Obsah (5)

§ 692§ 691§ 351§ 290§ 291

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

§ 692

lg 1 pde 1 ja 2 ning

§ 692

lg 5 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb

§ 691p 4 alusel saata Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. 11. Kohtud on ebaõigesti lahendanud hagi Ts

K § 458 järgi, lugedes kostja suurema ohu allika valdajaks. Suurema ohu allikaks nimetatud sätte järgi on teatud asjade ja ainete ekspluateerimine, mis käikulastuna, liikumapanduna või oma loomulike omaduste tõttu ei allu täielikult inimese tahtele ja kontrollile (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus kohtuasjas nr III-2/1-24/94). Praeguses asjas rulltransportööri käitamine ei olnud suurema ohu allikas, kuivõrd hagejat ähvardanud oht � tema käe võimalik sattumine käitatud rulltransportööri liikuva keti ja hammasratta vahele � oli mõistlikult kõrvaldatav rulltransportöörist ohutus kauguses viibimisega või rulltransportööri seiskamisega enne selle rullide vahelt pinnu eemaldamist.
3. Kuna kostja tegevus ei olnud suurema ohu allikaks, pidid kohtud hagi lahendama süül põhineva vastutuse sätete järgi. Kehavigastuse põhjustamisega tekitatud lepinguvälise kahju hüvitamise õiguslikuks aluseks enne
4. juulit
5. a oli TsK § 448, mis reguleeris õigusvastaselt (lepinguväliselt) tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusi. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et nimetatud paragrahvi alusel kahjuhüvitise saamiseks peab kannatanu tõendama tekkinud kahju, põhjusliku seose kahju ja kostja teo vahel ning kostja teo õigusvastasuse, samuti et kahju õigusvastaselt põhjustanud kostja süüd eeldatakse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
6. oktoobri
7. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-99-02 (RT III 2002, 25, 289) p 10).
8. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus

§ 351

lg 2 järgi tagama selle, et pooled saaksid esitada õigel ajal ja täielikult oma seisukohad kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta. Maakohus peab hindama kõiki hageja väiteid, millega hageja põhjendab kostja tegevuse õigusvastasust, ning kostja vastuväiteid. Samuti tuleb võtta selge seisukoht põhjusliku seose esinemise kohta kostja tegevuse ja hageja kahju vahel. Põhjuslik seos võib olla välistatud kannatanu tahtluse tõttu ennast kahjustada. Samas ei ole üksnes sellega, et hageja võis tahtlikult eirata kostja kui tööandja korraldusi ja ohutusnõudeid, veel tõendatud hageja tahtlus ennast kahjustada. Juhul, kui hageja tõendab, et kostja põhjustas õigusvastaselt kahju, peab maakohus andma kostjale võimaluse tõendada süü puudumist, s.o õigusrikkumist vabandavaid asjaolusid. See, et hageja võis olla süüdi endale kahju tekitamises, ei välista iseenesest kostja süüd.

1. Kohtud on ebaõigesti kohaldanud veel TsK § 462 lg-t 1, mille kohaselt juhul, kui kahju tekkimist või suurenemist põhjustas kannatanu enda raske ettevaatamatus, siis võib see olla aluseks kahjuhüvitise vähendamisele või hüvitise väljamõistmata jätmisele. Kohtud eksisid nimelt selles, et kohaldasid TsK § 462 lg-t 1 ilma, et nad oleksid lugenud kostjat vastutavaks hagejale kahju tekitamise eest. Juhul, kui kostja ei ole hagejale kahju õigusvastaselt tekitanud või ta ei ole kahju tekitamises süüdi, siis puudub alus ja vajadus TsK § 462 lg-t 1 kohaldada.
2. Maakohtu otsusest nähtuvalt on maakohus lugenud tööõnnetuse kohal tehtud vaatlusega tõendatuks et hagejal ei olnud töö tegemise käigus asja rulltransportööri juurde, et hageja kohustuseks ei olnud rulltransportööri rullide vahele sattunud pindude eemaldamine ning et kui rulltransportööri ketil ei ole peal katet, siis masin ei hakka tööle.

§ 290

järgi on vaatlus igasugune vahetu andmete kogumine asjaolu olemasolu või olemuse kohta kohtu poolt, muu hulgas paikkonna või sündmuskoha vaatlemine.

§ 291

lg 5 esimese lause järgi kirjeldatakse vaatlusel eset, paikkonda või sündmuskohta üksikasjalikult ning vajaduse ja võimaluse korral pildistatakse või salvestatakse selle olulised omadused muul viisil. Paikvaatluse protokollis (kohtutoimiku leht 136) ei ole kirjeldatud, kui kaugel asub tööõnnetuse koht (rulltransportöör) hageja töökohast ning missugune oli juurdepääs hageja töökohalt tööõnnetuse kohale. Vaatlusprotokollist ei nähtu, et rulltransportööri oleks proovitud käivitada ilma ketil oleva katteta. Kohus ei ole paikvaatlust fotografeerinud või salvestanud muul viisil ega ole lisanud kohtutoimikusse sündmuskoha plaani või skeemi. Seega ei vasta paikvaatluse protokoll

§ 291lg 5 esimeses lauses toodud nõuetele.

Paikvaatluse protokollis on muu hulgas kirjas, et ajal, mil hagejaga juhtus tööõnnetus, "...oli operaatori puldis Kalajõgi. Tema ka peatas liini, kui õnnetus juhtus...", et kohal, kus õnnetus juhtus "oli ees pikk puitmaterjal", mida hageja pidi õnnestuse kohta "jõudmiseks" eemaldama, ning et hageja väide Kalajõgi viibimise kohta keldris ei saa olla tõene, sest "siis oleks läinud rohkem aega". Kolleegium märgib, et need paikvaatluse protokolli kantud fraasid ei kujuta endast sündmuskoha kirjeldust vaatluse hetkel. Jääb mulje, et maakohus protokollis paivaatluse protokollis ütlusi või tegi ja kandis paikvaatluse protokolli omi järeldusi paikvaatluse käigus kuuldud ütluste alusel. Asjaolud, mis viitavad kellegi isiku ütluste ärakuulamisele, ei saa kolleegiumi arvetes olla paikvaatlusega kogutud tõendiks.

§ 290

mõtte kohaselt ei sisalda vaatlus endas vaadeldaval objektil olevate isikute ütluste ärakuulamist. Küll võivad vaatlusel osalevad menetlusosalised

§ 291

lg 4 järgi juhtida kohtu tähelepanu vaatluse täielikkuse ning menetletava asja seisukohast olulistele asjaoludele.

§ 291

lg 5 teise lause järgi protokollitakse vaatluse korraldamine, protokolli kantakse ka vaatlusel tehtud menetlusosaliste märkused. Nimetatud sätte mõtte kohaselt tuleb vaatlusprotokolli märkida muu hulgas see, kas vaatlusel osalenud menetlusosalistel on märkusi või mitte. Praegusel juhul ei sisalda vaatlusprotokoll sellist märkust. See puudus ei anna iseenesest alust lugeda vaatlust kui tõendit kõlbmatuks. Kolleegium märgib, et pärast vaatlust võib kohus lasta menetlusosalistel ja tunnistajatel seostada kohtuistungil oma seletusi ja vaatlusprotokolli.

1. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et maakohus jättis lahendamata kostja
2. augustil
3. a esitatud kirjaliku taotluse (vt kohtutoimiku leht 72) üle kuulata tunnistajana E. Pärn. Selle asjaolu tõttu oli maakohtu poolt ebaõige
4. aprillil
5. a toimunud kohtuistungil taotluste esitamise tähtaja rikkumisele viidates jätta rahuldamata kostja suuline taotlus sama tunnistaja ülekuulamiseks (vt kohtutoimiku leht 156).
6. Vaatlusprotokollist nähtub, et hageja tegi mõned fotod. Kohtutoimikust ei nähtu, et hageja oleks esitanud maakohtule taotluse fotode lisamiseks kohtuasja juurde. Seega on põhjendamatu kassatsioonkaebuse väide, et maakohus ei võtnud, vaatamata hageja esindaja taotlusele, kohtutoimikusse hageja tehtud sündmuskoha fotosid.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tulenevalt jaotatakse kohtukulud poolte vahel asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest ja seaduses ettenähtud piiridest enne
8. jaanuari
9. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu