Obsah (9)

§ 663§ 46§ 601§ 475§ 666§ 682§ 696§ 669§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 46 lg-t 2 ja § 601 lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kui trahvil on sunnivahendi iseloom, siis on eelneva hoiatuse tegemine kohustuslik. Majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvimine eeldab kaalukat avalikku huvi ja olulist põhjust, mis praegusel juhul puudub. ÄS § 71 laiendamine mis tahes dokumentidele on vastuolus õigusselguse põhimõttega. Kui tõlgendada trahvi kui karistust, siis oleks pidanud registriosakond enne trahvi määramist tagama osaühingule sarnased menetlusõigused, nagu on sätestatud väärteomenetluse seadustiku § 19 lg-s

1. Trahvi määramisel oleks pidanud lähtuma karistusseadustiku §-st 56, tuvastama isiku süü, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Trahvimääruses on trahvisummana märgitud 3500 krooni, kuid ei ole täpsustatud, mitu miinimumpäevamäära see on ja kui suur on miinimumpäevamäär. Protsessitrahvi määrad peaksid olema sätestatud vastavas protsessiseaduses. Analoogia kohaldamine on isiku põhiõiguste riive puhul välistatud.
2. Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi võttis
3. novembri
4. a määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis selle
5. novembri
6. a määrusega rahuldamata ja edastas

§ 663lg 6 alusel kohtunikule.

Harju Maakohus jättis

1. detsembri
2. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 7 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. detsembri
3. a määrusega maakohtu määruse muutmata, leides, et trahvimääruse tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohtu määruse kohaselt oli UJUKOMA OÜ kohustatud ÄS § 179 lg 4 järgi esitama äriühingu kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Määruskaebuses esile toodud põhjused, miks aruannet ei esitatud tähtaegselt, ei anna alust äriühingule määratud rahatrahvi tühistamiseks. Kuivõrd registripidajale ei esitatud
4. a majandusaasta aruannet seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, oli kohtunikuabil õigus määrata ÄS § 71 alusel rahatrahv. Majandusaasta aruande tähtajaks esitamata jätmise eest määratav rahatrahv ei ole sunniraha ega karistus väärteo sooritamise eest, vaid trahvimine toimub äriseadustiku alusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.

§ 46

lg 2 järgi võib isikule määrata trahvi üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Trahvi määramist registriasjades reguleerib

§ 601, mille 1.

lõike

1. lause kohaselt võib kohus trahvi määrata ka muul seaduses sätestatud juhul. Selleks on praegusel juhul ÄS § 71, mille
2. lõike kohaselt võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata, kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Tulenevalt

§ 475

lg 1 p-st 10 ja § 477 lg-test 2 ja 4 võib kohus registriasjas trahvi määrata kohtuistungit pidamata ning kohus ei ole seotud menetlusosalise esitatud asjaoludega ega hinnanguga neile. Majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmise eest rahatrahvi määramine hoiatust tegemata ei ole vastuolus põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on kõigile ettevõtjatele ühesugune ning piisavalt pikk aruande õigeaegseks esitamiseks. Pärast tähtaja möödumist on seadusandja andnud registripidajale õiguse rakendada sanktsioone nende suhtes, kes jätsid kohustuse täitmata.

§ 46

sätestab, et kui kohtul on tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses, kui samas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole miinimumpäevamäära suurust ette nähtud, tuleb analoogia alusel kohaldada karistusseadustiku § 44 lg-t 2, mille järgi on miinimumpäevamäära suuruseks viiskümmend krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et trahvimääruses tuleb märkida, mitme miinimumpäevamäära ulatuses trahv määratakse ja kui suur on miinimumpäevamäär. Kohtunikuabil oli tulenevalt

§ 46

lg-st 1 õigus määrata rahatrahv kuni kahesaja miinimumpäevamäära, s.o kuni 10 000 krooni ulatuses. Ringkonnakohus märkis määruse resolutsiooni juures, et määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. UJUKOMA OÜ esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse ning maakohtu trahvimääruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus valesti leidnud, et ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Põhiseaduse § 15 lg-t 1 tuleb kohaldada koostoimes §-ga 14 ja § 24 lgga 5 ning määruskaebust menetleda kassatsiooniastmes, kuna maakohtu registriosakonna trahvimääruse menetluses ning selle peale esitatud määruskaebuse menetlemisel ringkonnakohtus ei ole sisuliselt isikule ärakuulamis- ja kaebeõigust tagatud. Kohtud oleks pidanud välja selgitama

§ 46

lg-s 1 sätestatud asjaolud, mitte lähtuma trahvi määramisel ainuüksi sellest, et majandusaasta aruanne esitati äriregistrile hilinenult. Ringkonnakohus on rikkunud

§ 666lg-t 3 sellega, et määruskaebuse lahendas ringkonnakohtunik ainuisikuliselt.

Määruskaebuse kohaselt eeldab ÄS § 71 rakendamine hoiatuse tegemist.

§ 46

lg-t 6 ja § 601 lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kui trahvil on sunnivahendi iseloom, siis on eelneva hoiatuse tegemine kohustuslik. Juhul, kui trahv on karistava iseloomuga, ei ole hoiatust vaja. Majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvimine eeldab kaalukat avalikku huvi ja olulist põhjust. ÄS § 71 laiendamine mis tahes dokumentidele on vastuolus õigusselguse põhimõttega. Selles paragrahvis sätestatud karistusliku iseloomuga trahvimine on vastuolus karistusõiguse üldpõhimõtetega. Trahvi määramisel oleks pidanud lähtuma karistusseadustiku §-st 56, tuvastama isiku süü ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta trahvimäärasid. Analoogia kohaldamine on isiku põhiõiguste riive puhul välistatud. Seega ei ole õige lähtuda karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määradest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 682lg 1 alusel läbi vaatamata.

Tulenevalt

§ 682

lg-st 1 jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist, samuti juhul, kui hageja võtab kassatsioonimenetluses hagi tagasi. Nimetatud säte kehtib

§-st 695 tulenevalt ka määruskaebuse menetlemisele Riigikohtus. 6. Vastavalt

§ 696

lg-le 3 võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul.

§ 601

lg 8 kohaselt võib trahvitud isik esitada trahvimääruse peale määruskaebuse ning ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Käesoleval juhul on määruskaebus esitatud ringkonnakohtu määruse peale, mis ei ole kassatsiooni korras edasi kaevatav. Riigikohus on määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Samas tuleneb

§ 682

lg-st 1 Riigikohtule ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt ka Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 11 (RT III 2007, 7, 59)). Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.
3. Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides ning kohtupraktika ühtlustamiseks vajalikuks märkida, et asja lahendamine ühe ringkonnakohtu kohtuniku poolt juhul, kui

§ 666

lg 3 järgi peab asja lahendama kolmeliikmeline kohtukoosseis, on käsitatav menetlusõiguse normi olulise rikkumisena

§ 669lg 2 mõttes (Riigikohtu 18.

detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 9 (RT III 2007, 1, 3)). Selline menetlusõiguse normi rikkumine toob üldjuhul kaasa kohtulahendi tühistamise. Kuna aga

§ 601

lg 8 kohaselt ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule edasi kaevata, siis ei ole käesoleval juhul võimalik ringkonnakohtu määrust tühistada. 8.

§ 149

lg 4 teise lause järgi arvatakse kautsjon riigituludesse vaid juhul, mil kaebust ei võeta menetlusse või see jäetakse rahuldamata. Praegusel juhul jääb määruskaebus läbi vaatamata ning seetõttu tuleb kautsjon tagastada. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik