lg 1 alusel toimub tagasivõitmine hagi esitamisega kohtule, s.o hagimenetluse korras üldkohtus, mitte halduskohtus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
lg 1 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi, mis seondub pankrotivaraga, võib haldur astuda protsessi võlgniku seadusliku esindajana. Sellest sättest tuleneb muuhulgas, et enne pankroti väljakuulutamist võlgniku algatatud kohtumenetlus tsiviilasjas võib jätkuda väljaspool pankrotimenetlust. Väljaspool pankrotimenetlust võib kohtumenetlus toimuda ka siis, kui võlgnik on hagi esitanud võlausaldaja vastu ja sisuliselt ei ole tegemist vastuväitega võlausaldaja nõudele pankrotimenetluses. Kolleegium on seisukohal, et
lg-st 1 tulenev põhimõte laieneb mitte ainult kohtumenetlusele tsiviilasjas, vaid ka kohtumenetlusele haldusasjas. Seega võib jätkuda halduskohtumenetlus, mille on enne pankroti väljakuulutamist algatanud võlgnik. Võlgnik võib algatada halduskohtumenetluse ka pärast pankroti väljakuulutamist, kui sisuliselt pole tegemist vastuväitega võlausaldaja nõudele pankrotimenetluses. 15.
lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Selle sätte alusel tuleb niisugune nõue esitada pankrotimenetluses, sest nõue ei kuulu läbivaatamisele hagimenetluses.
Kohtu kohustus jätta nõue läbi vaatamata tähendab halduskohtumenetluses menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, sest asi ei kuulu enam halduskohtu pädevusse. Pankrotimenetluses on ka võlgnikul võimalik esitada nõudele vastuväiteid. Kuid
Sama sätte järgi ei ole aga sellise vaidlustatud ja tunnustatud nõude osas nõuete nimekirjal täitedokumendi tähendust. 16.
Selle sätte kohaselt tähendab tagasivõitmine, et kohus tunnistab
§-des 110-114 märgitud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
lg 1 järgi toimub tagasivõitmine hagi esitamisega kohtule, kusjuures tagasivõitmise nõude esitab võlgniku nimel haldur. Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos võlgade ja muu kasuga (
Kolleegium on seisukohal, et tagasivõitmise regulatsioon pole kohaldatav võlgniku maksukohustusest tulenevale nõudele maksuhalduri kui võlausaldaja vastu, kui nõue põhineb asjaolul, et maksuhalduri toiming või haldusakt on õigusvastane. Tagasivõitmine eeldab, et tegemist on õiguspärase tehingu, haldusakti või toiminguga. 17.
lg 1 alusel võib võlausaldaja, kui tal oli enne pankroti väljakuulutamist õigus tasaarvestada oma nõue võlgniku nõudega, tasaarvestada kaitstud nõude ka pärast pankroti väljakuulutamist. Selline tasaarvestus on võimalik ka siis, kui pankrotimenetluses on tegemist maksuhalduri kui võlausaldaja kaitstud nõudega ja halduskohtumenetluses rahuldatakse maksukohustuslase kui võlgniku nõue maksuhalduri vastu. Selliselt saab tasaarvestada ka tagastusnõudeid ja maksukohustusi. 18. Lähtudes eeltoodud põhimõtetest tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Jõusse jääb ringkonnakohtu määrus, mille põhjendusi täiendatakse ja tagasivõitmise osas muudetakse vastavalt käesolevale määrusele. Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Indrek Koolmeister
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.