RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-7-07 Otsuse kuupäev 27. märts 2007 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koo

) § 33 lg-st 2 ei tulene, et pensionikomisjoni pädevusse kuuluks enammakstud pensionisumma tagasinõudmine. Kaebaja hinnangul ei olnud ta rikkunud kohustust teatada pensioni maksmist mõjutavast asjaolust, st töökoha muutumisest, kuna pensioniamet ei ole talle selgitanud, millised asjaolud toovad kaasa pensioni ümberarvutamise ning millal ja kuidas ta peaks pensioniametit neist teavitama. Kaebaja arvates oli pensioniametil informatsioon tema töökoha muutumisest olemas juba

1. aastal ning pensionamet ise on kohustatud õigeaegselt peatama pensioni maksmise. Liiatigi seisnes töökoha vahetus kaebaja arvates vaid liikumises ühelt juhtivalt ametikohalt teisele ning pensioni saades lähtus ta hea usu põhimõttest, arvates, et talle makstakse pensioni õiguspäraselt.
2. Tartu Halduskohtu
3. juuni
4. a otsusega haldusasjas nr 3-06-694 rahuldati kaebus ning tühistati pensionikomisjoni vaidlustatud otsus ja keskpensionikomisjoni vaideotsus. Halduskohus leidis, et

§ 47

lg 2 kohaselt võib enammakstud pensionisummasid pensionikomisjoni otsuse alusel kinni pidada vaid juhul, kui pensioni enammakse on tekkinud pensionäri kuritarvituse tõttu. Vaidlustatud otsusest ei selgu, milles seisnes kaebuse esitaja kuritarvitus, selles on üksnes märgitud, et "pensionär ei teavitanud pensioniametit ametikoha muutmisest septembris 2003, mis mõjutas pensioni maksmist". Kaebaja allkirjastatud pensioniavalduses olev märge teatamiskohustuse kohta ei kajasta Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi § 38 lg 1 sisu tervikuna ning on seetõttu eksitav ega võimalda pensionäril teatamiskohustusest aru saada. Pensioniamet ei ole välja selgitanud, millisel ametikohal isik, kelle eest maksti sotsiaalmaksu, töötas ja kas tal oli õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni. Riikliku pensionikindlustuse seadus ei sätestanud pensionikomisjoni pädevust enammakstud pensionisumma väljamõistmiseks. Ka

§ 47

lg-st 7 tulenes vaid õigus enammakstud pensionisummade kinnipidamiseks makstavast pensionist. Vaidemenetluse õiguspärasust hinnates leidis halduskohus, et tagatud ei olnud isiku õigus olla ära kuulatud, kuna A. Tulchinskyle ei teatatud vaide läbivaatamise aega ega kohta ning tal puudus võimalus viibida asja arutamise juures ja selgitada oma seisukohti.

1. Apellatsioonkaebuse esitanud Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniamet palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus. Apellant leidis, et ka juhul, kui komisjon korraldaks uue istungi, kus kaebuse esitaja ära kuulataks, ei oleks võimalust teha teistsugust otsust. Karjääri direktori ametikoht on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks õigust andev ametikoht, millel töötamise ajaks tuleb peatada soodustingimustel vanaduspensioni maksmine, ning isik oli kohustatud töökoha muutumisest teatama. Alusetud on etteheited ametnikepoolse selgitamiskohustuse rikkumise suhtes. Pensioniavalduse vastuvõtmisel selgitatakse avaldajale kohustusi suuliselt, kuid käesoleval juhul esitas allkirjastatud avalduse pensioniametile asutuse personalitöötaja ning A. Tulchinsky on endale ise võtnud riski, allkirjastades dokumendi, millest ta aru ei saanud. Sotsiaalministri
2. detsembri
3. a määruse nr 162 "Pensioniameti moodustamine ja töökord" § 2 lg 1 p 3 alusel kuulub pensionikomisjoni pädevusse seadusliku aluseta määratud pensioni maksmise lõpetamine, peatamine ning liigselt makstud pensionisummade kinnipidamise otsustamine.

§ 47

lg 7 reguleerib olukorda, kus riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui pensionikomisjoni otsuse alusel kinnipeetav enammakstud summa on täielikult kustutatud. Kuna praegusel juhul lõpetati isikule pensioni maksmine ega olnud enam võimalik pensionist kinnipidamine, tehti pensionikomisjoni otsus, millega määrati kindlaks enammaksu summa ning periood selle tagastamiseks. Vaidemenetluse osas leidis apellant, et isikut Rakveres toimunud keskpensionikomisjoni istungile kutsumata jättes lähtus ta halduse põhimõttest isikut võimalikult vähe koormata, kuna isik oli korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult oma arvamust juba avaldanud ning vaidega koos ei esitatud uusi tõendeid.

1. Tartu Ringkonnakohtu otsusega tühistati halduskohtu otsus ja jäeti A. Tulchinsky kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis:
2. Karjääri direktori ametikoht on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks õigust andev ametikoht vastavalt Vabariigi Valitsuse
3. juuli
4. a määrusega nr 206 kinnitatud loetelule nr
5. Soodustingimustel vanaduspensioni maksmise seisukohalt ei oma tähtsust, kas isik töötab töö- või teenistuslepingu alusel ega ka tööandja seisukoht, et karjääri direktori ametikohal töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensioni saada.
6. Vastavalt Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi § 38 lg-le 1 pidi pensionär 10 päeva jooksul teavitama pensioniametit pensioni maksmist mõjutavatest asjaoludest, sh töökoha muutumisest. Vastavate asjaolude väljaselgitamine ei ole pensioniameti kohustus. Samuti ei ole põhjendatud väited, et teave töökoha muutumisest oli pensioniametil juba varem olemas. Sellise informatsiooni olemasolul oleks pensioniamet kohe reageerinud ja pensioni maksmise lõpetanud. Õigus nõuda pensioni tagasimaksmist tekkis

§ 47lg 1 p 2 alusel.

3. Pensionikomisjoni pädevus enammakstud pensionisumma tagasinõudmiseks tulenes

§ 47lg-st 7.

1. Pensionikomisjon ei ole rikkunud vaidlustatud otsuse tegemisel usalduse kaitse põhimõtet, kuna SVPS § 4 nägi ette pensioni maksmise peatamise juhul, kui isik asub taas tööle soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvale ametikohale.
2. Haldusorgan ei ole vaidemenetluse käigus rikkunud isiku õigust olla ära kuulatud. HMS § 40 lg 3 p 2 võimaldab haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus saada lisaandmeid. Käesoleval juhul olid vastuväited esitatud vaides ning seisukohtade esitamise võimalus oli ka hilisemas kohtumenetluses. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
3. Kassatsioonkaebuses palub A. Tulchinsky tühistada ringkonnakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta rahuldamata Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti apellatsioonkaebus. Kassaator taotleb ka kohtukulude väljamõistmist. Kassaator leiab järgmist:
4. Pensionikomisjonil puudus õiguslik alus temalt enammakstud pensionisummat tagasi nõuda.
5. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 47

lg 1 punkti 2, mis sätestab pensioni kinnipidamise pensionäri kuritarvituste korral. Kassaator on küll allkirjastanud pensioni taotlemise avalduse, millel on kirjas ka kohustus teatada pensioniametile kõikidest asjaoludest, mis võivad kaasa tuua riikliku pensioni ümberarvutamise, kuid uuele ametikohale asumine ei olnud kassaatori puhul asjaolu, mis toonuks kaasa pensioni ümberarvutamise, vaid selle maksmise peatamise. Kassaatorile ei ole selgitatud tema teatamiskohustust.

1. Kassaator ei mõistnud vajadust pensioniametit teavitada ka seetõttu, et sisuliselt ei muutunud midagi tema tööülesannetes ega töötingimustes võrreldes varasema töötamisega AS Mäetehnika juhatuse liikmena. Mõlemal ametikohal töötades on ta täitnud juhtimisfunktsiooni. Põlevkivi Kaevandamise AS Aidu karjääri direktorina töötab ta teenistuslepingu alusel, mitte tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega töökohal töölepingu seaduse mõttes. Ringkonnakohus on lähtunud formaalselt vaid ametinimetusest ega ole hinnanud kassaatoriga sõlmitud lepingu ja tehtava töö iseloomu.
2. Enammakstud pensionisumma tagastamise kohustus on kassaatorile koormav. Enammakse on tekkinud pensioniameti süül, kes ei ole teinud kõike temast olenevat, et peatada õigeaegselt kassaatorile pensioni maksmine.
3. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniamet, et põhjendamatu on väide pensionikomisjoni pädevuse puudumisest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
4. detsembri
5. a määruse nr 162 § 2 lg 1 punktile 3 kuulub pensionikomisjoni pädevusse seadusliku aluseta määratud pensioni maksmise lõpetamine, peatamine ning liigselt makstud pensionisummade kinnipidamise otsustamine. Kuna A. Tulchinskyle väljateenitud aastate pensioni maksmine peatati, ei olnud enam võimalik enammakstud summasid pensionist kinni pidada. Sellises olukorras teeb pensioniamet

§ 47

lg 7 alusel enammakstud summade tagasinõudmiseks isikule ettekirjutuse koos hoiatusega. A. Tulchinsky on rikkunud kohustust teavitada pensioniametit pensioni maksmist mõjutavatest asjaoludest. Alusetud on etteheited pensioniameti ametnike tegevusetuse kohta. Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem ei võimalda välja selgitada, millisel ametikohal isik, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu, töötab ega otsustada selle informatsiooni põhjal soodustingimustel vanaduspensioni maksmise peatamist. Seetõttu on oluline, et pensionär ise järgiks teatamiskohustust. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kassaator on vaidlustanud Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna pensionikomisjoni
2. jaanuari
3. a otsuse nr 1.1-8.V44/57, millega pensionikomisjon määras kindlaks pensioni enammakstud summa ja kohustas seda tagastama. Samuti on vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti keskpensionikomisjoni
4. märtsi
5. a vaideotsus nr 22, millega jäeti rahuldamata A. Tulchinsky vaie pensionikomisjoni eelmainitud otsuse peale.
6. Vaidlust ei ole selle üle, et A. Tulchinskyle määrati alates
7. aprillist 2000 soodustingimustel vanaduspension. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 4 sätestab, et soodustingimustel vanaduspensioni määratakse ja makstakse pärast sellele pensionile õigust andvatel tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel töötamise lõpetamist. Lähtuvalt SVPS § 4 teisest lausest peatatakse soodustingimustel vanaduspensioni maksmine, kui isik asub taas tööle sellisele ametikohale. Vaidlust ei ole ka selle üle, et pärast soodustingimusel vanaduspensioni määramist töötas kassaator AS Mäetehnika tegevdirektorina ning tegemist oli ametikohaga, millel töötamine ei andnud õigust saada soodustingimustel vanaduspensioni ega välistanud seetõttu juba määratud pensioni maksmist. Alates
8. septembrist 2003 asus kassaator tööle Põlevkivi Kaevandamise AS Aidu karjääri direktori ametikohal. Vabariigi Valitsuse
9. juuli
10. a määrusega nr 206 on kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2, millesse kuulub ka karjääri direktori ametikoht (kood 21516). Niisugusel ametikohal töötamise ajaks tuleks peatada soodustingimustel vanaduspensioni maksmine. Kui eelnimetatud ametikohale asumise korral siiski jätkub isikule soodustingimustel vanaduspensioni maksmine, on tegemist pensioni enammaksega.
11. Vaidlustatud otsuse tegemisel lähtus pensionikomisjon asjaolust, et asudes tööle ametikohal, mis kuulub soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate ametikohtade loetellu, kaotas A. Tulchinsky ajutiselt õiguse saada soodustingimustel vanaduspensioni. Kuna pensionär ei teavitanud pensioniametit pensioni maksmise peatamist tingivast asjaolust, jätkus pensioni maksmine ning pensionikomisjoni hinnangul tekkis pensioni enammakse, mille tagastamiseks A. Tulchinskyt vaidlustatud otsusega kohustati.
12. Kassaator on kogu kohtumenetluse jooksul järjekindlalt väitnud, et pensionikomisjoni pädevus enammakstud pensionisumma tagasimaksmiseks kohustamiseks ei tulene ei

§-st 33 ega ka Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudest sätetest.

§ 33

lg 1 kohaselt otsustab pensionikomisjon pensioni taotleja nõudmisel, samuti kollegiaalset lahendust nõudva pensionitaotluse puhul pensioni määramise.

§ 33

lg 2 sätestab, et pensionikomisjoni pädevusse kuulub: 1) vaidluste lahendamine

alusel pensioni taotlemise, määramise, ühelt pensioniliigilt teisele üleviimise, pensioni ümberarvutamise ja pensioni maksmise küsimustes; 2) pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentidele õigusliku hinnangu andmine; 3) seadusliku aluseta määratud pensioni maksmise lõpetamise otsustamine; 4) pensioni maksmise peatamise otsustamine; 5) liigselt makstud pensionisummade pensionist kinnipidamise otsustamine; 6) seadusega talle pandud muude vaidluste lahendamine. Riikliku pensionikindlustuse seadus eristab enammakstud pensionisummade kinnipidamist ja tagasinõudmist. Seadusandja on

§ 33

lg-s 2 andnud pensionikomisjoni pädevusse küll nii pensioni maksmise peatamise (punkt 4) kui ka liigselt makstud pensionisummade kinnipidamise otsustamise (punkt 5), kuid mitte ettekirjutuse tegemist kogu enammakstud pensionisumma tagastamiseks pärast pensioni maksmise lõpetamist. 13. Vaidlustatud pensionikomisjoni otsuse tegemise ajal kehtinud Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lg 7 sätestas: "Kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui pensionikomisjoni otsuse alusel kinnipeetav enammakstud summa on täielikult kustutatud, teeb pensioniamet isikule enammakstud summa tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras." See säte nägi ette, et enammakstud pensionisummade tagasinõudmiseks, mida ei ole võimalik isikult tagasi saada pensioni kinnipidamise teel seetõttu, et pensioni maksmine lõpetatakse, on pädev tegema ettekirjutuse koos hoiatusega pensioniamet. Viidatud säte käsitles selgesõnaliselt olukorda, kus eelnevalt on otsustatud pensionist enammakstud summa kinnipidamine. Praegusel juhul on isikule makstud pensioni olukorras, kus ta töökoha vahetuse tulemusena on õiguse pensioni saada ajutiselt kaotanud ning otsustust pensionist kinnipidamiseks pole tema suhtes tehtud. Kuigi sellist olukorda varemkehtinud

§ 47

lg 7 otsesõnu ei reguleerinud, ei tohiks siiski teha järeldust, et enammakstud pensionisummat oli selle sätte alusel võimalik tagasi nõuda ainult siis, kui pensionikomisjon on eelnevalt teinud otsuse pensionist kinnipidamiseks, kuid mitte juhul, kus pensioni maksmine lõpetatakse või peatatakse ilma eelnevalt pensionist kinnipidamist otsustamata. Kuigi

§ 47

lg 7 nägi pensioni tagasinõudmise võimaluse ette olukorras, kus pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui enammakstud summa on täielikult kustutatud, tuleb tagasinõudmise puhul samaväärseks pidada ka olukorda, kus riigi nõudeõigus enammakstud summa tagastamiseks tekkis pensioni maksmise peatamisel, kusjuures enammakstud pensionisummat ei saanudki makstavast pensionist kinni pidada. Seadusandja tahet reguleerida enammakstud pensionisummade tagasinõudmist ka siis, kui isikul pole õigust pensioni saada ning pensioni maksmine lõpetatakse ja pole enam võimalik teostada kinnipidamisi pensionist, näitab ka selle selgesõnaline sätestamine

alates 20. novembrist 2006 kehtivas redaktsioonis, mille § 48 lg 1 sätestab järgmist: "Kui isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni või kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui pensionikomisjoni otsuse alusel kinnipeetav enammakstud summa on täielikult kustutatud, teeb pensioniamet isikule enammakstud summa tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras." Oluline on aga silmas pidada, millisele organile on seadusandja andnud pädevuse sellise otsustuse ja ettekirjutuse tegemiseks. 14.

§ 33

lg-st 2 ja § 47 lg-st 7 (käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldatavas redaktsioonis) ning ka praegu kehtivast § 48 lg-st 1 võib järeldada, et seadusandja on soovinud eristada pensioniameti ja pensionikomisjoni pädevust. Vaidlusaluses asjas ei ole vähemalt toimiku materjalidest võimalik järeldada, et pensionikomisjon oleks teinud otsuse pensioni maksmise peatamiseks, milleks talle annab pädevuse

§ 33lg 2 p 4.

Vaidlustatud otsuse sisuks on enammakstud pensionisumma suuruse kindlaksmääramine ja selle tagasimaksmiseks kohustamine. Otsuse õiguslikuks aluseks on märgitud

§ 33lg 2.

Sisuliselt on vaidlustatud akti näol tegemist ettekirjutusega enammakstud pensionisumma tagastamiseks, milleks ei ole seadusandja andnud pädevust mitte pensionikomisjonile, vaid pensioniametile (

§ 47lg 7).

Pensionikomisjon saanuks küll otsustada pensioni maksmise peatamise, kuid mitte teha ettekirjutust enammakstud pensionisumma tagastamiseks. Seega on pensionikomisjon pensionäri kohustamisel enammakstud pensionisumma tagasimaksmiseks ületanud talle seadusega ette nähtud pädevust.

1. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kohtupraktikas loetakse haldusakt tühiseks vaid tingimusel, et haldusakt on ilmselgete puudustega (vt näiteks halduskolleegiumi
2. märtsi
3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03, RT III 2003, 7, 72). Kolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist akti ilmselge puudusega. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole pensionikomisjoni ja pensioniameti pädevuse piiritlemine olnud üheselt mõistetav ei vastavatele haldusorganitele endile ega kohtutele. Seetõttu leiab kolleegium, et pensionikomisjoni vaidlustatud otsust ei saa pidada tühiseks, kuid haldusakti andmine selleks mittepädeva organi poolt toob kaasa pensionikomisjoni otsuse tühistamise. Tühistada tuleb ka vaideotsus, millega jäeti rahuldamata vaie pensionikomisjoni kõnealuse otsuse peale.
4. Kolleegium peab seejuures veel vajalikuks märkida, et pensionikomisjon on vaidlustatud otsuses osundanud küll SVPS § 4 teisele lausele, mis näeb ette soodustingimustel vanaduspensioni maksmise peatamise, ning asjaolule, et pensionisummade tagasinõudmise põhjustab pensioni maksmist mõjutavast asjaolust teatamata jätmine, kuid puudub viide pensioni tagasinõudmist võimaldavale õiguslikule alusele (

§ 47lg 7).

Seejuures ei sisalda tehtud ettekirjutus hoiatust nagu seda nõuab

§ 47lg 7, ning pole seetõttu käsitatav nõuetekohase täitedokumendina.

1. Pensionikomisjoni otsuse tühistamine praeguses kohtumenetluses ei välista, et pensioniamet pädeva haldusorganina saab uuesti läbi vaadata enammakstud pensionisummade tagasinõudmise küsimuse, olles eelnevalt analüüsinud, kas selleks on olemas kohane õiguslik alus. Võimalikus edaspidises menetluses tuleb pädeval haldusorganil HMS §-st 54 tulenevalt lähtuda haldusakti andmise ajal kehtivast õigusest. Kolleegium peab vajalikuks osundada alates
2. novembrist 2006 kehtivale

§ 47

lg 1 p 2 redaktsioonile, mis võimaldab pensionist kinnipidamist, kui enammakse on põhjustatud "pensioni saamist mõjutavate asjaolude teatamata jätmisest". Kolleegium peab ka vajalikuks märkida, et kuna pensioniõiguslikest aktidest ei tulene teistsuguseid aegumistähtaegu pensionärilt enammakstud pensionisumma tagasinõudmiseks, on sellistel juhtudel kohaldatav Tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg (TsÜS § 151).

1. Eeltoodu tõttu rahuldatakse A. Tulchinsky kassatsioonkaebus. Ringkonnakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada ning jõusse jätta halduskohtu otsus, mille põhjendusi muudetakse vastavalt käesolevas otsuses esitatud motiividele.
2. Kassaator on taotlenud ka kohtukulude väljamõistmist vastustajalt. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 näeb ette, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Haldusasja toimikus on üksnes koopia maksekorraldusest (tl 15), mis tõendab riigilõivu (10 krooni) tasumist halduskohtusse kaebuse esitamisel. Muid tõendeid, millest nähtuks käesolevas asjas menetluskulude kandmine, kohtutele esitatud ei ole. Seega tuleb Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniametilt A. Tulchinsky kasuks välja mõista 10 krooni riigilõivu. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann