← Eesti

3-1-2-1-07

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-2-1-07 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. aprill 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi E.T. süüdistuses KrK § 1192 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a otsus kriminaalasjas nr 1-2/713 ja Harju Maakohtu
  4. juuni
  5. a otsus kriminaalasjas nr 1/1-381/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.T. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, teistmisavaldus Asja läbivaatamise kuupäev
  6. märts 2007, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Jätta E.T. kaitsja teistmisavaldus läbi vaatamata.
  8. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kasuks välja 1593 (üks tuhat viissada üheksakümmend kolm) krooni seoses advokaat Sirje Musta poolt E.T-le teistmismenetluses riigi õigusabi osutamisega.
  9. Mõista teistmismenetluse kulude katteks E.T-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 159 (sada viiskümmend üheksa) krooni ja 30 senti, ülejäänud osas jätta teistmismenetluse kulud riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Harju Maakohtu
  11. mai
  12. a otsusega tunnistati E.T. süüdi KrK § 1192 lg 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks. Kriminaalkoodeksi § 41 alusel liitis maakohus sellele karistusele täies ulatuses Ida-Viru Maakohtu
  13. novembri
  14. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mõistes E.T-le liitkaristuseks vabadusekaotuse 6 aastaks 9 kuuks ja 14 päevaks algusega
  15. maist
  16. E.T. tunnistati süüdi järgmise teo toimepanemises. Ta kandis süüdimõistetuna karistust Maardu vanglas. Meditsiiniliste uuringutega oli tuvastatud, et ta on HIV-positiivne ja teda oli sellest ka teavitatud.
  17. detsembril
  18. a kell 09.40 jalutuskäigu ajal jalutusboksis veristas E.T. tahtlikult oma sõrme ja määris oma verega vanglaametniku labakäe eesmärgiga nakatada kannatanu AIDS-i viirusega.
  19. Tallinna Ringkonnakohtu
  20. augusti
  21. a otsusega jäeti Harju Maakohtu
  22. mai
  23. a otsus muutmata ja E.T. apellatsioon rahuldamata.
  24. Harju Maakohtu
  25. juuni
  26. a lihtmenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1/1-381/04 tunnistati E.T. KarS § 331 järgi süüdi kinnipeetavana narkootilise aine omandamises, valdamises ja tarvitamises ja teda karistati 5 kuu pikkuse vangistusega. Seda karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu
  27. mai
  28. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa - 4 aasta 8 kuu ja 21 päeva võrra ning E.T-le mõisteti liitkaristus 5 aastat 1 kuu ja 21 päeva vangistust algusega
  29. juunist
  30. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  31. E.T. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must esitas
  32. detsembril 2006 Riigikohtule teistmisavalduse, milles taotletakse Harju Maakohtu
  33. mai
  34. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  35. augusti
  36. a otsuste tühistamist ja E.T. KrK § 1192 lg 1 järgi õigeksmõistmist ning talle Harju Maakohtu
  37. juuni
  38. a otsusega mõistetud vangistuse vähendamist 2 aasta võrra. Oma taotlust põhistab kaitsja järgmiselt. E.T. süüditunnistamine ja karistamine KrK § 1192 lg 1 järgi on vastuolus topeltkaristamise keelu (ne bis in idem) põhimõttega. Nimelt jätsid kohtud E.T. süüdi tunnistades tähelepanuta, et Maardu vangla direktori
  39. detsembri
  40. a käskkirjaga nr 629 oli E.T. sama teo eest juba distsiplinaarkorras 15-ööpäevase arestiga karistatud. Isiku 15 ööpäevaks kartserisse paigutamise näol on olemuslikult tegemist vabadustvõtva karistusega. Järelikult oli E.T. distsiplinaarkorras karistamine käsitatav süüdimõistmisena Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
  41. lisaprotokolli art 4 lg 1 tähenduses. Kriminaalmenetluses ei selgitanud uurija ega kohtud välja, kas E.T. on
  42. detsembril
  43. a aset leidnud vanglaametniku AIDS-i nakatumise ohtu asetamise eest juba varem karistatud. Samuti ei tutvustatud E.T-le põhimõtet, mille kohaselt ei tohi kedagi sama teo eest mitu korda karistada. Seetõttu ei osanud ka E.T. juhtida uurija ja kohtu tähelepanu oma varasemale distsiplinaarkaristusele. Kui E.T. sai teada topeltkaristamise keelu põhimõtte olemasolust ning asjaolust, et teda ei oleks tohtinud KrK § 1192 järgi karistada, pöördus ta kohe riigi õigusabi saamiseks Riigikohtu poole. Seega on teistmisavaldus esitatud tähtaegselt.
  44. Vastuses teistmisavaldusele palub Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristel Eliste jätta see avaldus rahuldamata. Prokurör leiab, et puudub teistmise alus. Distsiplinaarkaristus oli E.T-le määratud ja tema poolt ära kantud enne Harju Maakohtu
  45. mai
  46. a otsuse tegemist. E.T. ja tema kaitsja osalesid nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu istungil, kus nad saanuks antud asjaolule kohtu tähelepanu juhtida. Distsiplinaarkaristust, millest E.T. oli teadlik juba enne kriminaalasjas kohtuotsuse tegemist, ei saa lugeda KrMS § 366 p-s 5 nimetatud teistmisaluseks. Samuti on teistmisavalduse esitamisel lastud mööda KrMS §-s 368 sätestatud kuuekuuline tähtaeg. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  47. Kriminaalmenetluse seadustiku § 368 sätestab, et teistmisavalduse võib esitada kuue kuu jooksul, arvates sama seadustiku §s 366 sätestatud teistmisaluse ilmnemisest. E.T. kaitsja taotleb kriminaalasja teistmist KrMS § 366 p 5 alusel põhjusel, et teo eest, milles E.T. KrK § 1192 lg 1 järgi süüdi tunnistati, oli teda juba eelnevalt Maardu Vangla direktori
  48. detsembri
  49. a käskkirjaga distsiplinaarkorras karistatud.
  50. E.T. kaitsja leiab, et teistmisavaldus on esitatud tähtaegselt, kuna E.T. sai topeltkaristamise keelu põhimõttest teada vähem kui kuus kuud enne teistmisavalduse esitamist. Kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et sellel, millal isik saab väidetavalt aru talle teadaoleva faktilise asjaolu võimalikust õiguslikust tähendusest, ei ole KrMS § 366 p 5 alusel esitatud teistmisavalduse tähtaegsuse hindamisel tähtsust. Kriminaalmenetluse seadustiku § 366 p-s 5 nimetatud teistmisalus kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis võib tuua kaasa süüdimõistetu või kolmanda isiku olukorra kergendamise, - saab olla üksnes faktiline asjaolu. Selline järeldus tuleneb Riigikohtu üldkogu
  51. aprilli
  52. a otsusest asjas nr 3-1-2-1-98 (RT III 1998, 19, 190). Viidatud otsuses asuti KrMS § 366 p-s 5 sätestatuga analoogilise teistmise aluse ette näinud apellatsiooni- ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 771 lg 3 p 5 tõlgendamisel seisukohale, et selles sättes tuleb "muu olulise asjaolu" all mõista faktilisi asjaolusid. Kriminaalkolleegium leiab, et üldkogu kõnealune seisukoht on tulenevalt KrMS § 364 lg-st 3 siduv ka käesoleva kriminaalasja lahendamisel, kuna süüdimõistetut puudutavas osas kattub KrMS § 366 p 5 sõnastus sisuliselt AKKS § 771 lg 3 p 5 sõnastusega. Teistmisaluse ilmnemisena KrMS § 368 tähenduses tuleb mõista teistmisaluse olemasolust teadasaamist. Järelikult on käesoleva teistmisavalduse tähtaegsuse hindamisel oluline, millal sai E.T. teada distsiplinaarkaristuse kohaldamisest kui faktilisest asjaolust, mitte aga see, millal ta sai väidetavalt aru selle asjaolu võimalikust õiguslikust tähendusest.
  53. Maardu Vangla direktori
  54. detsembri
  55. a käskkirjast nähtuvalt tehti distsiplinaarkaristuse määramine E.T-le teatavaks samal päeval ja samal päeval asus E.T. ka seda karistust kandma. Järelikult oli E.T. distsiplinaarkaristuse määramise faktist ehk asjaolust, mis teistmisavalduse kohaselt pidanuks välistama tema süüditunnistamise ja karistamise KrK § 1192 lg 1 järgi, teadlik juba alates
  56. detsembrist
  57. Seega ilmnes väidetav teistmise alus E.T-le ligikaudu viis aastat enne teistmisavalduse esitamist ja enam kui neli ja pool aastat enne seda kui ta esitas taotluse teistmisavalduse esitamiseks riigi õigusabi saamiseks. Järelikult on käesolev teistmisavaldus esitatud pärast KrMS §-s 368 ette nähtud teistmisavalduse esitamise tähtaja möödumist.
  58. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 371 ja § 350 lg 2 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium E.T. kaitsja teistmisavalduse läbi vaatamata.
  59. E.T. kaitsja esitas Riigikohtule ka taotluse maksta OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must riigi õigusabi osutamise eest tasu 1593 krooni (sh käibemaks 243 krooni). Kriminaalkolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja rahuldab selle riigi õigusabi seaduse § 22 lg 1 ja § 23 lg 1 ning justiitsministri
  60. jaanuari
  61. a määruse nr 2 § 8 lg 1, § 2 lg 2 p 1 ja § 1 lg 2 alusel. Pidades silmas asjaolu, et E.T. viibib juba alates
  62. eluaastast vanglas ja tal puuduvad teadaolevalt igasugused sissetulekud ning säästud, mõistab Riigikohus E.T-lt KrMS § 180 lg 1 alusel välja 10% kriminaalmenetluse kuludest ehk 159 krooni ja 10 senti ning jätab menetluskulud ülejäänud osas (1433 krooni ja 70 senti) KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.