← Eesti

3-4-1-5-07

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-4-1-5-07 21. märts 2007 Ee

(RKVS) § 57 lg 7 kohaselt loeb hääletamissedelid üle kõigepealt jaoskonnakomisjon, seejärel RKVS § 60 lg 1 kohaselt teistkordselt maakonna valimiskomisjon.

§ 60

lg 2 näeb ette, et kui hääletamistulemuste ülelugemise teel saadud arvud erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Sama lõike kohaselt teeb lõplike hääletamistulemuste kohta otsuse maakonna valimiskomisjon; 2) kuna Vabariigi Valimiskomisjon vaatab läbi kaebusi maakonna valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale, saab Konstitutsioonierakonna kaebusega vaidlustatavaks toiminguks olla hääletamistulemuste kontroll hääletamissedelite ülelugemise teel maakonna valimiskomisjonis. Täpsemalt taotleb kaebaja kehtetute hääletamissedelite veelkordset ülelugemist põhjendusel, et maakonna valimiskomisjonid ei ole õigesti järginud RKVS § 57 lg-s 9 sätestatud nõuet, et kui valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse sedel kehtivaks. Samas on kaebaja väited valijate hääletamissedelite mittenõuetekohase lugemise kohta üldsõnalised. Ka ei ole esitatud konkreetseid fakte, millistes valimisjaoskondades või maakonna valimiskomisjonides tehti lugemisel väidetavaid vigu. Ülaltoodust tulenevalt ei ole võimalik kaebust rahuldada. Lisaks märkis Vabariigi Valimiskomisjon, et valimiskomisjone on eelnevalt juhendatud hääletamissedelite kehtetuks tunnistamise ning kehtivaks lugemise nõuete kohta. Hääletamistulemuste kindlakstegemine on RKVS § 57 lg 13 ning RKVS § 60 lg 4 kohaselt avalik, hääletamissedelite lugemise juures võivad viibida nii vaatlejad kui ka muud isikud. Teadaolevalt ei ole ühelegi valimiskomisjonile laekunud ühtegi konkretiseeritud kaebust või protesti hääletamissedelite kehtetuks tunnistamise kohta, sealhulgas RKVS § 57 lg 9 rakendamise kohta.

  1. Konstitutsioonierakonna volitatud esindaja A. Zarenkov esitas
  2. märtsil
  3. a Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
  4. märtsi
  5. a otsuse nr 79 peale. Kaebus laekus Riigikohtusse
  6. märtsil
  7. a. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  8. Konstitutsioonierakonna kaebuses palutakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lg 1 p 1 alusel tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus ja kohustada komisjoni vastu võtma uut otsust, millega kohustataks kõiki ringkonna valimiskomisjone eemaldama RKVS § 57 lg 9 rikkumised ja Konstitutsioonierakonna esindajate juuresolekul läbi vaatama ning üle lugema kõik kehtetuks tunnistatud hääletamissedelid ja kehtivaks tunnistama kõik need, millele on selgelt kirjutatud kandidaadi nimi. Konstitutsioonierakond leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 79 on alusetu, kuna vastavalt RKVS § 57 lg-le 9 tunnistatakse kehtivateks valimissedelid, millest on selgelt näha, millise kandidaadi poolt valija on hääletanud, sh ka juhul, kui kandidaadi nimi on kirjutatud kirillitsas. Kuna paljud Konstitutsioonierakonna poole pöördunud valijad väidavad, et toimisid vastavalt seadusele, kahtleb kaebaja, kas ringkonna valimiskomisjonides on eespool kirjeldatud hääletamissedelitega toimitud vastavalt RKVS § 57 lg-le
  9. Selle väidetava seaduserikkumise tõttu jäid Konstitutsioonierakonna poolt antud hääled arvestamata. Tegemist on Riigikogu valimiste seaduse jõhkra rikkumisega, mis võib oluliselt mõjutada valimiste tulemust ning erakonna õigust saada vastavalt erakonnaseadusele riigieelarvest rahastamist. Seega oleks Vabariigi Valimiskomisjon pidanud tunnistama ringkonna valimiskomisjonide otsused hääletussedelite kehtetuks tunnistamise kohta kehtetuks ja kohustama komisjone hääletussedeleid läbi vaatama ning üle lugema.
  10. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde ning selgitab täiendavalt järgmist: 1) Vabariigi Valimiskomisjon nõustub kaebuses esitatud seisukohaga, et

§ 57

lg 9 kohaselt on kehtiv ka hääletamissedel, millel puudub kandidaadi number, kuid sellele on kirjutatud kandidaadi nimi, ja selliselt on kõikidel valimistel juhendatud ka hääletamissedeleid lugevaid valimiskomisjone; 2) kõiki hääletamissedeleid loetakse Riigikogu valimistel avalikult kaks korda - kõigepealt jaoskonnakomisjoni poolt ning seejärel maakonna valimiskomisjonis. Konkretiseeritud ja põhistatud taotluse alusel kontrollitakse vajadusel hääletamistulemusi veel kord ning sedelid loetakse täiendavalt üle. Praegustel valimistel on Konstitutsioonierakond esitanud Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile ühe sellise taotluse, milles vaidlustati hääletamistulemusi ühe kandidaadi osas Kohtla-Järve valimisjaoskonnas nr

  1. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon kontrollis
  2. märtsil
  3. a Konstitutsioonierakonna esindaja juuresolekul uuesti üle sellele kandidaadile antud häälte arvu ja kehtetud hääletamissedelid ning eksimusi ei tuvastanud. Seda maakonna valimiskomisjoni toimingut ja vastavat otsust vaidlustatud ei ole; 3) kaebused on Konstitutsioonierakonna nimel esitanud erakonna volitatud esindaja A. Zarenkov, kes oli teadlik Vabariigi Valimiskomisjoni koosoleku toimumise ajast ning kohast, kuid ei osalenud valimiskomisjoni koosolekul, kus kaebust arutati. Samuti ei ole kaebaja esitanud Vabariigi Valimiskomisjonile kirjalikult mingeid fakte selle kohta, et hääletamissedeleid on tunnistatud kehtetuks mittenõuetekohaselt. Seetõttu puudub põhjus ning vajadus hääletamissedelite veelkordseks ülelugemiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  4. Konstitutsioonierakonna volitatud esindaja A. Zarenkov väidab Riigikohtule esitatud kaebuses, et RKVS § 57 lg 9 rikkumise tõttu jäid Konstitutsioonierakonnale antud hääled arvestamata ja see võib mõjutada valimiste tulemust ning erakonna õigust saada finantseerimist riigieelarvest.
  5. Erakonnaseaduse § 125 lg 2 järgi saab Riigikogu valimistel osalenud erakond, mis ei ületanud valimiskünnist, kuid kogus vähemalt ühe protsendi häältest, riigieelarvest eraldist 150 000 krooni aastas, ning Riigikogu valimistel osalenud erakond, mis ei ületanud valimiskünnist, kuid kogus vähemalt neli protsenti häältest, 250 000 krooni aastas.
  6. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lg 1 järgi saab Riigikohtule esitada kaebuse erakond, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi. Konstitutsioonierakonna kaebus vastab sellele nõudele ja tuleb läbi vaadata, sest kaebus on esitatud Konstitutsioonierakonna õiguste kaitseks. II
  7. Asja materjalidest nähtuvalt on Konstitutsioonierakond Riigikogu
  8. aasta valimistega seonduvalt esitanud valimiskomisjonidele kaks menetlusõiguslikult omavahel mitteseotud kaebust, milles väidetakse RKVS § 57 lg 9 rikkumist.
  9. märtsil
  10. a esitas Konstitutsioonierakond Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, mille Vabariigi Valimiskomisjon lahendas
  11. märtsi
  12. a otsusega nr
  14. märtsil
  15. a esitas Konstitutsioonierakond Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile Kohtla-Järve valimisjaoskonna nr 4 toimingu peale kaebuse, mida Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon
  16. märtsi
  17. a otsusega nr 6 ei rahuldanud.
  18. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  19. märtsi
  20. a otsusest nr 6 nähtuvalt pöördus Konstitutsioonierakonna juhatuse poole Kohtla-Järve valimisjaoskonnas nr 4 hääletanud Margarita Veselova, kes väitis, et eelhääletusel andsid hääle kandidaadile nr 679 peale Margarita Veselova veel Maksim Veselov ja Natalja Veselova ning valimispäeval Stanislav Veselov. Eelhääletamisel antud häälte ülelugemisel, mille juures vaatlejana viibis ka Margarita Veselova, leiti üksnes kaks kandidaadi nr 679 poolt antud häält. Kokku oli kandidaadile nr 679 antud kolm häält. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon vaatas
  21. märtsil
  22. a läbi Konstitutsioonierakonna volitatud esindaja A. Zarenkovi esitatud kaebuse ja luges Konstitutsioonierakonna vaatleja Margarita Veselova juuresolekul teist korda üle kandidaadile nr 679 antud häälte arvu ja kehtetud hääletamissedelid ning leidis, et andmed kattuvad Kohtla-Järve linna valimisjaoskonna nr 4 poolt
  23. märtsil
  24. a Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile esitatud hääletamistulemuste protokolli andmetega. Maakonna valimiskomisjon tegi samas Margarita Veselovale ettepaneku osaleda ka sama jaoskonna teiste hääletamissedelite kontrollimise juures, kuid Margarita Veselova loobus sellest. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon luges
  25. märtsi
  26. a otsusega nr 6 Kohtla-Järve linna valimisjaoskonna nr 4 hääletamistulemused vastavaks
  27. märtsi
  28. a hääletamistulemuste protokollis sisalduvatele andmetele.
  29. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  30. märtsi
  31. a otsus nr 6 ei ole Riigikohtus vaidluse objektiks. Nimetatud otsust pole Vabariigi Valimiskomisjonile edasi kaevatud. Samuti pole Vabariigi Valimiskomisjon
  32. märtsi
  33. a otsuses nr 79 Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni seda otsust käsitlenud.
  34. Menetletavas asjas lahendab Riigikohus Konstitutsioonierakonna kaebust Vabariigi Valimiskomisjon
  35. märtsi
  36. a otsuse nr 79 peale. III
  37. Riigikohtule kaebuse esitanud Konstitutsioonierakonnal on õigus selles, et RKVS § 57 lg 9 järgi loetakse hääletamissedel kehtivaks, kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, ent valija tahe on üheselt arusaadav.
  38. Riigikohtule esitatud kaebuses sisalduvad väited RKVS § 57 lg 9 rikkumiste kohta on aga paljasõnalised ja umbmäärased. Samasugused olid ka Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuse väited. Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuse kohaselt pöördusid Konstitutsioonierakonna poole isikud (eriti Ida-Virumaal ja Tallinnas), kes väitsid, et kirjutasid hääletamissedelile kandidaadi nime, kuid selle kandidaadi hääletamistulemuses nende antud hääl ei kajastunud.
  39. Hääletamissedelid loetakse üle kaks korda, kõigepealt jaoskonnakomisjonis ja seejärel maakonna valimiskomisjonis (RKVS § 57 lg 7 ja § 60 lg 1).

§ 57

lg 13 ja § 60 lg 4 järgi tehakse hääletamistulemused jaoskonnakomisjonides ja maakonnakomisjonides kindlaks avalikult.

§ 70

lg 1 ja § 71 lg 1 annavad võimaluse vaidlustada jaoskonnakomisjoni ja maakonnakomisjoni toimingu vastavalt maakonna valimiskomisjonis ja Vabariigi Valimiskomisjonis. Seega oli Konstitutsioonierakonnal võimalus jälgida hääletamistulemuste kindlakstegemist nii jaoskonnakomisjonides kui ka maakondade valimiskomisjonides ning rikkumise ilmnemisel seda vaidlustada. Konstitutsioonierakond pole vaidlustanud ühegi jaoskonnakomisjoni toimingut peale Kohtla-Järve neljanda valimisjaoskonna komisjoni toimingu, mille kohta tehtud Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni

  1. märtsi
  2. a otsusega nr 6 ta nõustus, jättes viimase Vabariigi Valimiskomisjonis vaidlustamata. Samuti pole Konstitutsioonierakond vaidlustanud hääletamissedelite ülelugemist maakondade valimiskomisjonides ega ole esitanud Vabariigi Valimiskomisjonile ühtegi tõendit selle kohta, et mõni maakonna valimiskomisjon on hääletamistulemuste kindlakstegemisel rikkunud RKVS § 57 lg-t
  3. Riigikohtul pole võimalik teha otsust, millest tuleneks kõigi maakondade valimiskomisjonide kohustus üle lugeda kõik kehtetuks tunnistatud hääletamissedelid, tuginedes pelgalt paljasõnalisele ja umbmäärasele väitele, et Konstitutsioonierakonna poole on pöördunud isikuid (eriti Ida-Virumaal ja Tallinnas), kes endi väitel kirjutasid hääletamissedelile kandidaadi nime, kuid kelle kandidaadi hääletamistulemuses nende antud hääl ei kajastunud.
  4. Konstitutsioonierakonna kaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Hannes Kiris, Ants Kull, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.