Eriarvamus kriminaalasjas nr 3-1-1-118-06 1. Nõustun Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu otsusega osas, milles käsitleti K. P. kaitsja kassatsiooni pinnalt tõusetuvat küsimust, millistele argumen

§ 294mõttes.

Tõsiasi, et ametiisik teeb midagi ainult selle tõttu, et talle lubatakse või ka antakse selle eest tasu, ei ütle veel midagi teo seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse kohta. Nõustun nende, otsuse p-des 15 ja 16 sisalduvate väidetega täielikult, nagu ka sellega, et ametiisiku süüdistamisel

§-de 293 ja 294 järgi tuleb lõppkokkuvõttes kohtul anda hinnang sellele, kas lugeda ametiisiku tegu seaduslikuks või ebaseaduslikuks. Samuti pean äärmiselt oluliseks kolleegiumi seisukohta, et kohus peab oma sellekohast hinnangut põhjendama ning et kaitseõiguse tagamiseks tuleb

§-des 293 ja 294 sätestatud vastavad koosseisutunnused "seadusega lubatud tegu" ja "seadusega mittelubatud tegu" avada juba süüdistuses. 3. Leian aga, et eelmärgitust tulenevalt on välistatud K. P.-i ja S. K.-i süüditunnistamine

§ 294järgi.

Põhjendan oma seisukohta järgnevaga. 4. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus K. P.-i ja S. K.-i tegevuse kvalifitseerimisel

§ 294

lg 2 p 3 järgi lähtunud sellest, et nad ei vormistanud liiklusseaduse nõuete rikkujale väärteomaterjale, saades selle eest vastutasuna 1000 krooni.

1. Liiklusseaduse nõuete rikkujale väärteomaterjalide vormistamata jätmine ei ole iseenesest ebaseaduslik. Seda põhjusel, et selliste rikkumiste tuvastamise korral on politseiametnikul (kohtuvälisel menetlejal) kindlasti kaalutlusõigus otsustada, kas vormistada väärteomaterjale või mitte. Väärteomaterjalide vormistamine on nõutav esiteks väärteoasja lahendamisel üldmenetluses (VTMS §-d 58-82), teiseks kiirmenetluse kohaldamisel (VTMS §-d 55-57) ja kolmandaks hoiatamismenetluses vähetähtsa väärteo puhul hoiatustrahvi määramise korral (VTMS § 53 lg 1). Samas võib kohtuväline menetleja jätta väärteomaterjalid ka vormistamata - VTMS § 53 lg 2 näeb ette kohtuvälise menetleja võimaluse jätta vähetähtsa väärteo korral hoiatustrahv määramata ja piirduda isiku suulise hoiatamisega, seda juhul, kui ta leiab, et menetlusaluse isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav (sellisel juhul lõpetab suuline hoiatamine ka väärteomenetluse - VTMS § 53 lg 5). Viimasega haakub Vabariigi Valitsuse
2. veebruari
3. a määrusega nr 67 kehtestatud "Liiklusjärelevalve teostamise korra" § 36, mille lg 2 kohaselt võib liiklusjärelevalve teostaja väheohtliku liiklusalase rikkumise korral piirduda kohapeal sellele tähelepanu juhtimise ja suulise märkusega. Seega on tegemist olukorraga, kus ametiisikule on teo toimepanemise või toimepanemata jätmise otsustamisel jäetud lai diskretsiooniruum (milline võimalikest variantidest valida - üldmenetlus, kiirmenetlus, hoiatamismenetlus hoiatustrahviga või hoiatamismenetlus väärteomaterjale vormistamata).
4. Minu hinnangul ei ole käesolevas asjas vaidlust selle üle, et K. P. ja S. K., tuvastanud kuriteo matkija käitumises liiklusseaduse nõuete rikkumised (lubatud sõidukiiruse ületamise ja lahtise turvavööga sõitmise), ei vormistanud väärteomaterjale, kuid juhtisid kuriteo matkija tähelepanu nendele rikkumistele ja piirdusid suulise märkuse ning hoiatamisega. Seega valisid K. P. ja S. K. mitme neile "seadusega lubatud teo" hulgast ühe. Tegu - liiklusseaduse nõuete rikkujale väärteomaterjalide vormistamata jätmine (samas tema tähelepanu juhtimine toimepandud rikkumistele, märkuste tegemine ja hoiatamine) - oli iseenesest seaduslik, mistõttu selle toimepanemine vastutasuks 1000 krooni eest sai täita üksnes pistise (

§ 293

), mitte aga altkäemaksu (

§ 294) võtmise koosseisu.

Olen arvamusel, et teistsugune arusaam mitte üksnes ei hägusta pistise ja altkäemaksu võtmise koosseisude piiritlemist vaid teeb selle sisuliselt võimatuks. 7. Rõhutan veelkord kriminaalkolleegiumi täiskoosseisu otsuse p-s 16 sisalduvaid seisukohti, mille kohaselt ametiisiku süüdistamisel

§ 293

või § 294 järgi tuleb kohtul anda hinnang sellele, kas lugeda ametiisiku tegu seaduslikuks või ebaseaduslikuks; et kohus peab oma sellekohast hinnangut põhjendama ning et kaitseõiguse tagamiseks tuleb

§-des 293 ja 294 sätestatud vastavad koosseisutunnused "seadusega lubatud tegu" ja "seadusega mittelubatud tegu" avada juba süüdistuses. Antud asjas seda minu hinnangul tehtud ei ole - K. P. ja S. K. on süüdistatud altkäemaksu võtmises (

§ 294

lg 2 p 3), selles on nad ka süüdi tunnistatud (

§ 294lg 2 p 3 - § 25 lg-d 1 ja 2).

Ometi ei nähtu kohtuotsustest ega ka süüdistusest, miks on nende tegu - kuriteo matkija suhtes väärteomaterjalide vormistamata jätmine - loetud ebaseaduslikuks ja K. P.-i ning S. K.-i tegu kvalifitseeritud altkäemaksu, mitte aga pistise võtmisena. 8. Kuriteo matkija rikkus liiklusseaduse nõudeid, ületades lubatud sõidukiirust ja sõites lahtise turvavööga. Olen seisukohal, et kriminaalasjas märgitud asjaolud (ilmastiku-, liiklus- ja teeolud) ei saa kuidagi välistada nende rikkumiste lugemist vähetähtsaks VTMS § 53 ega liiklusjärelevalve teostamise korra § 36 lg 2 tähenduses. Ka seetõttu ei saa ma nõustuda kriminaalkolleegiumi otsuse p-des 17 ja 18 märgituga. Samuti leian, et Harju Maakohus ega Tallinna Ringkonnakohus ei ole kuriteo matkija tegevust skaalal - vähetähtsad või mitte vähetähtsad rikkumised - sootuks hinnanud. Hannes Kiris