakstegemisest. Avaldaja oli elatishagi menetlemise ajal lapse vanemana kantud lapse sünniakti ja on seda jätkuvalt ning PKS § 60 lg 1 järgi on tal lapse vanemana kohustus anda lapsele ülalpidamist. Kuna esitatud asjaolu ja tõend ei oleks mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks, siis ei ole ka TsMS § 702 lg 2 p 9 järgi kohtuotsuse teistmiseks alust. Vastavalt TsMS § 702 lg-le 3 ei ole sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu teistmise alus, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks.

1. Perekonnaseadus annab võimaluse lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kannet kohtus vaidlustada. Nii võib PKS § 44 lg 2 p 1 järgi vanema kohta tehtud kannet vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isana. Kohus võib PKS § 44 lg 1 kohaselt tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande valeks, kui ta tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vanema kande vaidlustamise menetluses on kohane tõend ka teistmisavaldusele lisatud eksperdiarvamus. Perekonnaseaduse § 44 lg 3 järgi on kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Isik, kes on sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või PKS § 44 lg 5 järgi kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Seega sõltub kande vaidlustamise õigus isiku, kes on isana lapse sünniakti kantud, kande ebaõigsusest teada saamisest või teadma pidamisest ja selle õiguse kasutamine on seotud tähtajaga. Kui aga vanem avalduse esitamisel teadis, et ta pole lapse isa, siis perekonnaseadus talle vanema kande vaidlustamist ei võimalda. (Vt ka Riigikohtu
2. märtsi
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-99 (RT III 1999, 9, 100).)
4. Teistmisavalduse kohaselt ei ole avaldaja vanema kannet vaidlustanud, vaid on esitanud Ida-Viru Maakohtule
5. augustil
6. a hagi isaduse tuvastamiseks. Lapse põlvnemine avaldajast on aga seaduse kohaselt kindlaks tehtud ja avaldajal selle hagi esitamiseks vajadust ei olnud. Kui avaldaja on eelnimetatud hagis vaidlustanud enda kui lapse vanema kohta tehtud kande lapse sünniaktis, siis võiks seda hagiavaldust käsitada ka vanema kande vaidlustamise hagina.
7. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Samas ei saa vanema õiguste faktilist teostamist olematuks teha ja ka lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Selle kohtuotsuse jõustumisel ei ole isikul, kelle kohta tehtud vanema kanne tunnistati ebaõigeks, kohustust lapsele elatist maksta. Perekonnaseadus sätestab elatise tasaarvestuse ja tagasinõude lubamatuse.

§ 72

lg-le 2 ei või väljamakstud elatist tagasi nõuda.

§ 110

lg-le 1 muudab perekonnaseisuasutus jõustunud kohtuotsuse alusel sünniaktis vanema kande. Perekonnaseisuaktide koostamise, muutmise, parandamise, taastamise ja tühistamise ning perekonnaseisutunnistuste väljaandmise korra p 91 alapunkti 6 järgi tehakse perekonnaseisuakti kannetes muudatusi, kui perekonnaseisuakti kande ebaõigsus on tuvastatud kohtu korras. Sama korra p 93 alapunkti 5 järgi on perekonnaseisuakti kannete muutmise aluseks kohtuotsus lapse sünniaktis isa või ema andmete kustutamise või perekonnaseisuakti kande ebaõigsuse tuvastamise kohta. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, L. Laarmaa