lg 1 p 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, jätab kohus kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.
Maakohus ei pidanud määruskaebust põhjendatuks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
lg 1 p 1 järgi, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, jätab kohus kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.
lõikes 1 on sätestatud alused, mil kohus ei või jätta hagi läbi vaatamata sõltumata sellest, et hageja on kohtuistungile ilmumata jäänud. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt ei või jätta hagi läbi vaatamata, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal, kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. Hageja väide talle kohtuistungist teatamata jätmise kohta ei ole tõendatud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas menetlusdokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes menetlusosalise esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Kohtutoimikust nähtub, et hageja esindajale saadeti kohtukutse
Maakohtu postitatud ümbrikus ei olnud kohtukutset. Ringkonnakohus jättis analüüsimata hageja argumendid tõendamiskoormise kohta. Hageja avaldas soovi tõendada negatiivset asjaolu advokaadibüroo selle töötaja ütlustega, kes võttis postiljonilt ümbriku vastu. Ringkonnakohus selle sooviga ei arvestanud. Hageja ei pidanud kontrollima kohtukutse sisaldumist temale saadetud dokumentide hulgas.
lg 1 järgi on kohtukutse kättetoimetamine avaliku võimu kohustus.
lg 1 p 1 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja oli nõus kirjaliku menetlusega. Hageja ei soovinud hagis asja läbivaatamist kohtuistungil.
Seega tuleb ta lugeda nõustunuks kirjaliku menetlusega. Seetõttu ei ilmunud hageja ka kohtuistungile. Ka kostja ei soovinud kohtuistungit. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu korraldavale kohtuistungile.
Sellele eksimusele ei ole tähelepanu pööranud ka ringkonnakohus.
lg 3 kohaselt võib hageja 14 päeva jooksul alates talle hagi läbivaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest taotleda, et sama kohus menetluse täielikult või osaliselt taastaks. Seega on hagejal juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata
lg 1 p 1 alusel, õigus esitada menetluse taastamise avaldus, mitte määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale. Määruskaebuse võib
Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse Riigikohtule
Seega ei saa selles asjas hagi läbi vaatamata jätmisel
lg 1 p 1 alusel kohaldada
, mis näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale muudel juhtudel. Maakohus peab
lg 2 p 8 nõuete kohaselt põhjendama määrust, millega ta lahendab menetluse taastamise avalduse. Praegusel juhul ei ole aga maakohus menetluse taastamise avaldust sisuliselt analüüsinud, vaid on selle
Kuna määruskaebuse resolutsioonis on hageja maakohtult taotlenud ka menetluse taastamist ning määruskaebuse esitamise õigus puudus (vt eespool), oleks maakohus pidanud määruskaebust käsitama menetluse taastamise avaldusena. Nagu eespool on leitud, on menetluse taastamise soovi korral õige õiguskaitsevahend menetluse taastamise avaldus. Selle avaldusega ei vaidlustata hagi läbivaatamata jätmise määrust, vaid soovitakse kas mõjuva põhjuse tõttu või muudel seaduses sätestatud alustel menetluse taastamist. Maakohus on jätnud menetluse taastamise taotluse tähelepanuta. Seega jäävad maakohtu hagi läbivaatamata jätmise määrus ning ringkonnakohtu määrus jõusse sõltumata menetluse taastamise avalduse lahendamise tulemusest. Maakohtu määrus, millega maakohus edastas määruskaebuse ringkonnakohtule, ei ole aga vaidlustatav (vt selle kohta Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 (RT III 2006, 34, 290), p 14), kuid asi tuleb saata maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks. 10. Menetluse taastamise avalduse lahendamisel tuleb silmas pidada ka alljärgnevat. Asja materjalide kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud advokaadibüroo sekretärile, kes ei ole asja materjalide järgi hageja esindaja. Hageja esindajaks tsiviilasjas saab
lg 1 p 1 kohaselt olla advokaat, mitte aga advokaadibüroo, kellel on küll advokatuuriseaduses ettenähtud juhtudel õigus sõlmida kliendileping.
lg 4 järgi ei ole menetluse taastamiseks vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust muu hulgas siis, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kuna praegusel juhul ei ole kohtukutse kätte toimetatud hagejale või tema esindajale isiklikult allkirja vastu, siis ei ole vaja menetluse taastamiseks esitada ega põhistada kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvat põhjust. Kolleegium on seisukohal, et
lg 4 kohaldamise eeldusi peab kohus kontrollima esitatud menetluse taastamise avalduse alusel ka siis, kui avalduses on tuginetud üksnes mõjuva põhjuse olemasolule. Eelöeldu kehtib ka kassatsioonimenetluses. Praegusel juhul ei ole kohtud
11. Kolleegium peab vajalikuks märkida ka seda, et ringkonnakohus on hinnanud hageja väidet, et talle ei teatatud kohtuistungist, ebaõigesti tõendatuse/tõendamise kontekstis.
Põhistamine tähendab
Selleks saab kasutada kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis. Seega ei esitata väite põhistamisele samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses. Põhistamisnõuet kasutatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus eelkõige nn menetluslike taotluste korral. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et praegustel asjaoludel oleks hageja pidanud võtma ümbrikus kohtukutse puudumisel kohtuga asjaolude selgitamiseks ühendust. Selline kohustus tuleneb menetlusosalisele
lg-st 1, mille kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. 12. Vastuseks määruskaebuse väitele, et korraldaval istungil ei tohi jätta hagi läbi vaatamata, märgib kolleegium järgmist.
lg 1 p 1 järgi võib kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Asja arutamiseks määratud kohtuistung tähendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes kõiki neid kohtuistungeid, millel lahendatakse pooltevahelist sisulist vaidlust kogumis, pidades silmas kõiki esitatud asjaolusid. Asja arutamiseks määratud kohtuistung
lg 1 p 1 tähenduses ei ole seega nt istung, mis korraldatakse ainult mõne spetsiifilise tõendi uurimiseks, või otsuses vigade parandamise arutamiseks määratud istung, kui kohus peab vajalikuks sellise istungi korraldamist (
lg 2).
lg 2 kohaselt, kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil, valmistab kohus asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil.
lg 2 kohaselt peab kohus asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud. Seega võib asja lõplik lahendamine sel juhul toimuda sõltumata poolte seisukohtadest istungi jätkamise kohta. Nimetatud normidest tuleneb üldine põhimõte, et asja sisuline arutamine toimub eelduslikult ainult ühel kohtuistungil. Üksnes juhul, mil esimesel istungil selgub, et asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud, toimub asjas mitu istungit. 13. Kolleegium peab vajalikuks lisada, et
lg 1 p 4 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida, kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.
lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 p 1 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja oli nõus kirjaliku menetlusega. Seega tuleb neid norme koostoimes kohaldada selliselt, et hageja peab hagiavalduses märkima, kas ta soovib asja lahendamist kohtuistungil või on ta nõus kirjaliku menetlusega. Kui hageja ei ole hagis selgelt märkinud kumbagi soovi, ei tähenda see automaatselt nõustumist kirjaliku menetlusega. Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.