← Eesti

3-3-1-88-06

Obsah (6)§ 118§ 43§ 104§ 109§ 119§ 99

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-88-06 7. märts 2007 Eesistu

§ 118

lg 1 alusel toimub tagasivõitmine hagi esitamisega kohtule, s.o hagimenetluse korras üldkohtus, mitte halduskohtus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

  1. Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotleb AS Unio (pankrotis), et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu määruse osas, millega jäeti määruskaebus rahuldamata, ja saadaks asjas halduskohtule läbivaatamiseks. AS Unio (pankrotis) põhjendab määruskaebust väitega, et tagasivõitmine (tagasinõudmine) vara osas, mis on õigusvastaselt üle antud avalik-õiguslikus suhtes, toimub halduskohtus. Kaebaja arvates toetab seda väidet Riigikohtu
  2. detsembri
  3. a otsus asjas nr 3-2-1-103-02, samuti asjaolu, et Pankrotiseadus ei sätesta tagasivõitmise (tagasinõudmise) vaidluse kuulumist pankrotiasja läbivaatava kohtu alluvusse ja pädevusse. Kaebaja arvates tuleneb ka Riigikohtu
  4. detsembri
  5. a otsusest asjas nr 3-3-1-82-04, et enne pankroti väljakuulutamist maksumaksja poolt tasutud maksusummade osas on pankrotihaldur pädev esitama tagastusnõuet ja et vastav vaidlus lahendatakse halduskohtus.
  6. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse vastuses määruskaebusele leitakse, et see tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Ida maksu- ja tollikeskus põhjendab oma seisukohta muuhulgas Riigikohtu üldkogu
  7. detsembri
  8. a määrusega asjas nr 3-3-1-39-05, eriti selle p-dega 13-15 ja
  9. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  10. Määruskaebuse lahendamisel peab kolleegium juhinduma Riigikohtu üldkogu
  11. detsembri
  12. a määrusest haldusasjas nr 3-3-1-39-05, sest HKMS § 71 alusel on üldkogu otsus seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele. Selles asjas (pd 16-18) leiti tulenevalt
  13. jaanuarist 2004 kehtivast Pankrotiseadusest, et maksuhalduril kui võlausaldajal tuleb pankrotis isiku kui võlgniku vastu esitada maksukohustusest tulenev nõue pankrotimenetluses, mis tähendab ka sellise kohtuvaidluse lahendamist üldkohtus. Juhinduda ei saa kohtulahenditest, mis on tehtud kas varemkehtinud pankrotiseadust kohaldades või enne üldkogu
  14. detsembri
  15. a määrust, kui need pole nimetatud määrusega kooskõlas. Riigikohtu halduskolleegiumi
  16. detsembri
  17. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-04 on tehtud varem ja sellest otsusest ei tulene, et hoolimata alanud pankrotimenetlusest tuleks maksuhalduril kui võlausaldajal esitada maksukohustusest tulenev nõue haldusmenetluses või halduskohtumenetluses, mitte aga pankrotimenetluses. Seega tuleb maksuhalduril esitada maksukohustusest tulenev nõue pärast pankroti väljakuulutamist võlausaldajana pankrotimenetluses. 14.

§ 43

lg 1 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi, mis seondub pankrotivaraga, võib haldur astuda protsessi võlgniku seadusliku esindajana. Sellest sättest tuleneb muuhulgas, et enne pankroti väljakuulutamist võlgniku algatatud kohtumenetlus tsiviilasjas võib jätkuda väljaspool pankrotimenetlust. Väljaspool pankrotimenetlust võib kohtumenetlus toimuda ka siis, kui võlgnik on hagi esitanud võlausaldaja vastu ja sisuliselt ei ole tegemist vastuväitega võlausaldaja nõudele pankrotimenetluses. Kolleegium on seisukohal, et

§ 43

lg-st 1 tulenev põhimõte laieneb mitte ainult kohtumenetlusele tsiviilasjas, vaid ka kohtumenetlusele haldusasjas. Seega võib jätkuda halduskohtumenetlus, mille on enne pankroti väljakuulutamist algatanud võlgnik. Võlgnik võib algatada halduskohtumenetluse ka pärast pankroti väljakuulutamist, kui sisuliselt pole tegemist vastuväitega võlausaldaja nõudele pankrotimenetluses. 15.

§ 43

lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Selle sätte alusel tuleb niisugune nõue esitada pankrotimenetluses, sest nõue ei kuulu läbivaatamisele hagimenetluses.

§ 43lg-s 2 sätestatud põhimõte laieneb ka halduskohtumenetlusele.

Kohtu kohustus jätta nõue läbi vaatamata tähendab halduskohtumenetluses menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, sest asi ei kuulu enam halduskohtu pädevusse. Pankrotimenetluses on ka võlgnikul võimalik esitada nõudele vastuväiteid. Kuid

§ 104lg 1 kohaselt ei takista võlgniku vastuväide nõude tunnustamist.

Sama sätte järgi ei ole aga sellise vaidlustatud ja tunnustatud nõude osas nõuete nimekirjal täitedokumendi tähendust. 16.

§ 109lg-ga 1 määratakse tagasivõitmise mõiste sisu.

Selle sätte kohaselt tähendab tagasivõitmine, et kohus tunnistab

§-des 110-114 märgitud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.

§ 118

lg 1 järgi toimub tagasivõitmine hagi esitamisega kohtule, kusjuures tagasivõitmise nõude esitab võlgniku nimel haldur. Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos võlgade ja muu kasuga (

§ 119lg 1).

Kolleegium on seisukohal, et tagasivõitmise regulatsioon pole kohaldatav võlgniku maksukohustusest tulenevale nõudele maksuhalduri kui võlausaldaja vastu, kui nõue põhineb asjaolul, et maksuhalduri toiming või haldusakt on õigusvastane. Tagasivõitmine eeldab, et tegemist on õiguspärase tehingu, haldusakti või toiminguga. 17.

§ 99

lg 1 alusel võib võlausaldaja, kui tal oli enne pankroti väljakuulutamist õigus tasaarvestada oma nõue võlgniku nõudega, tasaarvestada kaitstud nõude ka pärast pankroti väljakuulutamist. Selline tasaarvestus on võimalik ka siis, kui pankrotimenetluses on tegemist maksuhalduri kui võlausaldaja kaitstud nõudega ja halduskohtumenetluses rahuldatakse maksukohustuslase kui võlgniku nõue maksuhalduri vastu. Selliselt saab tasaarvestada ka tagastusnõudeid ja maksukohustusi. 18. Lähtudes eeltoodud põhimõtetest tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Jõusse jääb ringkonnakohtu määrus, mille põhjendusi täiendatakse ja tagasivõitmise osas muudetakse vastavalt käesolevale määrusele. Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Indrek Koolmeister

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.