Obsah (6)

§ 392§ 351§ 654§ 436§ 669§ 692

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 442 lg 8 nõuetele. Selleks, et kindlaks teha, kas, kui kaua ja mis põhjustel viivitati tööde tegemisega, tuleb esmalt välja selgitada, missugune oli tööde tegemise eelarve, tööde tegemise graafik, samuti lepingu täitmise tähtaeg. Maakohus ei selgitanud välja, kas ja milliste tööde tegemisega viivitati. Kindlaks on tegemata, milline oli tööde lõpetamise tähtpäev. Lepingus on nimetatud kahte erinevat tähtpäeva -

1. juuni
2. a ning objekti ekspluatatsiooni andmine. Terminit "ekspluatatsiooni andmine" ehitusseadus ei tunne, küll aga on selles seaduses kasutatud mõistet "kasutusloa väljastamine". Vastavalt ehitusseaduse § 33 lg-le 6 väljastab kohalik omavalitsus kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. Seega ei ole üheselt tuvastatav, kas tööde lõpetamise tähtpäev oli
3. juuni
4. a või 20 päeva enne seda. Asja uuel läbivaatamisel peab esimese astme kohus eelmenetluses välja selgitama vastuhagi tegeliku nõude, selle aluse, poolte faktilised ja õiguslikud väited ning tõendid vastuhagi osas (

§ 392lg 1 p-d 1-4).

Otsuse tegemisel tuleb hinnata kõiki poolte esitatud tõendeid.

§ 351

kohaselt peab kohus arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest ning võimaldama pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Hagi rahuldamise osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata, kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus hagi rahuldamise osas. Tühistatud osas palus kostja saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Ringkonnakohus rikkus

§ 654lg-t 5, sest otsus on kaevatavas osas täielikult põhjendamata.

Ka on ringkonnakohtu otsus vastuoluline, millega on rikutud kohtuotsuse seaduslikkuse nõuet (

§ 436lg 1 ja § 654 lg 1).

Ringkonnakohus on ühelt poolt tühistanud maakohtu otsuse osas, millega kostja vastuhagi jäeti rahuldamata, ning teiselt poolt jätnud muutmata maakohtu otsuse osas, millega rahuldati hagi. Võttes arvesse ringkonnakohtu poolt õigesti tuvastatud maakohtu otsuse puudusi, on ringkonnakohtu otsus ilmselgelt vastuoluline. Ringkonnakohus arvestas puudusi asja menetlemisel vastuhagi rahuldamata jätmise osas, kuid pole neid arvestanud hagi rahuldamise osas. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei analüüsinud kõiki tõendeid ning ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu poolte esitatud faktiliste väidetega ning on jätnud kindlaks tegemata, kas hageja oli viivituses tööde tegemisega, ning saatis asja vastuhagi rahuldamata jätmise osas uueks läbivaatamiseks maakohtusse. Samas leidis ringkonnakohus, et hageja nõue kostja vastu muutus täies ulatuses sissenõutavaks ning kostja väited leppetrahvi nõude esitamise ja leppetrahvi tasaarvestamise kohta ei oma tähendust. Ringkonnakohtu otsuse kaevatavas osas on vääralt kohaldatud materiaalõiguse norme (VÕS § 104 ja § 200 lg 4). Vääralt on kohaldamata jäetud VÕS § 103 lg 1 ja §

1. Kohtud on jätnud täielikult põhjendamata, miks kostja nõudel ei ole materiaalõiguslikku alust ja miks kostjal ei olnud õigus oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada. Olukorras, kus ringkonnakohus on leidnud, et maakohus jättis välja selgitamata, kas, kui kaua ja milliste tööde tegemisega viivitati, ei saanud maakohus ega ka ringkonnakohus teha otsust selle kohta, et tööde valmimisega viivituse tõttu oleks kostja esitatud leppetrahvi nõue alusetu. Ringkonnakohus on valesti nõustunud maakohtu järeldusega, mille kohaselt hageja ei rikkunud lepingulise töö tähtaegse valmimise kohustust süüliselt. Pooled olid lepingu sõlmimise ja täitmise ajal seisukohal, et hageja vastutusest vabanemine tööde tähtajaks tegemata jätmise eest põhineb vabandatavuse põhimõttel (VÕS § 103 lg 1), mitte aga süü põhimõttel (VÕS § 104). See tuleneb lepingu p-st 15.1, mille kohaselt ei loeta lepingu rikkumiseks lepingust tulenevate kohustuste täitmisega hilinemist, kui vastav hilinemine on tingitud vääramatust jõust.
2. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus nõustus maakohtu motiividega ega pidanud oma otsust põhjendama. Hageja täitis oma kohustused heauskselt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus OÜ-lt Narsil OÜ Alavest kasuks 817 212 krooni võlgnevuse ja kohtukulude katteks 50 000 krooni väljamõistmise osas. Tühistada tuleb ka maakohtu otsus osas, millega mõisteti OÜ-lt Narsil OÜ Alavest kasuks välja 817 212 krooni võlgnevuse ja 50 000 krooni kohtukulude katteks ning asi tuleb tühistatud osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata.
4. Hageja nõue kostja vastu tugineb asjaolule, et kostja keeldus põhjendamatult hagejale tasumast lepingujärgset tasu. Kostja vastuväited hagile tuginevad asjaolule, et hageja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi tähtaegselt, millest tulenevalt tekkis kostjal hageja vastu lepingu alusel leppetrahvi nõue. Kostja esitas vastuhagi, milles palus hagejalt töödega viivitamise eest välja mõista viivise. Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega kostja vastuhagi jäeti rahuldamata, ja saatis selles osas asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas jättis ringkonnakohus muutmata.
5. Vastavalt

§ 436lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Nimetatu kehtib

§ 654lg 1 teise lause järgi ka ringkonnakohtu otsuse kohta.

Kolleegium jääb oma varem esitatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-06 (RT III 2006, 25, 227)). Praegusel kujul on ringkonnakohtu otsus vastuoluline.
3. Ringkonnakohus on oma otsuses leidnud, et maakohtu otsus ei ole osaliselt seaduslik, kuna see on vastuhagi rahuldamata jätmise osas jäänud olulises osas põhjendamata. Samuti märkis ringkonnakohus, et maakohus ei selgitanud välja asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid nagu tööde tegemise eelarve, tööde tegemise graafik, lepingu täitmise tähtaeg, tööde lõpetamise tähtpäev. Nende asjaolude väljaselgitamine on ringkonnakohtu hinnangul vajalik selleks, et kindlaks teha, kas hageja oli tööde tegemisega viivituses, milliste tööde tegemisega viivitati ja kui kaua viivitamine kestis. Ringkonnakohus nõustus oma otsuses kostja apellatsioonkaebuse seisukohaga, et maakohus ei ole otsuse tegemisel analüüsinud kõiki väiteid ja tõendeid. Sellele vaatamata tühistas apellatsioonikohus maakohtu otsuse ainult vastuhagi rahuldamata jätmise osas, kuigi eelnimetatud asjaoludega on kostja sidunud ka oma vastuväited hagile. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus ei arvestanud maakohtu otsuse osalisel tühistamisel asjaoluga, et poolte nõuded tulenevad ühest ja samast lepingust, mida poolte väidete kohaselt rikkus nii hageja kui kostja. Otsuses jääb ebaselgeks ringkonnakohtu seisukoht, millises ulatuses saab maakohus asja uuel läbivaatamisel välja selgitada vastuhagi tegeliku nõude, nõude aluse, poolte faktilised ja õiguslikud väited ning tõendid vastuhagi osas, samal ajal kui oma otsust hagi rahuldamise osas ei ole maakohus õigustatud ümber vaatama.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 järgi ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama, kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi. Sama sätte kohaselt peab ringkonnakohus sel juhul märkima, et ta nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega. Kuna ringkonnakohtu otsuses ei ole märgitud, et ringkonnakohus nõustub hagi rahuldamise osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, siis pidi ringkonnakohus järgima

§ 654

lg-te 4 ja 5 nõudeid.

§ 654

lg 4 sätestab, et ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas tuleb märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud ringkonnakohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas.

§ 654

lg 5 kohustab ringkonnakohut võtma oma otsuses põhjendatud seisukoht poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole oma otsust osas, millega maakohtu otsus jäeti tühistamata, seaduse nõuete kohaselt põhjendanud. Apellatsioonikohtu otsuses on vaid märgitud, mida maakohus hagi osas leidis ja seda, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hagi rahuldamise osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Seega on ringkonnakohus hagi rahuldamise peale esitatud apellatsioonkaebuse suhtes otsust tehes rikkunud

§ 654

lõikeid 4 ja 5.

§ 669

lg 1 p 5 järgi on ringkonnakohus otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, kui otsus on olulises ulatuses jäetud põhjendamata. 15. Kolleegium leiab, et praegusel juhul tuleb

§ 692

lg 5 alusel tühistada nii maakohtu kui ringkonnakohtu hagi rahuldamise kohta käivad otsused. Kassatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja ringkonnakohtu otsust osas, millega tühistati maakohtu otsus vastuhagi rahuldamata jätmise osas ja asi saadeti selles osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

§ 692

lg 5 teise lause alusel tühistab Riigikohus koos ringkonnakohtu otsusega maakohtu otsuse sellisel juhul, kui on ilmne, et ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel saatma tagasi maakohtusse või kui see on muul põhjusel asja kiiremaks lahendamiseks vajalik. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus saavad pooled võimaluse põhjendada esitatud nõudeid ja tõendada asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kuna vastavalt

§-le 2 tuleb kohtul tsiviilasi lahendada õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väheste kuludega, on asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmine seetõttu põhjendatud.

1. Muud kassatsioonkaebuse väited ei ole ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks.
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §st 3, jaotatakse kohtukulud poolte vahel asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt läbivaatamise tulemustest. Jaak Luik, Ants Kull, Lea Laarmaa